Muud

2-21-7687

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

AVALDUS

1) Avaldaja on esitanud puudutatud isiku Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu vastu kahju 1600 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 52,25 euro ja lisanduva viivise nõudes. Avalduse kohaselt on kindlustusvõtja A. A. ja avaldaja Seesam Insurance AS-i (edaspidi avaldaja või Seesam) vahel sõlmitud kodukindlustuse leping korteri, asukohaga xxxx (edaspidi ka kindlustatud korter), kindlustamiseks kindlustusperioodil 17.12.2017 kuni 17.12.2018 (vt kindlustuspoliis nr 3/270178; I kd, tl 5). Kindlustusvõtja esindaja E. T. esitas 09.08.2018 avaldajale kodukindlustuse kahjuavalduse (I kd, tl 6-7), mille kohaselt 26.07.2018 kella 17:00 ajal toimus uputus kindlustatud korteri köögi laest – kanalisatsioonipüstaku ummistus. Kahjuavalduse kohaselt sai kahjustada kindlustatud korteri köögi lagi, sein ja puitparkett. Avaldaja alustas kahjukäsitlusega ning 31.07.2018 teostas LKB OÜ kindlustatud korteri ülevaatuse (I kd, tl 8-10). Ülevaatusakti kohaselt oli üürniku koju jõudes köögi põrand üleujutatud, vesi jooksis laest ja mööda seinu alla. Üürnik teatas haldusfirmasse ning kuivatas põranda. Haldusfirmast käidi kohal kahel päeval kolmel korral, kuna esialgu leket ei likvideeritud või ei leitud lekkivat kohta. Teisel päeval ja kolmandal korral kanalisatsioonitoru ummistus likvideeriti. Kahel päeval enne lekke likvideerimist vesi jooksis kindlustusvõtja köögi seintel ja laest. Kuna kolmandal korrusel sel hetkel ei elatud, siis neljanda korruse korteris vee kasutamisel sai kahjustada kindlustusvõtja korter. Ülevaatusakti kohaselt on köögi kipslaes kollased veejäljed, köögi seintel veejäljed, köögi laminaatparkett on pundunud; köögi, elutoa ja esiku põrand on ühine ja ühesugune. LKB OÜ 01.08.2018 teate kohaselt on KÜ/Haldusettevõtte Olemar OÜ esindaja V. V. kinnitanud, et 26.07.2018 toimus xxxx kahjujuhtum, mille põhjuseks on

2-21-7687 korteri nr xxxx köögi kraanikausist vesi põrandale ja kahjustada said korterid nr xxxx ja 46. 1.1 Kindlustusjuhtumi esinemise tõttu hüvitas avaldaja kindlustatud korteri taastamiskulud summas 2 222,79 eurot, vähendades kindlustushüvitist 10% võrra, kuna avaldajale oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitatud ebaõiget infot kindlustatud korteri üürimise kohta (st kindlustuspoliisi järgi ei olnud tegemist üüripinnaga, kuigi tegelikult oli kindlustatud korteri näol tegemist üürikorteriga, vt lisad 1 ja 4) ja arvestades omavastutussummat 190 eurot (I kd, tl 12-15). 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on kahju hüvitamise nõue hüvitatud kahju ulatuses avaldajale üle läinud ning eeltoodust tulenevalt on avaldajal kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu summas 2 222,79 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu 13.11.2019 tagasinõude summas 2 222,79 eurot VÕS § 492 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 ja lg 2 alusel (I kd, tl 16-18). Puudutatud isik edastas Seesami tagasinõude oma vastutuskindlustusandjale ERGO Insurance SEle, kes 30.11.2020 rahuldas avaldaja tagasinõude omavastutust 1600 eurot ületavas osas, st summas 622,79 eurot. Avaldaja esitas 14.12.2020 puudutatud isiku vastu tagasinõude 1600 euro saamiseks (I kd, tl 17-18). Puudutatud isiku esindaja 15.12.2020 e-kirja kohaselt puudutatud isik enda vastutust kahju eest ning avaldaja nõuet summas 1600 eurot ei tunnista, kuna tegemist oli kanalisatsiooni ummistusega, mida pole põhjustanud korteriühistu ega maja haldus-/hooldusettevõte. Puudutatud isiku arvates saab kanalisatsiooni ummistuse põhjustada ainult korteriomanik (midagi ebasobivat kanalisatsiooni visates), mistõttu ei näe korteriühistu ega ka haldus-/hooldusettevõte siin omapoolset süüd ega nõustu tagasinõude (omavastutuse) hüvitamisega (I kd, tl 1718). 1.2 Kahju suurus on tõendatud ning seejuures on avaldaja hüvitanud mõistlikud kulud kahjueelse olukorra taastamiseks (II kd, tl 28-30). 1.3 Kuna kahju on alguse saanud kaasomandi esemest, siis vastutab kahju eest üksnes korteriühistu ehk puudutatud isik (II kd, tl 28-30). 1.4 Avaldaja on ühinemisest tulenevalt Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglane. 10.10.2019 sõlmisid Seesam Insurance AS (ühendatav ühing), Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services” (ühendatav ühing), AB “Compensa Services” (ühendatav ühing) ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė (ühendav ühing) piiriülese ühinemislepingu, ühinemine jõustus 01.07.2020. Ühinemise tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu. Seesam Insurance AS (registrikoodiga 10055752) kustutati äriregistrist 02.07.2020 (I kd, tl 1-4; 61-65; 96-97; 160-162; 197-199; II kd, tl 28-30).

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

2) Puudutatud isik palub jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda (I kd, tl 50-54). 2.1 Avaldaja pole tõendanud, et Seesam Insurance AS-ile kuulunud nõue oleks piiriülese ühinemise käigus avaldajale üle läinud. Avaldaja pole kohtumenetluses esitanud ühinemislepingut, mille alusel on väidetavalt õigused ja kohustused üle läinud. 2.2 Kahju tekkimise tegelik põhjus ja tekitaja on ebaselge ning tõendamata. Tsiviilasjas kogutud dokumendid viitavad, et vesi tungis kahjustatud korterisse xxxx vahetult selle peal

2-21-7687 asetsevast korterist nr xxxx. Kui kahjustav asjaolu (veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piiridest, saab eeldada, et viimase korteri korteriomanik rikkus oma korrashoiu kohustust. Vastutusest vabanemiseks, tuleb seega tõendada, et korter xxxx omanik ei ole oma kohustusi rikkunud (pole torusid ummistanud ning on teinud kõik tekkiva kahju ära hoidmiseks või tekkinud kahju vähendamiseks, näit. on kutsunud koheselt tehniku, kes veelekke võimalikult kiiresti likvideeriks) või tõendama, et tema rikkumine oli vabandatav. Asjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et korter xxxx omanik ei ole oma kohustusi rikkunud või, et rikkumine oleks olnud vabandatav. Samuti puuduvad muud tõendid kahju võimaliku põhjustaja või korteriühistu käibe- või hoolsuskohustuse rikkumise kohta. 2.3 Puudutatud isik ei vastuta väidetava kahju tekkimise eest ega ole kohustatud kahju hüvitama. Asjas kogutud andmed viitavad, et väidetava kahju võis põhjustada kanalisatsioonitorustiku ummistus - millegi ebasobiva heitvee kanalisatsiooni torustikku viskamine. Kui sellist tegu poleks toime pandud, oleks veekahju jäänud tekkimata. Korteriühistu pole midagi ebasobivat kanalisatsiooni torustikku visanud. Puuduvad ka tõendid, et korteriühistu oleks oma hoolsus- või käibekohustust rikkunud ning jätnud kontrollimata kanalisatsioonisüsteemide korrasoleku või jätnud need parandamata. Kuivõrd korteriühistu tegevus pole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, ei vastuta korteriühistu tekkinud kahju eest ning ei ole kohustatud hüvitama kahju xxxx. Korteriühistu ei ole kohustatud avaldajale kahju hüvitama, isegi siis, kui korteri xxxx eriomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega ka korteriühistu kohustuse rikkumisest ehk kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju eest. KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest ei tulene, korteriomanikule kahju hüvitamise nõude õiguslikku alust korteriühistu vastu juhul, kui korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Samuti ei tulene seadusest, et korteriomanik kannab korteriühistu vastutuse kaudu lisaks kaasomandi eseme juhusliku kahjustumise või hävinemise riisikole ka kaasomandi esemest lähtuva kahju hüvitamise ja kulude kandmise riisikot kahju korral, mis tekib mõne või kõikide korteriomanike eriomandite esemetele (sh korteri siseviimistluse taastamise kulu). Seega, ei ole korteriühistu kohustatud korteriomanikule hüvitama eelnimetatud liiki kahju ka siis, kui korteriühistu ega ükski korteriomanik ei ole kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. 2.4 Kahju suurus on tõendamata ja kindlaks tegemata. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, milline oli korteri seisund enne kahju tekkimist ning see ei võimalda hinnata olukorda, mis oli võimalikult lähedane olukorrale, milles xxxx korteriomanik oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Ei saa välistada, et osa kahjustusi, oli tekkinud juba varem ning seetõttu tuleks kahjuhüvitisest maha arvata kahjustatud isiku poolt säästetud kulud. VÕS § 489 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Avaldaja poolt kahjunõude aluseks võetud, kindlustatud korteri parandamise ja kahju eelse seisundi taastamise kulud summas 2680,88 eurot, on tõendamata ning tegelik kahju suurus kindlustusandja poolt kindlaks tegemata. 2.5.4 Siinkohal on oluline märkida, et avaldaja nõuab puudutatud isikult osalist kahju hüvitamist, summas 1600 eurot. Ülejäänud osas (summas 1080,88 eurot) avaldajal nõue puudub, kuna see on jäänud 190 euro suuruses summas ja 10 % võrra kindlustushüvitise vähendamise tõttu, kahjustatud isiku kanda ning 622,79 eurot on tasunud ERGO Insurance SE. Kuivõrd kahju tegelikku suurust pole kindlaks tehtud, on võimalik, et kahjustatud korteri xxxx parandamise ja kahju eelse seisundi taastamise kulud moodustasid kuni 1080,88 eurot ning on eelnevast tulenevalt sisuliselt varem hüvitatud, mistõttu avaldajal puudub ka nõue puudutatud isiku vastu 1600 euro suuruse kahjuhüvitise osas. 2.5.5 Avaldaja on kahju rahalise suuruse tõendamiseks esitanud kolm dokumenti: LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni, Navega Grupp OÜ tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 27.02.2019 ja Navega Grupp OÜ

2-21-7687 01.03.2019 arve-saateleht nr 12/19. Antud dokumendid on vastuolulised, pole usaldusväärsed ega läbipaistvad ning ei anna võimalust kahju suuruse kindlaks määramiseks. Puudub täpne hinnakalkulatsioon, kus oleks eraldi võimalik näha tööde maksumust, milliseid materjale kasutati (või kasutamist prognoositi) ning materjalide maksumust. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud tööde mahud ei vasta eelkalkulatsioonile. Usaldusväärusust ei suurenda asjaolu, et avaldaja on kohtumenetluses esitanud algselt kinnikaetud LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni ning pole ka hiljem põhjendanud, milles seisnes inimlik eksitus pooliku dokumendi esitamisel. Samuti pole avaldaja vastanud, kuidas oli võimalik tööde läbi viimine Navega Grupp OÜ poolt eelkalkulatsiooni alusel (milline pole kasutatavate tööde ja materjalide osas läbipaistev) senditäpsuse maksumusega. Selline praktiline sooritus, pole eluliselt usutav. (puudutatud isiku 09.07.2021 vastuse punktid 2.4.1 - 2.4.13 ja puudutatud isiku seisukoht 07.02.2022 punktid 2.1-2.9) 2.5.6 Avaldaja on oma vastustes korduvalt toonitanud, et tugines kahju kindlaks tegemisel lepingupartneri LKB OÜ usaldusväärsusele ning sisuliselt leiab, et seetõttu peaksid ka kõik teised kahju suurust ipso facto tunnistama. Puudutatud isik nii ei leia, avaldaja menetluses esitatud dokumendid usaldusväärsust ei toeta ning kahju pole tõendatud. Vastavalt VÕS § 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega peab avaldaja olema valmis nõude üleminekul ja regressinõude esitamisel, tõendama kahju suurust sarnaselt kahjustatud isikule. 2.5 Avaldaja on jätnud esitamata kuludokumendid, mis kinnitavad eelkalkulatsioonis eeldatavate materjalide tegelikku soetamist remondi läbi viimiseks (sh milliste materjalide oli tegu), samuti selgitust/arvel lahti kirjutamist, kui palju ja millise tunnihinnaga teostati kahjustatud korteris tegelikult töid, tõendid selle kohta, kas parkimise kulu objektil oli nii suur nagu eelkalkulatsioonis prognoositi. Navega Grupp OÜ tööde üleandmisevastuvõtmise aktis 27.02.2019 kajastatud tööd, ei vasta kogumahus LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioonis ette nähtud töödele. Eestis on kasutusel tunnihinna põhine tööde arvestus. Ühiku hinnana töö kajastamine, ei võimalda teostatava töö hinna läbipaistvust. Kindlustusselts pole tegelikku kahju suurust kindlaks teinud, vaid lähtunud kahju hüvitamisel ettevõtte LKB OÜ töötaja hinnangust võimalikele tööde maksumusele. Samuti pole avaldaja esitanud ühtegi tõendit, et LKB OÜ eelkalkulatsioonis kajastatu näol oleks tegemist tavapärase keskmise turuhinnaga. Avaldaja pole esitanud aga ühtegi tõendit parketi maksumuse kohta enne kahju tekkimist ega ka tõendeid uue samaväärse parketi soetamise hinna kohta. Kõik tööd on väidetvalt teostanud Navega Grupp OÜ 27.02.2019 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt, millest ei nähtu, kui palju mööbli eemalduse teenus maksis. Avaldaja pole tõendanud, et 300 eurot oleks selle töö eest soodane hind. Avaldaja väide, et tegemist oli mõistlike kuludega ning et seejuures oli 47,32 eurot mööbli demontaaz-montaazi eest väga soodne hind, on paljasõnaline ja tõendamata. Avaldaja väide, et kõik Navega Grupp OÜ aktis toodud tööd vastavad LKB OÜ eelkalkulatsioonile ja vastupidi, on ebaõige ja paljasõnaline, aktis puuduvad nii eelkalkulatsioonis ettenähtud tööd, kui ka ettenähtud materjali soetamine. Eelkalkulatsioon ja tööde üleandmise-akt on esitatud avaldaja poolt kahju suuruse tõendamiseks, kuid on omavahel vastuolus ja ebausaldusväärsed Navega Grupp OÜ aktist nähtub, et ta on teostanud tööd vastavalt eelkalkulatsioonis prognoositud hinnale senditäpsusega 2680,88 euro eest. Töid aga on teostatud vähem ja materjale pole soetatud sellises mahus, mis eelkalkulatsioonis esitatud hinnapakkumises ette nähtud. 2.6 Kuivõrd puudutatud isik ei tunnista põhinõuet, siis ei tunnista ta ka avaldaja poolt põhinõudele kõrvalnõudena lisatud viiviste nõuet (I kd, tl 50-54, 157-159, 180, 185-187; II kd, tl 11-15).

2-21-7687

MENETLUSE KÄIK

3) Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 25.11.2021 (I kd, tl 94). 14.12.2021 esitas puudutatud isik 25.11.2021 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse (I kd, tl 164-166). Kohus rahuldas 12.01.2022 kohtumäärusega puudutatud isiku protokolli parandamise taotluse (I kd, tl 170-172). 4) Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 21.03.2022 (II kd, tl 1-2). 13.04.2022 esitas puudutatud isik 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse (II kd, tl 4-6), mille kohus jätab käesoleva kohtumäärusega rahuldamata (vt kohtmääruse punktid 26 kuni 28).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5) Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja avaldus tuleb täielikult rahuldada. 6) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt TsMS § 436 lg 7). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). 7) Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut VÕS § 173 lg 2 alusel. Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu tulenevalt VÕS § 171 lg 1. Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. 8) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxxx ning kindlustusvõtja A. A. ja avaldaja vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, kindlustuspoliisi numbriga 3/270178 (I kd, tl 5); • 26.07.2018 toimus uputus aadressil xxxx asuvas kindlustatud korteri köögi laest (I kd, tl 6-7); • avaldaja on hüvitanud kindlustatud korteri taastamiskulud summas 2222,79 eurot kindlustusvõtjale A. A.le (I kd, tl 12-15);

2-21-7687 • • • • •

13.11.2019 esitas avaldaja puudutatud isiku vastu tagasinõude summas 2222,79 eurot (I kd, tl 16-18). Puudutatud isik edastas avaldaja tagasinõude oma vastutuskindlustusandjale ERGO Insurance SE-le, kes 30.11.2020 rahuldas avaldaja tagasinõude omavastutust 1600 eurot ületavas osas, st summas 622,79 eurot. Avaldaja esitas 14.12.2020 puudutatud isiku vastu tagasinõude 1600 euro saamiseks (I kd, tl 17-18). Puudutatud isiku esindaja enda 15.12.2020 e-kirjas avaldaja 1600 euro suurust tagasinõuet ei tunnista, kuna tegemist on kanalisatsiooni ummistusega, mida pole põhjustanud korteriühistu ega maja haldus-, hooldusettevõte (I kd, tl 17-18). Kindlustatud korteri omanikule põhjustas kahju korteriomanike kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstaku ummistus.

9) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult järgmiste asjaolude üle: kas avaldaja poolt esitatud Seesam Insurance AS-le kuulunud nõue on avaldajale üle läinud; kas puudutatud isik vastutab kahju tekitamise eest ning kas kahju suurus on tõendatud. 10) Puudutatud isik on seadnud kahtluse alla, kas avaldajale on Seesam Insurance AS-le kuulunud nõue üle läinud (I kd, tl 50-54; 157-159; 185-187; II kd, tl 11-15). TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on TsMS § 209 lg 2 järgi kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Äriregistri andmetel on avaldaja ühinemisest tulenevalt Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglane (I kd, tl 74-75). Äriregistri andmetest nähtub, et 10.10.2019 sõlmisid Seesam Insurance AS (ühendatav ühing), Sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Compensa Services” (ühendatav ühing), AB “Compensa Services” (ühendatav ühing) ja “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė (ühendav ühing) piiriülese ühinemislepingu, ühinemine jõustus 01.07.2020. Ühinemise tagajärjel läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu. Seesam Insurance AS (registrikoodiga 10055752) kustutati äriregistrist 02.07.2020. Äriühingute ühinemisel läheb äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendatav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendatava ühingu äriregistrist. Ühinemise näol on tegemist üldõigusjärgluse juhtumiga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-113-11 p 49). 11) Eeltoodu alusel peab kohus tuvastatuks, et avaldaja on ühinemisest tulenevalt Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglane. Ühinemise tulemusena läksid kõik Seesam Insurance AS-i õigused ja kohustused üle avaldajale “Compensa Vienna Insurance Group”, akcinė draudimo bendrovė’le, mis tegutseb Eestis Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu, on avaldaja näol tegemist Seesam Insurance AS-i üldõigusjärglasega, kellele on avalduses märgitud nõue üle läinud.

2-21-7687 12) Järgmisena hindab kohus, kas puudutatud isik ehk korteriühistu vastutab kahju tekitamise eest. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Lisaks sätestab KrtS § 12 lg 2, et 3 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt nt 11.12.2013 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest nt KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). 13) VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel (koostoimes VÕS § 492 lg 1) on järgmised: • korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (KrtS § 34 lg 1 ja lg 2 ja 35 lg 2 p 1); • korteriühistule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 14) Kuigi puudutatud isiku seisukohad ei ole olnud järjepidevad, leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kindlustatud korteri omanikule tekkis kahju kaasomandi eseme ummistuse tõttu (vt 25.11.2021 kohtuistungi protokoll, aeg 00:44:22; I kd, tl 92 pöördel; 21.03.2022 kohtuistungi protokoll; aeg 00:22 kuni 00:28; II kd, tl 2). Seega puudub vaidlus selles, et xxxx korteri kraanikausist jooksis vesi põrandale, mistõttu sai nimetatud korteri all asuv korter nr xxxx kahjustada. Korteri nr xxxx omanikule tekkis kahju kanalisatsioonipüstaku ummistuse tõttu ehk korteriomandite kaasomandi esemest. 15) Kohus leiab, et puudutatud isiku rikkumise ja avaldaja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna puudutatud isiku poolse korterelamu korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks kanalisatsioonipüstaku ummistumine ning kahju tekkimine teistele korteriomanikele. Kindlustatud korteri omaniku kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on puudutatud isiku rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.

2-21-7687 Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida nii kaasomandi eseme ummistumine kui ka ummistumise tõttu korteriomanikele kahju tekkimine. Korteriühistu vastutuse aluseks on puudutatud isiku kui korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei kontrollinud piisavalt korterelamu kanalisatsioonipüstaku korrashoidu, mille tagajärjel tekkis kindlustatud korteri nr xxxx omanikule kahju. Seega esineb põhjuslik seos kanalisatsioonipüstaku, kui kaasomandi ummistuse, ja kindlustatud korterile tekkinud kahju vahel. Eeltoodust järeldub, et korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kuna ei ole taganud kaasomandi eseme piisavat korrashoidu ning seetõttu, et kaasomandi eset valitsevad kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt (KrtS § 34 lg 2). 16) Kuna puudutatud isik on rikkunud kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid (kahju on alguse saanud kaasomandi esemest), vastutab korteriühistu kui puudutatud isik eeltoodust tulenevalt kahju tekkimise eest VÕS § 115 lg 1 ja KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1 ja alusel. KrtS § 12 lg 2, § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 eesmärk on ära hoida kahju tekkimine korteriomanikele. Puudub vaidlus selles, et kindlustatud korteri omanikule tekkis kahju korteriomanike kaasomandi esemesse kuuluva kanalisatsioonipüstaku ummistumise tõttu ning selline kahju on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 kaitse-eesmärgiga. Seega on täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ning puudutatud isik vastutab kahju eest täies ulatuses VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, lg 2, lg 4, § 128, § 492, 1 ning KrtS § 12 lg 2, § 34 lg 1 ja lg 2, § 35 lg 2 p 1 järgi. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1). 17) Puudutatud isik leiab, et korteri taastamise kulud summas 2680,88 eurot on tõendamata. (I kd, tl 50-54; II kd, tl 11-15). Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. 18) Korteriomanike kaasomandi esemest lähtunud veekahjustuste tekkimine kindlustatud korteri eriomandile on tõendatud kogumis järgmiste tõenditega: kindlustusvõtja kahjuavalduse (I kd, tl 6), LKB OÜ ülevaatusakti (I kd, tl 8-10), 01.08.2018 teate (I kd, tl 11), fotodega kindlustatud korterist (I kd, tl 19-28; 85; 200-202), LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98), tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tl 30), Navega Grupp OÜ 01.03.2019 arve-saateleht nr 12/19 (I kd, tl 31), 10.08.2018 maksmisotsuse nr 2/2018007600 (I kd, tl 12) ja 28.03.2019 maksmisotsuse nr 3/2018007600 (I kd, tl 14). Seega on avaldaja kindlustusandjana teinud kindlaks hüvitatava kahju suuruse ning hüvitanud seejuures korteriomanikule mõistlikud kulud kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Avaldaja on selgitanud, et LKB OÜ on avaldaja lepinguline partner, kelle teostatud toimingute professionaalsuses ja koostatud kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole avaldajal põhjust kahelda (II kd, tl 28-30). Vastupidist ei ole tõendanud ka puudutatud isik. 19) Kindlustusvõtjaga A. A.ga sõlmitud kindlustuslepingu (vt kindlustuspoliis nr 3/270178; I kd, tl 5) lahutamatuteks osaks on mh Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2017 (edaspidi tingimused, I kd, tl 76-84), mille punkti 103 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamine kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Tingimuste punkti 112 kohaselt on taastamisväärtus korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustusjuhtumit. LKB OÜ on avaldaja lepinguline partner, kelle teostatud toimingute professionaalsuses ja koostatud kalkulatsioonide usaldusväärsuses ei ole avaldajal põhjust kahelda. Avaldaja seadusest tulenevaks kohustuseks on viivitamatult kindlaks teha hüvitamisele kuuluva kahju suurus VÕS § 489 lg 1 kohaselt. LKB OÜ esindaja vaatas kindlustatud korteri kahjustused üle (I kd, tl 8-10) ja koostas

2-21-7687 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98) eesmärgiga taastada kindlustusjuhtumi eelne olukord, st hinnakalkulatsioon sisaldab samu materjale, mis kindlustatud korteris veelekke tõttu kahjustada sai. LKB OÜ 01.08.2018 kalkulatsioon on kohtu hinnangul kontrollitav. Asjaolu, et LKB OÜ eelkalkulatsioonis on taastusremondi tööde kogus näidatud osaliselt tükihinnana ja asendamist vajavad materjalid osaliselt ruutmeetri põhiselt, ei muuda eelkalkulatsiooni kontrollimatuks. Asjaolu, et kindlustatud korteri taastusremonditöid teostanud ettevõte Navega Grupp OÜ tööde üleandmisevastuvõtmise aktis ei ole ära märgitud kõiki LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioonis märgitud töid, ei tähenda seda, et neid ei tehtud. Avaldaja on tõendanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd, tl 30) ja arve-saatelehega (I kd, tl 31) ning kindlustusvõtja 14.03.2019 avaldajale esitatud fotodega teostatud remonditööde kohta (I kd, tl 85), et kindlustatud korteri põranda laminaatparkett on vahetatud ja kahjustunud värviosa taastatud. Kõnealune korter on kindlustatud taastamisväärtuses (I kd, tl 5). Tingimuste (I kd, tl 76-84) punkti 110 kohaselt juhul, kui hoone või korteri siseviimistlus kahjustub kindlustusjuhtumi tõttu, hüvitatakse tekkinud kahjustuste parandamise mõistlikud kulud. Tingimuste punkti 111 kohaselt on hoonele või korteri siseviimistlusele tekkinud kahjustuste parandamiskulude hüvitamise aluseks nende taastamisväärtus. Tingimuste punkti 112 kohaselt on taastamisväärtus korteri siseviimistluse või hoone taastamise maksumus kindlustuskohas kindlustusjuhtumi eelsesse seisukorda viimiseks arvestades eelkõige hoone või korteri suurust ja viimistlustaset enne kindlustusjuhtumit. Tingimuste punkti 113 kohaselt hüvitatakse hoone või korteri siseviimistluse remondiks vajalikud mõistlikud ja põhjendatud kulud kahes osas (p 115-117) Seesamiga kooskõlastatud kalkulatsioonide alusel. Tingimuste punkti 114 kohaselt peab kindlustusvõtja taastamiskulude kindlustushüvitise saamiseks kahjustatud kindlustatud eseme reaalselt taastama ühe aasta jooksul alates kindlustushüvitise esimese osa kätte saamisest (p 115). Kõnealusel juhul on kindlustusvõtja taastanud kindlustatud korteri kahjustused ühe aasta jooksul kindlustushüvitise esimese osa kättesaamisest arvates ning fotodelt, mis on tehtud enne (I kd, tl 19-28) ja pärast kahjustuste remonti (I kd, tl 85), ei ole tuvastatav kindlustatud korteri amortiseerumine või eelnev silmaga nähtav kahjustumine. 20) Puudutatud isik on kahtluse alla seadnud avaldaja poolt tõendina esitatud LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsiooni (I kd, tl 98) usaldusväärusse (I kd, tl 50-54, 157-159; II kd, 11-15). Puudutatud isik leiab (08.12.2021 vastuse punktis 2.1.1; I kd, tl 157-159), et juhul, kui tööde hinda ja maksumuse arvutust kajastavad tulbad üldse LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioonis (I kd, tl 98) varem eksisteerisid, siis on need tahtlikult välja jäetud. 21) Kohus ei nõustu puudutatud isiku eeltoodud seisukohaga eelkalkulatsiooni osas. LKB OÜ 01.08.2018 eelkalkulatsioon (I kd, tl 98) oli terviklikuna olemas juba 01.08.2018 ning puudutatud isikul oli võimalik sellega tutvuda juba 13.11.2019 (I kd, tl 99-152). Avaldaja poolt 13.11.2019 ja 25.11.2020 puudutatud isikule saadetud e-kirjadele oli manustena lisatud kõik avaldaja nõuet tõendavad dokumendid, sh ka vaidlusalune eelkalkulatsioon terviklikul kujul. Nimetatud asjaolu tõendavad avaldaja saadetud ekirjad ja nende lisad (I kd, tl 143-155). Seega oli puudutatud isikul võimalik juba 13.11.2019 tervikliku eelkalkulatsiooniga tutvuda. Eeltoodust järeldub, et avaldajale on esitatud eelkalkulatsioon eelnevalt kooskõlastamiseks. Avaldaja on eelkalkulatsiooni kooskõlastanud ning selle alusel on tegelikult töid tehtud. Eeltoodut kinnitavad maksmisotsused, üleandmise-vastuvõtmise akt ja Navega Grupp OÜ arve.

2-21-7687 22) Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja avaldus kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 1600 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud. 23) Avaldaja palub kohtul puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis alates perioodi 16.12.2020 kuni 13.05.2021 eest summas 52,25 eurot (I kd, tl 1-4). Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatava intressimäär on alates 01.07.2016 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega on viivise määr 8 protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Puudutatud isik sai avaldaja 13.11.2019 tagasinõude summas 2222,79 eurot kätte 13.11.2019 (I kd, tl 1718). Seega muutus avaldaja nõue puudutatud isiku vastu sissenõutavaks järgmisel päeval, so 14.11.2019. Puudutatud isiku vastutuskindlustusandja ERGO Insurance SE tasus 30.11.2020 avaldaja nõudest 622,79 eurot, so summas, mis ületas puudutatud isiku ja tema vastutuskindlustusandja ERGO Insurance SE vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingus sätestatud omavastutussummat 1600 eurot. 14.12.2020 esitas avaldaja puudutatud isiku vastu tasumata kahjuhüvitise osas nõude summas 1600 eurot, mille tasumisest puudutatud isik oma 15.12.2020 e-kirjaga keeldus (I kd, tl 1718). Seega muutus avaldaja nõue puudutatud isiku vastu summas 1600 eurot sissenõutavaks 16.12.2020. 24) Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks ajavahemiku 16.12.2020 kuni 13.05.2021 (so kuni avalduse kohtusse esitamiseni) eest 1600 euro suuruselt põhinõudelt seadusjärgne viivis summas 52,25 eurot (1600 × 0,08 / 365 × 149). 25) Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kohtulahendi tegemise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivis ning edaspidi viivis seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni (I kd, tl 1-4). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest 14.05.2021. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Seega kuuluvad rahuldamisele ka avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning lisanduv viivise nõue. 26) Puudutatud isik esitas 13.04.2022 taotluse 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (II kd, tl 4-6). Puudutatud isik viitab ebatäpsustele protokollis ja teeb täiendused protokolli parandamiseks, vastavalt kohtuistungi salvestuse ajateljele: • 00:03:00 Puudutatud isiku lepinguline esindaja selgitab, et avaldaja on esitanud kohtule täiendava seisukoha (menetlusdokument 21.02.2022), milleks kohus avaldaja seisukohta küsinud ei ole. Puudutatud isiku lepinguline esindaja vaidleb selle esitamisele vastu ning selgitab, et seisukohti saab esitada kohtu nõudmisel, vastavas menetlusstaadiumis. Nimetatud teema käsitlust kohtuistungi protokollis pole, mille palume protokolli lisada.

2-21-7687 •

00:05:49 Puudutatud isiku lepinguline esindaja ei öelnud, et: „ /.../ puudutatud isikut ei ole suunatud avaldaja viimasele seisukohale vastama.“ Puudutatud isiku esindaja, juhtis tähelepanu, et kohus pole lahendanud avaldaja 21.02.2022 esitatud tõendite menetluse juurde võtmist määrusega ning pole kohustanud puudutatud isikut avaldaja esitatud seisukohtadele vastama. • 00:07:00 Lisaks kohtuniku selgitusele, et eelmenetlus pole lõppenud, ütles kohus, et: „Eelmenetluse ajal üldjoontes pooled võivad esitada, ka siis kui kohus pole vastavat tähtaega andnud, oma seisukohti veel ja veel.“ Palume kohtu istungil väljendatud seisukoht ka kirjalikku protokolli kanda. • 00:28:37 Puudutatud isiku lepinguline esindaja ütles, et: “Antud juhul selle kohta andmed puuduvad.“ ning samas lisas: „Kas see oli ülemise korteri enda eriomandi osa piires mingi toidujääde, mis oli sinna sisse kuidagi jäänud või kinni või oli see kuskil mujal, seda ei tea.“. Palun viimane lause lisada, vastasel juhul, kaob sidusus ka avaldaja järgneva vastusega. • 00:29:43 Puudutatud isiku lepinguline esindaja vastas avaldaja ütlusele (mille kohaselt nad on esitanud tõendi, mis on allkirjastatud V. V. poolt), järgmiselt: ARON ÕIGUSTEENUSED OÜ 3 „V. V. ise seda kahjustust vahetult likvideerimas ei käinud. Kus ta need andmed võttis, ei tea.“ Palun puudutatud isiku sellekohane vastus kirjalikku protokolli kanda. 27) Avaldaja 25.04.2022 seisukoha järgi tuleb puudutatud isiku kohtuistungi protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata, kuna 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 49 ja § 50 nõuetele (II kd, tl 32-33). 28) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ning kuulanud 21.03.2022 toimunud kohtuistungi helisalvestist, on seisukohal, et puudutatud isiku 13.04.2022 taotlus 21.03.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Kohtu hinnangul vastab 21.03.2022 toimunud kohtuistungi protokoll TsMS § 49 ja § 50 nõuetele, mistõttu ei ole kohtuistungi protokolli parandamine põhjendatud ega vajalik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29) TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse, siis

2-21-7687 peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 30) Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning määrata kindlaks avaldaja menetluskulud summas 50 eurot, so tasutud riigilõiv (I kd, tl 32, 38-39). 31) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus riigilõivu summas 50 eurot. Seega kuulub vastav kulu puudutatud isiku poolt hüvitamisele. 32) Avalduse rahuldamise tõttu ei hinda kohus puudutatud isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. 33) Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34) TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.