2-22-4876/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Asjaolud K. R. esitas 01.04.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-4876). Avalduse kohaselt on avaldaja XXX XXX, XXX. Endale ja XXX paremate elamistingimuste loomiseks võttis avaldaja korduvalt alates XXX. aastast laene. Esialgu suutis ta võetud kohustusi kohaselt täita, kuid viimastel aastatel sattus makseraskustesse, mida ületada ei ole võimalik. XXX XXX ja avaldaja jäi XXX. Ta leidis XXX, mis vajas korda tegemist, milleks võttis laenu. Majast tuli tal lahkuda ja XXX juunis kolis ta XXX ning XXX. Korter oli tühi ja vajas sisustamist ning avaldaja tellis järelmaksuga mööblit ja olmetehnikat. XXX tekkisid lahkarvamused XXX. Kokkuleppel XXX avaldaja ja XXX, mistõttu XXX. Avaldaja sattus olukorda, kus ta ei olnud suuteline laenumakseid tasuma ja hakkas varasemate kohustuste katteks uusi kohustusi juurde võtma. Avaldaja töötab XXX AS-s XXX (XXX) ja tema töötasu (neto) on XXX eurot. Võlausaldajate nõudeid on kokku 40 000 euro ulatuses ja nende nõuete täitmiseks peaks avaldaja tegema kuus makseid sissetulekut ületavas summas. Vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita, puudub. Avaldaja on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus nimetas 25.05.2022 määrusega K. R. ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning K. R. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. K. R. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Rahvastikuregistris on K. R. lisa-aadressiks märgitud XXX, mis on isiku faktiline alaline viibimiskoht. Nimetatud aadressil asuv korteriomand registriosa XXX kuulub I. I. (ik XXX) ning K. R. seletuste kohaselt kasutab ta seda oma XXX. Rahvastikuregistri andmetel on K. R. perekonnaseisult XXX. K. R. ja S. L. (ik XXX) abielu sõlmiti XXX. Poolte vahel ei olnud sõlmitud abieluvara lepingut. Abielu on XXX XXX. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks XXX vahel jagamata ja reaalselt eksisteerivat XXX. K. R. ja K. S. (ik XXX) abielu XXX XXX. Abikaasad valisid abiellumisel XXX. Abielu on XXX XXX. K. R. XXX: XXX K. R. (sünd. XXX) – käesolevaks ajaks täisealine; XXX M. S. (sünd. XXX) – alaealine; XXX K. S. (sünd. XXX) - alaealine; XXX R. S. (sünd. XXX) – alaealine; XXX M. S. (sünd. XXX) – alaealine. Eeltoodust nähtuvalt on K. R. seadusest tulenev ülalpidamiskohustus XXX. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on K. R. XXX. Isik on avaldanud, et faktiliselt on tal XXX (XXX; XXX; XXX). Töötanud on K. R. erinevates XXX nii XXX kui ka XXX. Alates XXX. aastast töötab ta XXX AS-s erinevatel ametikohtadel. Viimase (XXX) sõlmitud töölepingu muudatuste kohaselt on tema ametinimetuseks XXX. Vara Teadaolevalt oli K. R. seisuga 25.05.2022 järgmine vara: 1) sularaha - 0,00 eurot; 2) raha arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s 0,00 eurot; 3) raha arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s 0,00 eurot; 4) raha kogumishoiuse kontol XXX SEB Pank AS-s 25,97 eurot; 5) raha kaardikontol XXX SEB Pank AS-s 0,00 eurot; 6) raha arvelduskontol XXX Coop Pank AS-s 0,00 eurot; 7) XXX registreeritud aktsiad, osad – puuduvad;

8) pensionikontol nr XXX registreeritud nn 2. samba osakud puuduvad; Vabatahtliku pensionikindlustusega ei ole isik liitunud. 9) maksude ettemaks 0,00 eurot; 10) nõuded teiste isikute vastu – isiku selgituste kohaselt puuduvad; 11) liiklusregistrisse kantud vara – puudub; 12) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudub; 13) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puuduvad; 14) relvaregistrisse kantud vara – puudub; 15) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – K. R. selgituste kohaselt ei ole tema poolt üürilepingu alusel kasutatavates eluruumides temale kuuluvat realiseerimiskõlbulikku vara; 16) kinnisasjad – puuduvad. Kokkuvõttes oli seisuga 25.05.2022 K. R. nimel vara, mida saab pankrotivarasse arvata, mitte enam kui ca 25,97 eurot. K. R. töötab alates XXX XXX AS-s (rk XXX). Alates XXX on tema ametikoha nimetuseks XXX ja töötasu suuruseks XXX eurot/kuus (brutos) ajatasuna. Sotsiaalkindlustusamet maksab K. R. kontole igakuiselt sotsiaaltoetust K. R. kasuks 138,08 eurot/kuus. Vastavalt TMS §-le 131 lg 1 p 2 ei saa sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata. Lisaks on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et seaduse mõttes ei olegi antud juhul tegemist K. R. sissetulekuga. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada kindlaid perspektiivikaid võimalusi teistelt isikutelt vara sissenõudmiseks. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada tehinguid, mida kindlasti oleks otstarbekas pankrotimenetluses vaidlustada, et seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). K. R. nimele on viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud: 1) XXX, reg.märk XXX, esmase reg. aasta XXX – liiklusregistris oli sõiduk registreeritud K. R. nimele XXX; Alates XXX on sõiduki omanikuna registreeritud R. S. (ik XXX); 2) XXX, reg.märk XXX, esmase reg. aasta XXX. – liiklusregistris oli sõiduk registreeritud K. R. nimele XXX; Alates XXX on sõiduki omanikuna registreeritud E. K. (ik XXX); 3) XXX, reg.märk XXX, esmase reg. aasta XXX – liiklusregistris oli sõiduk registreeritud K. R. nimele XXX; Alates XXX on sõiduki omanikuna registreeritud K. S. (ik XXX); 4) XXX, reg.märk XXX, esmase reg. aasta XXX – liiklusregistris oli sõiduk registreeritud K. R. nimele XXX. Alates XXX on sõiduki omanikuna registreeritud K. R. (ik XXX), kasutajaks on registreeritud jätkuvalt K. R.. Ajutine pankrotihaldur põhjendatuks eelpool kirjeldatud tehinguid vara pankrotivarasse tagasivõitmise seisukohalt põhjalikumalt uurida. Kohustused Võlgniku varale seatud pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata nõuded:  Aktiva Finants OÜ (rk 10746479, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 5 693,34 eurot (summale võivad lisanduda viivised);  Aktiva Portfolio AS (rk 16013522, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 1 680,45 eurot (summale võivad lisanduda viivised);  TF Bank AB (rk 556158-1041, BOX 947, 50110, Borås, Rootsi Kuningriik, tegutseb Eestis TF Bank AB Eesti filiaali, rk 14304235, kaudu) nõuded kogusummas 465,49 eurot;  Renovum OÜ (rk 14042462, Tartu mnt 50, 10115 Tartu) nõuded kogusummas vähemalt 867,52 eurot;  GS Core OÜ (rk 16183586, Jõe tn 2a, 10151 Tallinn,) nõuded kogusummas vähemalt 13 289,48 eurot (summale võivad lisanduda viivised ja sissenõudekulud);  OK Incure OÜ (rk 11542046, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 2 481,50 eurot (nõudele lisanduvad viivised;

 Eesti Inkasso OÜ (rk 12438291, Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 2 004,63 eurot (summale võivad lisanduda viivised ja sissenõudekulud);  Coop Finantns AS (rk 12087992, Maakri 30, 15014 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 810,71 eurot;  SEB Pank AS (rk 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn) nõuded kogusummas vähemalt 16,57 eurot;  Bondora AS (rk 11483929, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) nõuded summas 11 092,08 eurot;  kohtutäitur Anne Böckler (Õpetaja 9a, 51003 Tartu) nõuded kogusummas 1 456,97 eurot.  kohtutäitur Oksana Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu) nõuded kogusummas 351,00 eurot; Eeltoodust nähtuvalt ulatuvad K. R. erinevad laenukohustused vähemalt 71 602,41 euroni (nende hulgas solidaarkohustusi summas 30 268,89 eurot). Võlakohustused kogusummas 40 209,74 eurot on käesoleva aruande esitamise hetkeks ka sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku välja selgitatud kohustuste suuruseks on 71 602,41 eurot. Võlgnikul puudub vara ja tema sissetuleku arvel ei ole võimalik kohustuste nõuetekohane täitmine. K. R. selgituste kohaselt hakkas ta võtma laene XXX. aastal, mil ta elas koos XXX toonasele XXX kuulunud majas XXX. XXX oli saanud selle maja XXX. XXX elamistingimuste parandamiseks võttis ta koos XXX laenu 10 000 eurot eluaseme ehitamiseks ja renoveerimiseks. XXX. aastal võttis K. R. erinevatelt laenupakkujatelt enda nimele veel laene 5000 eurot pooleliolevate tööde lõpetamiseks ja sisustamiseks. Üsna pea tekkisid XXX ja XXX. K. R. hinnangul ei saanud XXX aru, et tema sissetulekust üksi ei piisa kõikide hädavajalike kulutuste katmiseks ning kasutas tema suhtes XXX. Sellega sattus K. R. sundseisu ja ta võttis igapäevaste kulutuste katmiseks üha uusi laene. XXX. aastal K. R. XXX ja ta jäi põhimõtteliselt kodutuks. Tuttava kaudu leidis ta endale ja XXX kodu oma töökohast ja XXX koolist väga kaugele – XXX. See oli üks vanem maja, mis vajas korda tegemist. Maja omanikuga XXX ning lepiti kokku, et kui K. R. teeb maja korda siis ei pea ta seal elamise eest üüri maksma. Maja kordategemiseks võttis K. R. uuesti laene kogusummas 10 000 eurot ulatuses. Pärast maja kordategemist tuli K. R. sealt uuesti lahkuda, sest maja omanik XXX ning muutus XXX K. R. kui XXX. Maja kordategemiseks võetud laenud jäid paraku K. R. kanda. XXX juunis kolis K. R. XXX ja üüris korteri. Korter oli tühi ja vajas sisustamist. Selleks tellis ta järelmaksuga mööblit ja olmetehnikat summas 4000 eurot. Samal ajal tekkisid K. R. lahkarvamused XXX XXX. Nimelt süüdistas XXX K. R. XXX ja nõudis seda XXX enda kasutusse. Seejuures jäid K. R. kanda XXX kulutused siis kui XXX. Kokkuvõttes sattus K. R. olukorda, mil ta polnud enam suuteline laenumakseid tasuma ja varasemate kohustuste katteks hakkas ta üha uusi laenukohustusi võtma. Laenumaksed aina suurenesid ja tekkisid viitvõlad. XXX alguses jõudsid täitmata võlakohustused inkasso- ja kohtumenetlustesse. K. R. tunnistab, et on võtnud endale võlakohustusi liiga kergekäeliselt, kuid mingit muud võimalust peale pankrotimenetluse ta ka enam ei näe. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. K. R. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus K. R. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 19 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (19 pooltundi) tuleb Küllike Mitile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik