Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-9706
X hagi Q ja W vastu tehingu tühisuse tuvastamise, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes Hagihind hagi hind 52 534,52 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusvaidluste lahendamise OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]);
Mõista kostjalt Qlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja viivis menetluskulult 979 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt Wlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskuludena välja 979 (üheksasada seitsekümmend üheksa) eurot.
5.Mõista kostjalt Wlt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja viivis menetluskulult 979 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja W 04.07.2017 kohtutäiturile täitmisavalduse F vastu. Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Priit Petter on 11.07.2017 koostanud ja edastanud Fle täitmisteate täiteasjas nr 023/2017/1366. Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 17.10.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 kohtuotsustest tulenevad nõuded tsiviilasjas nr 2-1516531.
2.Täitemenetluse aluseks olevad nõuded loovutas kostja Q kostjale Wle 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Loovutatud nõude aluseks on 25.11.2006 sõlmitud laenuleping, mille alusel anti välja rahalisi vahendeid hageja ja kostja Q ühisvara arvelt. Arvestades seaduses sätestatud ühisvara ja selle ühise valitsemise põhimõtteid, kuulub laenulepingust tulenev nõue tervikuna hageja ja Q ühisvara hulka.
3.Hageja ja kostja Q abielu on sõlmitud 22.05.1980 Mustamäe perekonnaseisuametis, mida kinnitab 15.11.2012 Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend. Hageja ja kostja Q abielu on lahutatud Harju Maakohtu 11.09.2013 kohtuotsusega ning otsus jõustus 26.02.2014. Seega lõppes hageja ja kostja Q varaühisuse varasuhe hageja ja kostja abielu lahutamise hetkel, mil jõustus hageja ja kohtulahend 26.02.2014.
4.Asjaolu, et täitemenetluse aluseks olevad nõuded kuuluvad hageja ja kostja Q ühisvara hulka, kinnitavad tsiviilasjas nr 2-13-5799 tehtud kohtulahendid ja tsiviilasjas nr 2- 2 17-15078 kohtulahend. Tsiviilasja nr 2-13-5799 raames jagasid kohtud hageja ja Q ühisvara, muuhulgas jagati hageja ja kostja vahel võrdsetes osades õigus nõuda F ja kostja Q vahel perioodil 01.01.2005 kuni 26.10.2010 sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu kogusummas 99 799,74 eurot tagastamist, jättes kummalegi poolele nõudeõiguse 49 899,87 euro ulatuses.
5.Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-13-5799 jagati ühisvarana hageja ja kostja Q vahel võrdsetes osades õigus nõuda Fga sõlmitud laenulepingutest tuleneva laenu 99 799,74 euro tagastamist, kuulus tsiviilasjas nr 2-15-16531 välja mõistetud summa poolte ühisvara hulka. Muuhulgas on kohtud tuvastanud kohtuotsustes tsiviilasjas nr 2-13-5799, et perioodil 01.01.2005 kuni 26.10.2010
sõlmitud laenulepingute hulka kuuluvana käsitles kostja Q laenulepingut, mille alusel ta kandis oma kontolt Fle 29.11.2006 63 911,65 eurot.
6.Tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud kohtuotsuse kohaselt oli laenuga tihedalt seotud kostja W. Kostja W oli tsiviilasjas nr 2-15-16531 tunnistajaks ning ta oli hageja ja kostja Q tütre F abikaasa. Kostja W teadis, et hageja ja kostja Q olid omavahel abielus ning mistahes nõuete loovutamiseks oli vajalik hageja nõusolek. Kostjad olid omavahel ärilistes suhetes. Tsiviilasjaga 2-15-16531 paralleelselt käis tsiviilasi nr 2-13-5799, mistõttu oli kostjale Qle väga hästi teada, et tsiviilasja nr 2-15-16531 esemeks olev nõue oli tema ja hageja ühisvara, mille käsutamiseks on vajalik hageja nõusolek. Eeltoodut arvestades on hageja seisukohal, et kostja Q on nõude loovutamise tehingu teinud tahtlikult hageja huvide ja õiguste kahjustamiseks.
7.Kuna hageja ei ole 04.07.2017 nõude loovutamise lepinguga nõustunud, seda heaks kiitnud ega seda allkirjastanud, on hagejal õiguslik huvi, et kohus tuvastaks 04.07.2017 nõude loovutamise lepingu tühisuse. Hagejal on selleks õiguslik huvi. Jõustunud kohtulahendite nr 213-5799 ja 2-15-16531 koosmõjust tulenevalt on selge, et nõude loovutamise ajal (oli tsiviilasjast nr 2-15-16531 tulenev nõue ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjast nr 2-1516531 F vastu esitas kohtule vaid kostja Q ning hagis nõutud summa mõisteti välja vaid kostja Q kasuks. Hageja viita PKS § 31 lõikele 1. Kuivõrd nõude loovutamisel puudus hageja nõusolek ning hageja ei ole ega kiida seda tehingut heaks, on 04.07.2017 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt 3 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Nõudeõigus F vastu ei ole kostjale Wle üle läinud.
8.Hageja esitas ka mitu alternatiivset nõuet. Hageja viitas VÕS § 1037 lõikele 1. Kui tuvastusnõuet rahuldada ei saa, esitab hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude. Kuna Harju Maakohtu 17.10.2016 kohtuotsuse järgi tsiviilasjas 2-15-16531 on kogu nõue seisuga 03.07.2020 summas 97 286,14 eurot, millest 50% kuulub hagejale, nõuab hageja kostjalt Qlt kahju hüvitamist summas 48 643,07 eurot. Kuna teine kostja oli teadlik, et nõude loovutamise leping on tühine ja loovutatavad nõuded on ühisvara, nõuab hageja alternatiivselt kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt.
9.Harju Maakohtu 17.10.2016 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-15-16531 tulenev nõue 97 286,14 eurot koosneb põhinõudest 63 911 eurot, kuni 04.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivisest 4 243 eurot, põhinõudelt arvestatud viivisest perioodil 04.11.2015-30.06.2016 3 375,90 eurot, põhinõudelt arvestatud viivisest perioodil 01.07.2016-03.07.2020 20 493,43 eurot, menetluskuludest 3 498,48 eurot ning viivisest menetluskuludelt 31.05.2017-03.07.2020 summas 866,09 eurot. Menetluskulud Tallinna Ringkonnakohtus olid 720 eurot ja viivis Tallinna Ringkonnakohtu menetluskuludelt perioodil 31.05.2017-03.07.2020 178,24 eurot.
10.Hagiavalduse täienduses leidis hageja, et ta ei ole väitnud, et nõude aluseks on laenuleping. Nõude loovutamise aluseks olevad asjaolud on välja toodud 04.07.2017 notariaalse nõude loovutamise lepingu punktis 1 jj. Hageja on laenulepingu toonud välja põhjusel, et see oli tsiviilasjas nr 2-15-16531 kostja Q esitatud nõude aluseks. Hageja ei ole 04.07.2017 nõude loovutamise lepinguga nõustunud, seda heaks kiitnud ega seda allkirjastanud, mistõttu hagejal õiguslik huvi, et kohus tuvastaks 04.07.2017 nõude loovutamise lepingu tühisuse.
11.Kohus selgitas, et kuna 49 899,87 euro ulatuses oli nõude omanik kostja Q, sai ta selles ulatuses nõuet loovutada ning hagejal tuli välja tuua, miks ta taotleb kogu loovutamise lepingu tühistust. Tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud kohtulahendid jõustusid 31.05.2017. Kostjad sõlmisid nõude loovutamise lepingu 04.07.2017. Tsiviilasjas nr 2-13-5799 tehtud kohtulahendid
jõustusid 19.02.2018. Arvestades eeltoodut kronoloogiat ning asjaolu, et notariaalse nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ei olnud tsiviilasjas 2-13-5799 tehtud kohtuotsus jõustunud, oli 04.07.2017 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-15-16531 tulenev nõudeõigus hageja ja kostja I ühisvara. Seetõttu taotleb hageja kogu nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamist.
12.Hageja seisukohta toetab Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-15078 kohtulahend, mille punktides 33 ja 34 on kohus asunud seisukohale, et nõuete heauskne omandamine ei ole võimalik. Kui loovutatud nõue ei kuulu isikule, kes nõude loovutab, vaid kellelegi teisele, ei muutu nõude omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Kohus tuvastas, et tsiviilasjast nr 2- 15-16531 tulenev nõudeõigus oli hageja ning Q ühisomandis. Seega on kostjate vahel sõlmitud 04.07.2017 notariaalne nõude loovutamise leping tühine algusest peale ning õiguslike tagajärgedeta.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjate vastuväited on vastuolus seadusega. Harju Maakohtus on tsiviilasjas nr 2-17-15078 tehtud kohtuotsuses pidanud mittevaieldavaks, et hageja ei ole tsiviilasjast nr 2-15-16531 tuleneva nõude loovutamiseks oma nõusolekut andnud ega tehingut hiljem heaks kiitnud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-12266 tehtud kohtuotsuses asunud seisukohale, et tsiviilasjast nr 2-15-16531 tulenev nõudeõigus oli hageja ja ühisomandis ja hageja ei ole nõude loovutamiseks oma nõusolekut andnud ega tehingut hiljem heaks kiitnud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et hageja oleks nõude loovutamise tehingu kinnitanud hiljem summas, mis kuulub tsiviilasjas nr 2-13-5799 tehtud lahendi kohaselt Qle.
14.Alusetud on kostjate viited sellele, et tehingu tegemisel tuli hageja nõusolekut eeldada. Hageja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-12266, milles kohus ei nõustunud, et abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu korral on käsutus alati kehtiv, kuid abikaasa peab vara vähenemise hüvitama. Nõude loovutamisel heauskset omandamist ei toimu. Alusetud on kostjate viited, et hageja ei ole tõendanud nõude tegelikku väärtust ja saab kostja vastu esitada üksnes hüvitise nõude. Kostjad on ise leidnud, et nõude rahuldamise esmaseks tagajärjeks peaks olema nõude tagastamine ühisvara koosseisu.
15.Kui kostjad leiavad, et loovutatud nõude väärtus on väiksem kui 97 286,14 eurot, on väite tõendamiskoormis kostjatel. Täitemenetluse F vastu on algatanud kostja W, mistõttu puudub hagejal ligipääs täitemenetluse dokumentidele, sh ülevaadetele täitemenetluses tehtud toimingutele, laekunud summadele jne. Kostjate tõendamise koormist ei ole võimalik täita ca 20 kuud vana Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 12. juuli 2019. tõendiga.
16.20.12.2021 seisukohtades leidis hageja, et kostjate vastuväited on eksitavad. Hageja kordas oma väiteid nõude loovutamise lepingu tühisuse osas. Hageja ei nõustunud kostjate väidetega, et kuna nad sõlmisid notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, ei saa kohus enam hageja tuvastusnõuet rahuldada ja hageja õiguste kaitsmise vajadus on ära langenud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
17.Kuna kostjate vahel 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine, ei ole võimalik seda lõpetada. Seetõttu on kostjate käsitlus vastuolus kehtivate õigusnormidega. 28.09.2021 nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkulepe tähendaks, et 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping oli kehtiv perioodil 04.07.2017- 28.09.2021. See on ilmselgelt ebaõige, kuna mistahes tühine ei saa olla kehtiv mingil ajaperioodil. Hagejal on jätkuvalt olemas õiguslik huvi 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamise vastu, kuna
loovutatud nõuded kuulusid hageja ja kostja Q ühisvara hulka ning hageja soovid ise oma õigusi kasutada ja käsutada.
18.04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamine vajalik, sest see omab mõju kostja W poolt F suhtes algatatud täiteasjale. Kui tühine on 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping, siis on lubamatu algatatud täitemenetlus. Hetkel puudub hagejal mistahes huvi F vastu olevate nõuete realiseerimiseks läbi täitemenetluse.
19.28.09.2021 sõlmitud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 1.1 märgitud, et 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv. Kuna kokkuleppe aluseks on justkui kehtiv leping, kuid on tuvastatud, et tegelikkuses on 04.07.2017 nõude loovutamise leping tühine, on hagejal jätkuvalt huvi 04.07.2017 nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamiseks. Ebaõige on 28.09.2021 nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 2.1 märgitu, kuna 04.07.2017 nõude loovutamise leping on tühine, ei saanud kostja W anda kostjale Qle midagi kehtivalt üle. Alusetud on kostjate viited, et ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehingud on tühised vaid siis, kui tegu on kinnisomandiga.
20.Lõplikes seisukohtades jäi hageja oma nõude juurde. Jõustunud kohtulahendite nr 2-13-5799 ja 2-15-16531 koosmõjust tulenevalt on selge, et nõude loovutamise ajal (04.07.2017) oli tsiviilasjast nr 2-15-16531 tulenev nõue hageja ja kostja Q ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjast nr 2-15-16531 F vastu esitas kohtule vaid kostja Q ning hagis nõutud summa mõisteti välja vaid kostja kasuks.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 1 732,50 eurot ilma käibemaksuta ning riigilõivu 1 100 eurot. Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus 4,75 h. Hagi täienduse koostamisele 2,30 tundi. Kohtu 03.11.2020 kirjaga tutvumisele kulus 0,20 h ja kohtumäärusega tutvumiseks 0,20 h. Menetlusse võtmise määrusega tutvumisele kulus 0,20 h. Hageja 19.03.2021 seisukoha koostamisele kulus 2,90 h. Kohtu 19.10.2021 kirjaga tutvumisele kulus 0,20 h. 20.12.2021 seisukoha koostamisele kulus 3,50 h ning lõplike seisukohtade koostamisele 1,50 h. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
22.Kostjate menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjate menetluskulud on üle paisutatud ja ühe lehe teksti koostamiseks võis kuluda 1 tund. Sisulisi vastuväiteid on kostjate seisukohtades siiski vaid paaril lehel. Hageja palus kostjate menetluskulusid vähendada.
KOSTJATE VASTUVÄITED
23.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nõudeõiguse loovutamise leping ei saa olla tühine, kuivõrd lepingu esemeks oli nõue. Selle käsutamisel ühe abikaasa poolt eeldatakse teise abikaasa nõusolekut, mistõttu seaduses sätestatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua tehingu tühisust. Kostjad nõustusid, et 04.07.2017 oli nende vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping ning loovutatud nõude alusel on kostja W täitmisavalduse alusel Tallinna kohtutäitur Priit Petter algatanud F vastu täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366.
24.Kostja viitasid TsÜS §-le 87 ja leidsid, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine vaid siis, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus Hageja ei ole arvestanud § 29 lõike 1 teises lauses sätestatud erinormiga, mille kohaselt juhul, kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Samuti sätestab PKS § 34 lg 3 erinormina, et kui ühisvara väheneb
abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
25.Kostjad leidsid, et kuna vallasasja või õiguse puhul tuleneb seadusest teise abikaasa nõusoleku eeldus, ei saa tehing olla tühine. PKS § 17 lg 2 esimeses lauses ei ole öeldud, et seda sätet rikkuv tehing on tühine. Otsustamaks, kas PKS § 17 lg 2 esimeses lauses sätestatu mõtteks on tuua kaasa ühe abikaasa nõusolekuta ühisvaraga tehtud tehingu tühisus, tuleb arvestada TsÜS §-ga 114 ja AÕS §-ga 561.
26.Hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole menetlusõiguse normide kohaselt tõendatud nõude tegelikku väärtust, samuti saaks abikaasa esitada teise abikaasa vastu üksnes hüvitise ühisvaraks arvamise nõude. Hageja abikaasa vara vähenemise hüvitamise nõue kostja Bogdan Mikhanyuk vastu tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendatud nõude loovutamise lepingu esemeks olnud F vastu suunatud nõude tegelikku õiglast väärtus. Samuti ei ole hageja piisavalt arvestanud PKS § 34 lõike 3 viimase lausega, mille kohaselt arvatakse hüvitis ühisvara hulka. Hageja peab esitama ühisvara jagamise nõude.
27.Hageja on ebaõigesti lähtunud nõude nominaalväärtusest, mitte tegelikust väärtusest. Hageja on lähtunud kohtuotsuses toodud nõude nominaalväärtusest. Kui nõude loovutamise leping tunnistatakse kehtetuks või nõude loovutamise leping osutub tühiseks, peaks esmaseks õiguslikuks tagajärjeks olema nõude tagastamine loovutajale ja nõue peaks minema tagasi hageja ja kostja ühisvara koosseisu. Nõude väärtust ei saa vähemalt üldjuhul tõendada üksnes kohtu- või vahekohtulahend. Nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamine või selle tühisuse tuvastamine ei saa asetada isikut paremasse olukorda, kui ta oleks siis, kui nõude loovutamist ei oleks toimunud.
28.Tallinna kohtutäituri Priit Petter 12. juuli 2019 tõendis nr T023/2017/1366 kinnitati, et kohtutäituri Priit Petter menetluses on W avaldus ja Harju Maakohtu 17. oktoobri 2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-16531 ning jõustunud kohtuotsuse täitmiseks on alates täitemenetluse algatamisest 11. juulist 2017 tasutud summa 121,62 eurot. Kuna F omandis on vaid madala väärtusega garaaž, on kostjate hinnangul nõude loovutamise lepingu esemeks olnud nõude tegelikuks väärtuseks 0 eurot. Kui hageja arvab, et nõude väärtus on suurem, tuleb tal seda tõendada.
29.Hageja ei saa kehtiva seadusandluse kohaselt õiguslikult esitada kahju hüvitamise nõuet kostja Q vastu, vaid ta saaks üksnes esitada nõude hüvitise ühisvaraks arvamiseks ning ta saab alles hiljem esitada kostja vastu ühisvara jagamise nõude.
30.17.11.2021 esitasid kostjad taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostjad sõlmisid 28. septembril 2021 notariaalselt tõestatud vormis nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, millega nad lõpetasid poolte kokkuleppel 04. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtivuse. Järelikult ei saa maakohus enam tuvastada hagiavalduse alusel 04. juulil 2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisust ning ära on langenud hageja õiguskaitsevajadus.
31.Kostjad ei nõustunud kohtu selgitustega ja leidsid, et kohtu viidatud praktika puudutab vaid kinnisasjadega seotud tehinguid. Kostjad leidsid, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. Kohtu selgitustega tõendamiskoormise jaotamise osas kostjad samuti ei nõustunud. Kostjad palus lahendada nende hagi läbivaamata jätmise taotluse enne eelmenetluse lõppemist, et kostjad saaksid esitada tõendeid nõude tegeliku väärtuse kohta.
32.28.02.2022 seisukohas jäid kostjad oma taotluste ja väidete juurde. Menetluskuludena palusid kostjad hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjatele on osutatud õigusabi 29 tundi, tunnitasuga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostjate õigusabikulud on 4 872 eurot koos käibemaksuga. Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kostjad palusid välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
34.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja W esitas kohtutäiturile täitmisavalduse F vastu täiteasjas nr 023/2017/1366; 2) täitemenetluses täidetakse Harju Maakohtu 17.10.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 kohtuotsustest tulenevad nõuded tsiviilasjas nr 2-15-16531; 3) tsiviilasjas nr 2-15-16531 tehtud otsutega mõisteti Flt kostja Q kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus; 3) kostja W omandas täidetavad nõuded kostja Qga 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel; 4) hageja ja kostja Q abiellusid 22.05.1980 ning nende abielu lahutati 11.09.2013 kohtuotsusega.
35.Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas 04.07.2017 nõude loovutamise leping oli kehtiv olukorras, kus loovutatud nõue kuulus veel hageja ja kostja Q ühisvarasse. Hageja esmane nõue oli tuvastada nõude loovutamise lepingu tühisus, sest antud lepingu sõlmimiseks puudus hageja kui ühe abikaasa nõusolek.
36.Hageja osundas, et täitemenetluse aluseks olevate nõuete kuulumine hageja ja Q ühisvarasse on tõendatud tsiviilasjades nr 2-13-5799 ja nr 2-17-15078 tehtud kohtulahenditega. Hageja ei ole nõude loovutamise lepinguga nõustunud ega seda heaks kiitnud. Nõude loovutamise leping on tühine. Kuna leping oli tühine algusest peale, ei olnud võimalik seda lõpetada. Hageja huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb selles, et tühise lepingu alusel on kostja W alustanud täitemenetluse hageja tütre vastu, milleks hagejal puudub mistahes huvi.
37.Kostjad leidsid, et nõude loovutamise leping ei ole tühine, sest lepingu esemeks oli nõue, mille puhul saab eeldada teise abikaasa nõusolekut. Tegu on erinormiga. Lisaks on erinorm PKS § 34 lg 3 ja hageja saab nõuda vaid hüvitise maksmist. Eelnevalt peab hageja esitama ühisvara jagamise nõude. Nõude tegelikku vääratust ei ole hageja tõendanud. Menetluse käigus esitasid kostjad hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja leidsid, et kuna nad sõlmisid 28.09.2021 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
38.Kohus esmalt leiab, et puudub alus kostjate hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et viidatud sätet saab kohaldada siis, kui juba hageja enda esile toodud faktilised asjaolud ei võimalda eeldada hageja väidete õigsust. Antud sätet ei saa kohaldada juhul, kui kostjate arvates esinevad mõned faktilised asjaolud, mis ei võimalda nõuet rahuldada. TsMS § 423 lg 2 p 1 ei saa kohaldada juhul, kui kohus peab tõendeid hinnates tuvastama, kas kostjate väited on põhjendatud
ning peab selleks hindama tõendeid.
39.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi saab hagi jätta rahuldamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Antud sätet saab kohaldada, kui hageja tugineb sellisele hagiavalduses kirjeldatud õigusele või huvile, millele riik üldse õiguskaitset ei taga. Säte ei kuulu kohaldamisele siis, kui riik õiguskaitset küll annab, aga kogutud tõendite kohaselt ei kuulu hagejale nõudeõigust, millele ta tugineb.
40.Kostjad on esitanud kohtule täiendava tõendi, mille sisulist hindamist nad soovivad ja mille alusel nad leiavad, et hagejal ei ole enam nõudeõigust, mis tal oli. Tõendeid saab kohus hinnata vaid sisulise lahendi tegemisel. Hageja on esitanud kostjate tõendi osas vastuväiteid. Seega saab kohus kostjate esitatud lepingule anda hinnangu sisulises kohtuotsuses. Kostjate 17.11.2021 taotlus tuleb jätta rahuldamata.
41.Vaidluse sisulises osas leiab kohus, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata, sest kostjad on ebaõigesti mõistnud nende viidatud õigusnormide sisu. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja väide, et kui nõude loovutamise leping on tühine, ei saa seda ühegi lepinguga hiljem lõpetada.
42.TsÜS § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kui teatud viisil tehingu tegemine on keelatud, toob keelu rikkumine kaasa tehingu tühisuse.
43.PKS § 29 lg 1 sätestab, et kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
44.Kostjad on vastuses hagiavaldusele ekslikult järeldanud, et PKS § 29 lõikest 1 tulenevalt on nõude loovutamise leping kehtiv sõltumata sellest, et hageja ühe abikaasana selleks nõusolekut ei andnud. Kostjad on ekslikult mõistnud PKS § 29 lõikes 1 toodud eelduse õiguslikku tähendust. PKS § 29 lõike 1 teises lauses kasutatud sõna „eeldatakse“ tähendab, et tavalises tsiviilkäibes vallasasjade või õigustega seotud tehingute puhul võib tehingu teine pool loota ja eeldada, et tehingu sõlmimiseks on olemas teise abikaasa nõusolek. „Eeldatakse“ ei ole samatähenduslik sellega, et teise abikaasa nõusolek ei olegi vajalik. Eeldus tähendab, et tehingu sõlmimisel ei pea tingimata teise abikaasa nõusoleku olemasolu tõendama, kuid kui selgub, et teine abikaasa nõusolekut andnud ei ole, kohalduvad teised PKS § 29 lõikest 1 tulenevad nõuded. PKS §-st 29 on kostjad teinud eksliku järelduse, et teise abikaasa nõusolek on vajalik vaid kinnisasjadega seotud tehingute puhul. Sellist erandit PKS § 29 lõikest 1 ei tulene.
45.PKS § 31 lõige 1 näeb selgelt ette, et abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Kohus osundab, et seadus näeb järelikult ette ühemõttelise keelu, mille järgimata jätmise tagajärjeks on tehingu tühisus. PKS § 31 lg 1 ei näe ette, et tühised on vaid ühe abikaasa nõusolekuta tehtud tehingud kinnisasjadega.
Ekslikud on kostjate väited, et kuna senine Riigikohtu kohtupraktika puudutab vaid juhtumeid, kus tehinguid on sõlmitud kinnisasjadega, on järelikult ühe abikaasa nõusolekuta tehtud nõuete loovutamise lepingud kehtivad. Sellist järeldust seaduse alusel teha ei saa.
46.PKS § 34 lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Ka antud sättest on kostjad teinud eksliku järelduse, et hageja saab tühise tehingu puhul nõuda vaid hüvitist. Antud säte kohaldub juhul, kui tehingu tulemusena on ühisvara vähenenud. Hindamaks asjaolu, kas nõude loovutamise tehing oli kehtiv või mitte, ei oma tähtsust see, kas tehingu tulemusena ühisvara ka vähenes. Faktiliselt on kostjad jätnud aga tähelepanuta, et hageja ja kostja Q vaheline ühisvara on juba jagatud. Kohus selgitas kostjatele 18.10.2021 pöördumises (toimik lk 134-135) perekonnaseaduse sätteid ja seda, et kostjate õiguslikud vastuväited ei ole kohased. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid täiendavalt ei põhistanud.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja W avalduse alusel on alustatud täitemenetlust hageja tütre F vastu (toimiku lk 6) ning nõude aluseks on lahend tsiviilasjas nr 2-15-16531. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-15-16531 teinud otsuse (toimiku lk 7-12), milles on mõistnud Flt Q kasuks välja põhinõudena 63 911 eurot ning viivise. Nõude faktiliseks aluseks oli 25.11.2016 antud laen. Tallinna Ringkonnakohus jättis samas tsiviilasjas maakohtu otsuse jõusse (toimiku lk 13-17). Eeltoodud asjaolude üle pooled sisuliselt ei vaidle.
48.04.07.2017 on kostjad sõlminud notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu (toimiku lk 18-22), mille alusel kostja Q loovutas kostjale Wle nõude F vastu, mis tulenes tsiviilasjas nr 215-16531 tehtud kohtulahendist ning mille suuruseks on nõude loovutamise lepingus avaldatud 80 889,28 eurot. Kostjad ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ajal, mil nõude loovutamise leping sõlmiti, oli loovutatav nõue hageja ja kostja Q ühisvaraks. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks oleks olnud olemas hageja nõusolek või et hageja oleks tehingu sõlmimise heaks kiitnud. Seega sõlmiti tehing ühisvarasse kuuluva nõudega ilma hageja nõusolekuta.
49.Hageja ja kostja Q olid abiellunud 22.05.1980 (toimiku lk 23). Nende abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-12-48140 (toimiku lk 24-26), mis tehti 11.09.2013. Hageja loobus seejärel otsusele esitatud apellatsioonkaebusest (toimiku lk 27-29). Abielu lahutamisel nende ühisvara ei jagatud.
50.15.01.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-5799 otsuse (toimiku lk 30-33) hageja ja kostja Q ühisvara jagamise kohta. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.03.2016 maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks (toimiku lk 34-37). Harju Maakohus tegi uue lahendi 14.02.2017 (toimiku lk 38-43). Maakohus leidis, et kostja Q andis Fle laenu ühisvara arvelt, mistõttu kuulus laenu tagastamise nõue ühisvarasse. Kohus jagas nõude summas 99 799,74 poolte vahel võrdsetes osades. Tallinna Ringkonnakohus selles osas otsust ei muutnud ning 27.10.2017 otsuse (toimiku lk 44-51) resolutsiooni punkti 10 järgi jaotati nõue hageja ja kostja vahel võrdsetes osades ning kummalegi poolele jäi nõudeõigus summas 49 899,87 eurot. Kassatsioonkaebus antud otsusele jäi menetlusse võtmata 19.02.2018 (toimiku lk 52). Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et vaidlusalune nõude loovutamise tehing tehti ühisvarasse kuuluva nõudega. Nõue on tänaseks ühisvarana jagatud.
51.Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15078 jäeti rahuldamata hageja hagi kostja W ja F vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (toimiku lk 53-59). Kohus leidis otsuse
punktis 27, et nõude loovutamise ajal 04.07.2017 oli nõue ühisomandis vaatamata sellele, et hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-15-16531 esitas ainult Q ja nõue mõisteti välja tema kasuks. Kohus samuti tuvastas punktis 34, et kostjate vahel sõlmitud nõude loovutamise leping oli tühine algusest peale. Hageja nõue jäeti rahuldamata põhjusel, et ta ei olnud täitemenetluses võlgnikuks ega sissenõudjaks. Kohtuotsus on jõustunud. Kostja W oli selles vaidluses menetlusosaline, mistõttu on kostjale teada, et nõude loovutamise lepingu näol on tegemist tühise tehinguga.
52.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et 04.07.2017 nõude loovutamise leping on tühine tehing. Tehingu tegemiseks puudus hageja luba või heakskiit ning ilma sellise loata tehing on PKS § 31 lg 1 alusel tühine. Kuna tehing on tühine, puudusid sellel algusest peale õiguslikud tagajärjed.
53.Kostjad esitasid kohtule notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu lõpetamise kokkuleppe 28.09.2021 (toimiku lk 142-145). Selle punktis 1.1. on kostjad pidanud 04.07.2017 nõude loovutamise lepingut kehtivaks. Punktis 2.1. leppisid nad kokku, et lõpetavad lepingu ja nõue läheb tagasi nõude loovutajale. Kohus nõustub hageja väidetega, et kuna nõude loovutamise leping oli tühine, ei saanud seda hilisema kokkuleppega enam muuta või lõpetada. Kostjate omavaheline 28.09.2021 leping õiguslikku toimet ei oma ega oma mõju hageja nõude rahuldamisele.
54.Kohus leiab, et hageja esimene alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab kostjate vahel 04.07.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse. Kuna kohus rahuldab esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus TsMS § 442 lg 8 alusel põhjendama teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist. Kuna kohus ei pea põhjendama teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist, ei hinda kohus ülejäänud poolte esitatud tõendeid (toimiku lk 92-93, lk 97-107).
55.Kostjad taotlesid nende hagi läbivaatamata jätmise lahendamist selliselt, et nad saaksid veel täiendavalt esitada tõendeid nõude väärtuse kohta. Kohus leiab, et sellise taotluse esitamiseks puudub alus. Kostjatel puudusid takistused esitada soovitud täiendavaid tõendeid kohtu määratud tähtajaks, sest kohus selgitas kostjatele tõendite esitamise vajadust. Samas ei nähtu kostjate vastusest, millisel viisil oleksid väited nõude väärtusest võimaldanud kohtul jätta nõuet rahuldamata. Nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamisel ei oma sisulist tähtsust see, milline oli loovutatava nõude tegelik väärtus.
56.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud 1 732,50 eurot ilma käibemaksuta ning riigilõivu 1 100 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tunnis. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu.
58.Hagiavalduse koostamisele ja selle täiendamisele kulus kokku 7,05 h. Hagiavalduses esitas hageja 6 alternatiivset nõuet, millest kohus võttis menetlusse kaks nõuet. Seega on ajakulu
ülejäänud nõuete esitamiseks asjakohatu. Kohus loeb mõistlikuks ja kohaseks ajakuluks hagi esitamisel 5 tundi. Kohtu kirja ja määrustega tutvumiseks kulud aega loeb kohus põhjendatuks. Hageja 19.03.2021 seisukoht koosnes 2,5 lehest, millest sisuline tekst moodustas 0,5 lk ning ülejäänud osas oli tegemist kostjate teksti ümberkopeerimisega. Teise menetlusosalise teksti kopeerimine ei kujuta endast õigusabi osutamist, mistõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 0,5 h.
59.Kohtu 19.10.2021 kirjaga tutvumiseks võiks hageja esindajal aega kuluda 0,2 h. 20.12.2021 seisukoht oli esitatud 4,5 lehel, kuid enamuse sellest moodustas taas tekst, mille esindaja oli ümber kopeerinud kohtu pöördumisest või kostjate dokumentidest. Selline kopeerimine oli ebavajalik ning raskendas hageja seisukohtade mõistmist. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks dokumendi koostamisel 1 h. Hageja lõplikud seisukohad koosnesid sisu osas menetluskulude nimekirjast ning ülejäänud osas taas varasemate seisukohtade sõna-sõnalisest kordusest või kohtulahendite teksti kopeerimisest. Põhjendatud aeg dokumendi koostamisel on 0,5 tundi.
60.Kogumis loeb kohus hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel põhjendatuks 5 h + 0,20 h + 0,20 h +0,20 h + 0,5 h + 0,20 h +1 h + 0,50 h = 7,8 tundi. Hageja esindaja tunnitasu loeb kohus põhjendatuks ning seega on hageja õigusabikulud põhjendatud 858 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1958 eurot.
61.Kuna kohus rahuldas esimese alternatiivse nõude, mis oli esitatud mõlema kostja vastu, kuid ei olnud solidaarne nõue, tuleb menetluskulud mõista mõlemalt kostjalt välja võrdses ulatuses ehk mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 979 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb mõlemalt kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 979 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.