Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-21-18233 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Sissenõudja YY (kostja) on läbi oma seadusliku esindaja 11.07.2021 esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse, mille aluseks on 23.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-x. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert poolt on kostja suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 176/2021/x). Täitmisavalduses on esitanud nõue, mille sisuks on elatise võlgnevus 1980 eurot, st (märts 2021-300 eurot, aprill 2021560 eurot, mai 2021-560 eurot, juuni 2021-560 eurot ja lisandub igakuine elatis koos igakuise osamaksega kokku summas 560 eurot (sh 292 eurot igakuine ja võlgnevuse osamakse kohtumääruse alusel 268 eurot perioodil 15.07.2021- 15.10.2021), alates 15.11.2021 igakuine elatis 292 eurot YY täisealiseks saamiseni. Hageja ei tunnista nõuet esitatud ulatuses. Hageja on tasunud kostjale elatise võlgnevuse ning esinevad asjaolud, mille osas on võimalik tasaarvestada elatisnõuet. Hageja tugineb nõude esitamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 leides, et nõue on rahuldatud. Tulenevalt eelviidatud 23.10.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-st 1.2. kohustus hageja tasuma elatise võla summas 3216 eurot võrdsetes osades 12 kalendrikuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja on tasunud kostjale 01.11.2020 elatisraha perioodi 2019 eest (elatise võlgnevus) summas 2500 eurot. Samuti on hageja kokkuleppel kostja seadusliku esindajaga soetanud kostjale tahvelarvuti Pretigo Grace, mille eest tasus hageja 159,98 eurot . Samuti on hageja tasunud 14.01.2021 x Hambakliiniku arve nr 2100027 summas 5.00 eurot. Hageja soovib märkida, et kostjat ravinud arst avaldas, et kostjal on pikema aja jooksul tekkinud mitmeid hambaauke. Hageja on sellest kostja seaduslikule esindajale mitmel korral juba eelnevalt viidanud, et kostjal on hambavalud, kuid kostja seaduslik esindaja on seda eiranud. Samuti on hageja ostnud kokkuleppel kostja seadusliku esindajaga kostja sünnipäevaks tordi ja erinevaid kooke, mille kohta väljastati talle ka arve nr 4596 summas 221,00 eurot. Samuti on hageja soetanud kokkuleppel kostja seadusliku esindajaga kostjale mänguauto summas 435 eurot (arve nr 211388). Nende maksetega oli kaetud juba võlgnevus 3216 eurot ning jooksva elatise summa jäi maksete arvelt 104,98 eurot. Samuti on hageja tasunud kostjale 29.06.2021 elatisraha 500 eurot. Kuivõrd ülalnimetatud maksetega oli vana võlgnevus juba kustutatud, siis ka nimetatud summa jäi jooksva elatise tasumiseks. Seega puudub kostjal hageja vastu nõue, mis on toodud 23.10.2020 kohtumääruse p-s 1.2. Hageja on oma elatise võlgnevuse kostja ees täitnud. Kostjale tahvelarvuti ja kostja seadusliku esindaja eest remondiarve tasumine on otseselt seotud kostjaga kuivõrd nimetatud tahvelarvuti kasutab kostja ning sõidukit kasutab kostja seaduslik esindaja kostja sõidutamiseks. Seega tuleb ka neid kulusid arvestada elatiseks kantud kuluna ning nimetatud kulud tuleb lugeda elatisvõlgnevuse tasumiseks. 23.10.2020 kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1. lepiti kokku, et hageja tasub kostja ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 25.11.2019 kuni YY täisealiseks saamiseni. Tänaseks on muutunud ka faktiline olukord, mis oli eelviidatud kohtumääruse tegemise hetkel ning hüvitise määramisel. Nimelt viibis kostja alaliselt oma seadusliku esindaja juures, kuivõrd hagejal takistati oma lapsega kohtumast. Samas alates eelmise aasta detsembrist viibib laps märkimisväärse osa ka hageja juures, mistõttu tuleb seda arvestada, kuivõrd sellel perioodil, kui kostja viibib hageja juures ei kaasne kostja seaduslikul esindajal kulusid sellises mahus kui olukorras, kus kostja hageja juures ei viibikski. Võttes arvesse, et

2-21-18233 igakuise elatise suurus on 2021 aastal 292 eurot kuus, siis teeb see ühes päevas 9,73 eurot (292/30). Seega on hagejal õigus maksta vähem elatist alljärgnevalt: detsember 2020 osas summas 68,11 eurot; jaanuar 2021 osas summas 97,3 eurot; veebruar 2021 osas summas 97,3 eurot; märts 2021 osas summas 68,11 eurot; aprill 2021 osas summas 77,84 eurot; mai 2021 osas summas 165,41 eurot; juuni 2021 osas summas 107,03 eurot; juuli 2021 osas summas 97,3 eurot; august 2021 osas summas 97,3 eurot ja september 2021 osas 48,65 eurot. Hagejal on seega õigus perioodil detsember 2020 kuni september 2021 päevade osas, millal kostja viibis hageja juures ning millal kostja seaduslik esindaja kostjale ülalpidamist ei andnud vähendada elatist summas 924,35 eurot, mida tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja poolt. Hagejale on kaasnenud lisaks kulutused ka seonduvalt sellega, et hageja peab sõitma lapsele x järele ning viima x, kus hageja elab ning seejärel peab hageja lapse toimetama tagasi x ning naasma ise x. Kõik see on kulu, mida kannab ainult hageja. Kui hageja neid kulusid ei teeks, puuduks tal võimalus lapsega koos olla. Siinkohal esitab hageja väljavõtte hageja poolt tankimistest AS Olerex tanklates (kuivõrd hagejal puudub endal pangakaart kasutas hageja oma ema kaarti). Kokku arvestab hageja kulusid kütusele perioodil detsember 2020 kuni september 2021 420 eurot, mida tuleb arvestada elatise tasumisena kostjale. Teadaolevalt on elatis nähtud ette lapse ülalpidamiseks, milleks tasutakse kõik lapse kulud. Hagejale on teada, et kostja ei käinud ligemale 4 kuud lasteaias, mistõttu see periood viibis kostja rohkem hagejaga. Kuivõrd ka sellel perioodil puudus kostja seaduslikul esindajal kohustus tasuda lasteaia tasu, siis tuleb ka seda arvestada käesoleva kohtuasja lahendamisel. Samas ei ole hagejale teada, kas kostja seaduslik esindaja ka ise panustab summas 292 eurot lapse igakuiseks ülalpidamiseks. Kuna nõue on rahuldatud, siis nõuab hageja täitemenetluse asjas nr 176/2021/x lubamatuks tunnistamist. Kostja seisukoht Alates kohtumääruse jõustumisest, s.o. 23.10.2020 on hageja tasunud tekkinud võlgnevust summas kokku 3000 eurot, seega pole lapse isa enda kohustusi täitnud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja endiselt ei täida ülalpidamiskohustust, ei maksa lapsele elatist vastavalt jõustunud kohtulahendile ning üritab hoiduda elatise tasumisest. Elatise võlgnevus on kujunenud nii suureks, kuna nõutud oli aasta aja maksmata elatisraha tagasiulatuvalt, seega ei tasunud ja toetanud juba siis XX last rahaliselt. Nüüd, aasta aega hiljem, pole asi muutunud ja isa ei soovi jätkuvalt lapse ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tahvelarvuti soetamine, hambaarsti külastamine ning muud ebamõistlikud kulud on kostja emaga kooskõlastatud. Hageja pole esitanud tõendit selle kohta, et kokkulepe lapse emaga oli, kostjale antud kulud pole vajalikud ning pole kostja emaga kooskõlastatud, seega ei saa antud kulusid käsitleda elatise hulka. Hageja on omal initsiatiivil otsustanud antud asjad lapsele soetada. Hageja teeb kulutuse oma äranägemise järgi, mitte lähtuvalt lapse vajadustest ning lapse emaga kooskõlastamata. Lapsele tehtavad kingitused ei kuulu elatise arvestuse alla ning ka iga ostetud asi ei pruugi olla tema igapäevase vajaduse rahuldamise seisukohalt vajalik. Kostja ei nõustu väitega, et hageja viibimise ajal tekivad ka hagejal ülalpidamiskulud. Siinkohal tuleb hagejal selgitada, kuidas on kantud kulutused seotud kostja eluks vajalike kulude kandmisega ning võttes arvesse, et kostja elab põhiaja emaga, siis kas kantud kulud on kostja emaga kooskõlastatud. Kuna lapse peamine elukoht on ema juures x ning ema kasvatab last enamiku aja, siis kannab ta kõik lapsega seonduvad kulud. Samuti panustab ema suure osa vabast ajast lapsega seotud tegevusteks, mida isa ei tee: külastab lapsega psühholoogi, logopeedi, õpib lapsega kooliülesandeid, 1 korral nädalas tööpäeval sõidutab last eelkooli ja tagasi ning teeb muid lapse arengut puudutavaid tegevusi, millesse isa oma aega üldse ei panusta. Kõik lapse haigena veedetud päevad veedab laps koos emaga, näiteks oli laps novembris 3 nädalat kodus haigena. Isa võtab lapse kahel nädalavahetusel kuus, ei toeta oma tegevusega lapse arengut, ei ole kandnud hoolt lapse üle sellisel määral nagu ema ning ei soovi maksta ka lapsele mõeldud elatisraha, mis kuluks lapse tavaliseks ülalpidamiseks. Kostja ja kostja ema elavad üürikorteris, mille igakuine üür on 600 eurot + kommunaalkulud ligikaudu 150

2-21-18233 eurot kuus, seega igakuine kulu on summa kokku 750 eurot. Kuna korteris elab 3 inimest, siis on kostja eluasemekulude suuruseks 1/3, ehk 250 eurot kuus, millest lahus elava vanema kanda peaks jääma sellest pool ehk 125 eurot. Samuti kannab ema kulud, mis lähevad lapsele riiete- ja jalanõude ostmiseks, ligikaudu 60 eurot kuus, näiteks novembris 2021 on kulud riietele summas kokku 91,34 eurot. Lapse ema lähtub lapse huvidest ning on seisukohal, et isa poolt tehtud kulud ei ole lapsele vajalikud. Huvitegevuse kuludeks on 32 eurot, kuna laps käib eelkoolis, sinna alla kuuluvad ka üldiselt lapse trennid/huviringid. Lasteaiaga seotud kuludeks maksab ema igakuiselt 74 eurot. Lisaks kulud seoses lasteaiaga ürituste ja asjade tarbeks (lasteaeda taskurätikute viimine, jõuluvana tellimine, pildistamine, õppekäigud jne). Vaba aja kuludeks võib arvestada ligikaudselt 20 eurot kuus, sinna alla kuuluvad koolitarbed, raamatud, mänguasjad ja meelelahutus sh teater, veekeskus, kino, muuseumikülastused. Muud kaubad nagu hügieenikulud (pesemisvahendid), juuksur, sidekulud, ravikulud (vitamiinid, retseptiravimid), milleks ligikaudu 5 eurot kuus. Transpordikuludeks kasutab ema sõitmiseks isiklikku autot, kus viib-toob igapäevaselt last lasteaeda, sõidutab eelkooli, arsti juurde ja muud sõidud (külas käigud, sõidud seoses vaba aja tegevustega), mis teeb ligikaudu 20 eurot kuus. Seega hageja kulud ei ole põhjendatud ning pole kostjale vajalikud. Kuna hageja esindaja viitab suhtluskorrale, siis lapse ema selgitab, et ta pole kunagi teinud takistusi hageja ja kostja suhtlemise osas, lapse ema on olnud igati nõus ning võimaldanud lapsega suhtlemist kokkulepitud aegadel ja viisil. Samuti toob lapse ema välja, et kostja suhtub lapsega seotud kokkulepitud kuupäevadesse ükskõikselt ning ei pea kokkulepetest kinni. Oktoobris 2021 ei võtnud isa 3 nädalat last enda juurde, hoolimata ema iga nädalasest pakkumisest. Lapse ema on teinud XX ́i poolt välja toodud kuupäevades parandused, mil laps on väidetavalt isa sõnul viibinud isaga, kuid tegelikkuses on laps viibinud emaga. Kostja juhib tähelepanu sellele, et neljapäeval kohtub isa lapsega alates 16:30-st ja esmaspäeval annab isa lapse üle juba 8:30. Seega teeb see täpsemalt kokku 3 tervet päeva. Kohtu seisukoht

2-21-18233 eesmärgiks on just lapse esmavajaduste rahuldamine ning seega on see ka kohtutäituri poole pöördumise eesmärgiks, kui lapse isa seda piisaval määral ei täida. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Keelatud ei ole lapsele ülalpidamise andmine ka muul viisil kui raha perioodilise maksmisega, kuid kostja väitel ei ole lapsevanemate omavaheline suhtlus hea, mistõttu on kostja pidanud vajalikuks just elatise maksmist raha perioodilise maksega ning see nähtub ka pooltevahelisest kokkuleppest (tl 11-12). Hageja ei ole ka ümber lükanud kostja väidet, et lapse peamine elukoht on ema elukoht. Hageja on küll esitanud väite nagu oleks laps viibinud arvestatava aja tema juures, mida tuleks elatise kohustuse täitmisel arvestada (tl 5 pöördel – tl 6), kuid kostja sellega ei nõustu väites, et laps viibis hagejaga tunduvalt vähem aega (tl 102 pöördel – tl 103). Kuivõrd hagejal lasub kohustus vastuväidete olemasolul oma väiteid tõendada ning hageja seda vaatamata kohtu poolt tehtud ettepanekule ei teinud, on hageja vastavad väited tõendamata ning kohus jätab need tähelepanuta. Seega lapse ema kasvatab last enamiku ajast kandes ka lapsega seotud kulud.

Menetluskulud

2-21-18233

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.