Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-9706
Kohtuasi
X hagi Q ja W vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks või kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q ja W apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostjad Q (isikukood XXXXXXXXXXX) ja W (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q ja W 21. aprilli 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-9706 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Q ja W kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja, abikaasa I) esitas 3. juulil 2020 Harju Maakohtule Q (kostja I, abikaasa II) ja W (kostja II, kolmas isik) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 4. juulil 2017 tsiviilasjast nr 2-1516531 tulenevate nõuete loovutamise leping on tühine ja nõuded kuuluvad abikaasade ühisvara hulka, või mõista kostjalt I või kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 48 643 eurot 7 senti või arvata 97 286 eurot 14 senti abikaasade ühisvara hulka ja mõista kostjalt I hageja kasuks välja ühisvara jagamisel hüvitis 48 643 eurot 7 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt I või kostjatelt solidaarselt välja viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Harju Maakohus võttis 28. jaanuari 2021. a määrusega menetlusse hageja nõude kostjate vastu 4. juuli 2017. a nõuete loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks. Ülejäänud nõuded jättis maakohus 27. jaanuari 2021. a määrusega menetlusse võtmata.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22. mail 1980 abielu ning kohus lahutas abielu 11. septembri 2013. a otsusega, mis jõustus 26. veebruaril 2014. Kostja II oli hageja ja kostja I tütre F (tütar) abikaasa. Kostja I ja kostja II olid omavahel ärilistes suhetes. Kostja I loovutas 4. juulil 2017 Harju Maakohtu 17. oktoobri 2016. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsusest tsiviilasjas nr 2-15-16531 tuleneva nõude oma tütre vastu kostjale II ning kostja II esitas samal päeval täitmisavalduse (täiteasi nr 023/2017/1366). Loovutatud nõude aluseks oli 25. novembri 2006. a laenuleping, mille alusel laenati hageja ja kostja I ühisvaraks olevat raha ning lepingust tulenev nõue kuulub abikaasade ühisvara hulka. Seda, et nõue kuulub ühisvara hulka, kinnitavad ka tsiviilasjas nr 2-13-5799 ja tsiviilasjas nr 2-17-15078 tehtud kohtulahendid. Esimeses kohtuasjas jagas kohus abikaasade ühisvara, sh käsitas kostja I ühisvara hulka kuuluvana 25. novembri 2006. a laenulepingust tulenevaid nõudeid (laenusumma 63 911 eurot 65 senti). Kohus jagas laenulepingustest tulenevad nõuded kokku 99 799 euro 74 sendi ulatuses abikaasade vahel võrdselt ja jättis kummalegi nõudeõiguse 49 899 eurot 87 euro ulatuses. Ühisvara jagamise kohtumenetlus käis paralleelselt tsiviilasja nr 2-15-16531 menetlusega, milles kohus mõistis abikaasade tütrelt kostja I kasuks 25. novembri 2006. a laepingulepingu alusel välja võla. Kostja II oli laenuga tihedalt seotud ning oli selles kohtuasjas tunnistajaks. Kostja I loovutas nõude kostjale II tahtlikult hageja õiguste ja huvide kahjustamiseks. Kostja II teadis, et hageja ja kostja I olid abielus ning nõue kuulus abikaasade ühisvara hulka, mille käsutamiseks oli vaja hageja nõusolekut. Hageja ei ole nõude loovutamisega nõustunud ega seda heaks kiitnud. Kuna nõude loovutamiseks ei olnud hageja nõusolekut ega heakskiitu, on nõude loovutamise leping perekonnaseaduse (PKS) § 31 lg 1 alusel tühine. Kostja vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
4.1.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata, sest nõude loovutamise leping ei saa olla tühine, kuna lepingu esemeks on nõue kui õigus, mille käsutamisel eeldatakse PKS § 29 lg 1 järgi teise abikaasa nõusolekut. Eelduse tõttu ei ole keelu mõtteks tuua kaasa tehingu tühisus
2-20-9706 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 tähenduses ning käsutustehing ja käsutus on kehtivad. Tühisus ei saa olla ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud õigust puudutava tehingu puhul kooskõlas seaduse sisu, mõtte ja eesmärgiga. Samuti näeb PKS § 34 lg 3 erisättena ette õiguse nõuda teise abikaasa tahteavalduseta tehtud tehingu tõttu tekkinud hüvitist ühisvara hulka. Seadusandja on eelistanud majandus- ja õiguskäibe kindluse põhimõtet ja tehingu teist poolt, st seadusandja ei ole rikkumise õigusliku tagajärjena ette näinud tehingu tühisust, vaid erisättega kehtestanud, et abikaasade vahelised varalised küsimused tuleb selgeks teha nende omavahelises vaidluses. Seega ei saa hagis esile toodud asjaoludel olla nõude loovutamise leping tühine.
4.2.Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagejal puudub õiguskaitsevajadus ning hagiga ei ole võimalik saavutata taotletud eesmärki, kuna kostjad sõlmisid 28. septembril 2021 nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega nad lõpetasid 4. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivuse. Seetõttu ei saa kohus enam tuvastada selle lepingu tühisust. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 18. märtsi 2022. a otsusega rahuldamata kostjate hagi läbi vaatamata jätmise taotluse ning rahuldas hagi kostjate vahel 4. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ning mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 979 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seaduses sätestatud määras viivist.
5.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
hageja ja kostja I sõlmisid 22. mail 1980 abielu ja kohus lahutas abielu 11. septembri 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-48140; hageja ja kostja I jagasid ühisvarana tsiviilasjas nr 2-13-5799 mh ühisvara hulka kuuluvat laenu tagastamise nõuet hageja tütre vastu; 19. veebruaril 2018 samas tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja I andis hageja tütrele laenu ühisvara arvel, st laenu tagasinõue (99 799 eurot 74 senti) kuulus hageja ja kostja I ühisvara hulka; kohus jagas nõude abikaasade vahel võrdsetes osades, mille tagajärjel jäi kummalegi abikaasale 49 899 euro 87 sendi suurune nõue; Harju Maakohus mõistis 17. oktoobri 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16531 hageja tütrelt kostja I kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõla 63 911 eurot ja viivise, Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. märtsi 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata; kostja I ja kostja II sõlmisid 4. juulil 2017 tsiviilasjast nr 2-15-16531 tulenevate nõuete kohta notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, millega kostja I loovutas kostjale II oma nõude hageja tütre vastu; lepingus avaldatu kohaselt oli nõude suurus 80 889 eurot 28 senti; nõue kuulus ühisvara hulka ja hageja ei ole andnud nõude loovutamiseks nõusolekut; kostja II esitas tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud otsuse täitmiseks hageja tütre vastu täitmisavalduse täiteasjas nr 023/2017/1366; hageja esitas tsiviilasjas nr 2-17-15078 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366, milles kohus tuvastas, et nõue oli abikaasade ühisomandis sõltumata sellest, et kohus mõistis võla välja üksnes kostja I kasuks, ning nõude loovutamine oli tühine, kuid kohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud täitemenetluses sissenõudja ega võlgnik;
2-20-9706 -
kostjad sõlmisid 28. septembril 2021 notariaalselt tõestatud vormis nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt pidi nõue minema tagasi nõude loovutajale.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on 4. juuli 2017. a nõude loovutamise leping PKS § 31 lg 1 alusel tühine, sest hageja ei andnud selle tehingu tegemiseks nõusolekut ega kiitnud tehingut heaks. Õige ei ole kostjate arusaam, et PKS § 29 lg 1 järgi on nõude loovutamise leping kehtiv sõltumata sellest, et hageja ei andnud selleks nõusolekut. Viidatud sättes kasutatud sõna „eeldatakse“ tähendab seda, et tavapärases tsiviilkäibes võib vallasasjade ja õigustega tehtud tehingute puhul tehingu teine pool loota ja eeldada, et tehingu tegemiseks on teise abikaasa nõusolek, kuid sellest ei saa järeldada, et nõusolek ei ole vajalik. Eeldus tähendab, et tehingu sõlmimisel ei pea tingimata teise abikaasa nõusolekut tõendama. Ekslik on kostjate arusaam, et nõusolekut on vaja üksnes kinnisasjade puhul. Sellist erandit PKS § 29 lg-st 1 ei tulene ning seda ei saa järeldada ka Riigikohtu praktikast. PKS § 31 lg 1 näeb selgelt ette nõusolekuta tehtud mitmepoolse tehingu tühisuse. Sättest ei tulene, et see puudutaks üksnes kinnisasjadega tehtud tehinguid. Ekslik on ka kostjate väide, et nõusolekuta tehtud tehingu puhul saab abikaasa nõuda üksnes PKS § 34 lg 3 alusel teiselt abikaasalt hüvitist. Kostjad jätavad arvestamata mh selle, et praegusel juhul oli abikaasade ühisvara juba jagatud. Kostjad ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ajal, mil nõude loovutamise leping sõlmiti, oli loovutatav nõue hageja ja kostja I ühisvara. Samuti ei ole kostjad väitnud ega tõendanud, et nõude loovutamiseks oli hageja nõusolek või heakskiit. Seega tegi kostja I ühisvarasse kuulva nõudega tehingu ilma hageja nõusolekuta, mistõttu on nõude loovutamise leping tühine.
5.3.Kostjate taotlus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagejal ei ole enam nõudeõigust, kuna nõude loovutamise leping on menetluse ajal lõpetatud, tuleb jätta rahuldamata, sest asjaolu, mille tõttu kostjad taotlevad hagi läbi vaatamata jätmist, tuleb kohtul asja lahendades kohtule esitatud tõendi alusel tuvastada. Lepingu lõpetamise kokkulepe ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostjad pidasid kokkuleppes nõude loovutamise lepingut kehtivaks. Kuna nõude loovutamise leping on tühine, ei saanud kostjad seda lõpetada. Seega ei ole sel kokkuleppel õiguslikku toimet hageja nõude rahuldamisele.
5.4.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1958 eurot, millest kummaltki kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 979 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebus
6.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata, sest hagejal puudus õiguskaitsevajadus ning hagiga ei olnud võimalik saavutada taotletud eesmärki. Maakohus ei saanud tuvastada lepingu tühisust, kui lepingu pooled olid lepingu
2-20-9706 lõpetanud ning hageja oli menetluse kestel saavutanud soovitud eesmärgi. Hagi lubatavuse eelduste puudumise korral ei tohi kohus teha asjas sisulist otsust.
6.2.Maakohus asus vastuolus kehtiva õiguse ja Riigikohtu praktikaga seisukohale, et nõude loovutamise leping oli hageja nõusoleku puudumise tõttu tühine. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktika puudutab kinnisasjaga, mitte õigusega tehingu tegemist, ega ole seetõttu asjakohased.
6.3.Maakohus asus vääralt ja vastuolus tuvastatud asjaoludega seisukohale, et loovutatud nõue kuulus abikaasade ühisvara hulka, kuigi nõue oli ühisvarana jagatud ja kummalegi abikaasale jäi 49 899 euro 87 sendi suurune nõue. Kuna nõue oli jagatud, ei saanud nõude loovutamise leping olla PKS § 31 lg 1 alusel tühine. Tegemist võinuks olla õigustamata isiku tehtud käsutusega, mis ei too kaasa käsutustehingu tühisust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
9.Praeguses asjas ei nõustu apellandid esmalt maakohtu otsusega osas, millega maakohus ei rahuldanud kostjate taotlust jätta hagi õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, sest kostjate hinnangul ei ole hagejal õigustatud huvi nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, kuna kostjad on sõlminud kohtumenetluse ajal nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mistõttu ei tulene enam sellest lepingust kellelegi õiguslikke tagajärgi. Kolleegium möönab, et olukorras, kus kohtumenetluse ajal on hageja minetanud õiguskaitsevajaduse, võib kohus TsMS § 423 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata. Õige ei ole aga kostjate arusaam sellest, et sellises olukorras peab kohus jätma hagi läbi vaatamata ega või hagi rahuldada. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et viidatud sätetest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (vt nt Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Seega ka juhul, kui esines alus jätta hagi läbi vaatamata, ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust selles osas tühistada.
10.Peamiseks vaidlusküsimuseks on kohtuasjas siiski see, kas maakohus kohaldas õigesti kehtivaid õigusnorme, kui asus seisukohale, et hageja nõusolekuta sõlmitud nõude loovutamise leping on PKS § 31 lg 1 järgi tühine.
2-20-9706
10.1.Esmalt ei nõustu apellandid maakohtu järeldusega, et kostja I loovutas ühisvara hulka kuuluvat nõuet, sest maakohus tuvastas samas, et nõue oli abikaasade ühisvara jagamise käigus jagatud ja kummalegi abikaasale oli sellest jäetud pool. Arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid, ei anna see apellatsioonkaebuse väide alust maakohtu otsust tühistada ega pidada maakohtu järeldust vääraks. Kuna maakohus tuvastas, et kohtuotsus, millega jagati abikaasade ühisvara, jõustus 19. veebruaril 2018, kuid nõude loovutamise leping sõlmiti 4. juulil 2017, s.o enne ühisvara jagamise kohtulahendi jõustumist, on õige ja asjas tuvastatuga kooskõlas maakohtu järeldus selle kohta, et loovutatud nõue kuulus abikaasade ühisvara hulka. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus oleks otsuse jõustumise aja valesti tuvastanud.
10.2.Edasi ei nõustu apellandid maakohtu õigusliku järeldusega, et teise abikaasa nõusolekuta sõlmitud ühisvara hulka kuuluva nõude loovutamise leping on PKS § 31 lg 1 alusel tühine. Apellantide hinnangul ei ole seaduse mõtteks tuua kaasa vallasasja või õigusega tehtud tehingute tühisust, sest nende tehingute puhul kehtib PKS § 29 lg 1 II lause järgi nõusoleku eeldus ja nõusolekuta sõlmitud tehingute korral peab teine abikaasa PKS § 34 lg 3 järgi vara vähenemise ühisvarasse hüvitama. Apellantide hinnangul on selline tõlgendus vajalik majandus- ja õiguskäibe kindluse ning kolmandate isiku kaitse tagamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellantide käsitus õige. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 28 lg 1 järgi abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praegusel juhul ei ole apellandid väitnud, et abikaasad ei oleks pidanud seadusest tulenevalt teostama ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi, s.o valitsema ühisvara ühiselt. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada PKS § 29 lg 1 I lause järgi ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kuigi PKS § 29 lg 1 II lausest tuleneb, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, ei saa seda sätet mõista selliselt, et vallasasja või õiguse puhul ei ole abikaasa nõusolekut vaja. Sellist olukorda, kus abikaasa nõusolekut ei ole vaja ning nõusoleku puudumine ei too endaga PKS § 31 lg 1 järgi kaasa tehingu tühisust, reguleerib PKS § 29 lg 1 II lause, mille kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei saa PKS § 29 lg 1 II lauses sätestatut mõista selliselt, et PKS § 29 lg 1 I lausest tuleneva abikaasa nõusolekuta tehingu tegemise keelu mõtteks ei ole vallasasjade ja õiguste puhul tuua kaasa tehingu tühisust, kuna abikaasa nõusolekut eeldatakse. Seaduses sätestatud eelduse funktsiooniks on vastava asjaolu tõendamiskoormise jaotamine õigussuhte poolte vahel. Sellest tulenevalt saab abikaasaga tehingu teinud kolmas isik tugineda eeldusele, et vallasasja või õigusega tehingu tegemiseks on olemas teise abikaasa nõusolek. Kui aga teise abikaasa nõusolekut tegelikult ei ole, on vastav tehing PKS § 31 lg 1 järgi tühine. Kui seadusandja sooviks ja mõtteks oleks olnud vallasasjade ja õiguste käibekaitse eesmärgil jätta sellised tehingud kehtima, oleks seadusandja seda ka PKS § 31 lg-s 1 selgelt nii sõnastanud. Nõude loovutamise lepingu tühisust ei välista ka asjaolu, et PKS § 34 lg 3 järgi peab nõusolekuta tehingu teinud abikaasa vara vähenemise ühisvara hulka hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul saab abikaasa, kelle nõusolekuta vastav tehing tehti, nõuda kas tehingu tühisuse tuvastamist PKS § 31 lg 1 alusel ja TsÜS § 84 lg 1 järgi tühise tehingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele, esitades nõude abikaasa ja tehingu teise poole vastu, või PKS § 34 lg 3 alusel oma (endiselt) abikaasalt nõusolekuta tehtud tehingu tõttu vara vähenemise hüvitamist ühisvara hulka (tema lahusvara arvel).
2-20-9706
11.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellantide kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Lisaks on apellantidel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (1540 eurot).
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellantidele kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.