Renovum OÜ hagi Mxxxxx Jxxxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
269,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042462; aadress: Tartu mnt 50, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (GRIFF Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxxx Jxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maakond; e-post: x
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxxxxxxx Renovum OÜ kasuks 196,26 eurot, sh 162,40 eurot põhivõlgnevus, sissenõudmiskulud 25 eurot ning seisuga 16.06.2022. a sissenõutavaks muutunud viivised 8,86 eurot.
3.Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxxxxxxx Renovum OÜ kasuks alates 17.06.2022. a viivis põhivõlalt (162,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni
4.Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
5.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Mxxxxx Jxxxxxxxxx kanda.
2.Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxxxxxxx Renovum OÜ kasuks menetluskulud summas 408 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja 288 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.
1 (6)
3.Välja mõista Mxxxxx Jxxxxxxxxxxx Renovum OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ esitas 21.03.2022. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxx Jxxxxxxxx võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summa 162,40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 21.03.2022.a sissenõutavaks muutunud viivised 22,73 eurot, samuti edasiulatuvalt (s.o alates 22.03.2022. a) lisanduva viivise määras 0,1% päevas. Hageja tasus 05.04.2022. a täiendava riigilõivu.
2.Kohus võttis hagi 06.04.2022. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
3.Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja täisealine tütar Mxxxx Sxxx 14.05.2022. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.
2 (6)
Hagi asjaolude kohaselt on kostja tellinud internetipoest Moesahtel OÜ erinevaid tooteid. Tellimust tehes märkis kostja internetikeskkonnas, et tasub tellitud toodete eest Modena Estonia OÜ kaudu. Modena Estonia OÜ, Moesahtel OÜ ning MxxxxxxJxxxxxxxx sõlmisid 10.09.2021.a interneti vahendusel kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe nr 202109100616164 summas 162,40 eurot. Kostja sai tellitud kauba kätte Omniva pakiterminali kaudu. Kostja tooteid ei tagastanud. Kokkuleppele kohaldatakse faktooringulepingu üldtinigimusi ja Modena Estonia OÜ kasutustingimusi. Kostja pidi tellitud kauba eest tasuma hagejale kolme osamaksega. Kostja ei tasunud ühtegi makset. Kostjale saadeti korduvaid meeldetuletusi osamaksete tasumiseks. Kostja kohustust ei täitnud. 01.12.2021. a saadeti kostjale kokkuleppe ülesütlemise teatis, millega loetu kokkulepe ülesöelduks 14.11.2021. a. Eelnevalt anti kostjale tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kokkuleppe ülesütlemise ajaks oli kostjal maksmata kaks osamakset kogusummas 128,27 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude Renovum OÜ-le 13.01.2022. a. Vastavasisuline teade edastati ka kostjale. Peale kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist tasus Modena Estonia OÜ kokkuleppe alusel müüjale Moesahtel OÜ-le tellitud toodete eest 162,40 eurot. Seisuga 21.03.2022. a on kostja võlgnevus hagejale 162,40 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga on 22,73 eurot. Hageja arvestab viivist määra 0,1% päevas tagastamata laenusummalt ning seda alates tasumata makse päevale järgnevast päevast. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise välja mõistmist lepingujärgses määras. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot.
6.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõude kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud 10.09.2021. a Modena Estonia OÜ-ga ning Moesahtel OÜ-ga sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest nr 202109100616164 tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud faktooringulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 mõistes. Faktooringlepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Lepinguks, millest faktooringuvõlgnikule ehk kostjale tulenevad nõuded on loovutatud faktoorile, on kolmepoolne ostuhinna osadena tasumise kokkulepe. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumine. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 162,40 euro väljamõistmiseks kostjalt.
3 (6)
7.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 22,73 eurot ning seda alates 11.10.2021. a. Faktooringulepingu üldtingimuste punkt 10.2 kohaselt portaalipidajale tasumisele kuuluvate maksete ning tasude maksmisega viivitamise korral kohustub arve müüja tasuma portaalipidajale viivist 0,1% päevas tasumata summalt. Viivist arvestatakse kuni tasumisele kuuluva makse või tasu täieliku tasumiseni tasumata osalt (jäägilt). Kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe nr 202109100616164 kohaselt on intressimäär 0,0%. Hagiavalduse kohaselt puudus kostjal kohustus ostuhinna kokkuleppe allkirjastamisel tasuda lepingutasu ja intressitasu. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.
4 (6)
Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,1 % päevas tähendab 36,5% suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel on intressimäär alates 01.07.2021. a kuni käesoleva ajani 0,00% (8% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,1 % päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja poolse viivisemäära ümardamisega kahele koma kohale. Hagiavalduse kohaselt on viivis alates 11.10.2021. a kuni 21.03.2022. a 22,73 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõla summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2.lasuses sätestatud määras ajavahemikul 11.10.2021. a kuni 16.06.2022. a kujuneb kokku summas 8,86 eurot.
8.Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulu 25 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmist.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu kokku 552 eurot, sh 100 eurot nõudelt tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja 432 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Samuti saab lugeda põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist
5 (6)
ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik, kuid esindaja poolt maakohtus hageja esindamisele kulutatud aeg 3 tundi ei ole arvestades asja olemust, keerukust, mahukust, tsiviilasja hinda ja asjaolu, et hageja on esitanud sarnaseid hagiavaldusi mitmes menetluses, mõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 2 tundi. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 408 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 288 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.