Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
241 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy
Finants
hagi
X
vastu
veebruari
võla
2022.
a
Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022. a tagaseljaotsus 52 eurot 80 senti ületava sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-134571 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse edasine käik
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 300 eurot, intressi 2.64 eurot, kiirmakse teenustasu kulu 21 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 294.57 eurot ning viivise alates 8. detsembrist 2021. a kuni põhinõude 300 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 16. septembril 2019. a laenulepingu nr 920194076, 18. septembril 2019. a laenulepingu nr 920194275 ja 19. septembril 2019. a laenulepingu nr 920194366. Kokku sai kostja laenu kolme lepingu alusel 300 eurot. Lepingud lõppesid tähtaja saabumisega s.o 25. septembril 2019. a. Kostja ei ole teostanud lepingute põhiosa katteks mitte ühtegi makset. Laenulepingu intressimääraks lepiti kokku 44.63% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole ning tema intressi võlg moodustab 2.64 eurot. Laenulepingute sõlmimisel avaldas kostja soovi kiirmakseteenuse kasutamiseks, mille teenustasu on vastavalt laenuandja hinnakirjale 7 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Kokku on kostja lepingutasu võlg 21 eurot. Hageja tõi esile, et tema sissenõudmisega seotud kulu on 30 eurot. Arvestades lepingus kokku lepitud viivisemäära 44.63% aastas, on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 294.57 eurot.
3.BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021. a enda nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 19. jaanuari 2022. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks kostja ja BB Finance OÜ vahel 16. septembril 2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920194076, 18. septembril 2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920194275 ja
19.septembril 2019. a sõlmitud laenulepingust nr 920194366 tuleneva põhivõla 300 eurot, intressi 2.64 eurot, kiirmakse teenustasu kulu 21.00 eurot, sissenõudmiskulu 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 52.8 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks viivise alates 8. detsembrist 2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus otsustas, et otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda rahuldades hageja menetluskulude avalduse osaliselt ning mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt
2-21-134571 menetluskuludelt kohustas maakohus kostjat tasuma hagejale alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohus selgitas esmalt, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Maakohus tõi esile, et kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Seega oli viivisenõue maakohtu hinnangul iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutunud viivisemääraga. Maakohus leidis, et BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingute lepingutingimus, millega BB Finance OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 44.63% aastas, on tühine, sest arvestades, et lepingu poolteks on tarbija ning kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, on viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, tühine. Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi, s.o 8% aastas. Kokku on hageja viivisenõue laenulepingute nr 920194076, nr 920194275 ja nr 920194366 alusel põhjendatud summas 52.8 eurot.
8.Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja õigusabikulusid arvestades tsiviilasja hinda ja keerukust 190 euro võrra ning pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks õigusabikulude väljamõistmist summas 50 eurot ning riigilõivu väljamõistmist summas 125 eurot. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise lepingus kokkulepitud intressimääras ja osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude avalduse osaliselt ning palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 294.57 eurot ning rahuldada hageja menetluskulude avaldus täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusteenuse kulu summas 240 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
10.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - maakohus eksis VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaldamisel. Viivise kokkulepe vastab VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd selles sättes sisalduva viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. Seetõttu on ka nõude aluseks olevate laenulepingute viivisemääras lepingus kokku lepitud intressimäär 44.63% aastas. - maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et käesolevas kohtuasjas esitatud hagiavaldus ei ole nö tavapärane massnõude hagi, mistõttu ei olnud hageja õigusabikulude vähendamine 50 euroni põhjendatud.
11.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
12.Hageja esitas 25. mail 2022. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid suuruses 650 eurot (käibemaksuta).
13.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ega esitanud ka vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
2-21-134571
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada 52.80 eurot ületava sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude ning menetluskulude hüvitamise taotluse. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
16.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud kostjalt välja mõistmata viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisel, kui ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni välja viivist seadusjärgset määra ületavas osas.
17.Iseenesest saab maakohtuga nõustuda, et tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Küll aga on maakohus jätnud tähelepanuta, et VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses sisalduv viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka sätte kolmandat lauset. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
18.Praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 44.63% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud intressimääraga.
19.Maakohus leidis, et lepingutingimus, millega BB Finance OÜ ja kostja leppisid kokku, et viivise määr on 44.63% aastas, on tühine. Ringkonnakohus selgitab, et ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kolleegiumi hinnangul ei saa VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel saab tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis
2-21-134571 ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 19).
20.Seega kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale ning piiras väljamõistetava viivise suurust. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leiab, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt viivise välja mõistmata jätmise osas ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Vaatamata hageja väidetele nähtub Kohtute Infosüsteemist, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist tüüphagiga ning maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse sekkumine ei oleks põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.