Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8896
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus tsiviilasja nr 2-22-8896 menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja nr 2-22-7695 lõpplahendite jõustumiseni.
2.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2022 määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (puudutatud isik I, kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr 023/2017/1366, mis on alustatud C avalduse alusel ja täitedokumendiks on Harju Maakohtu 17.10.2016 otsus tsiviilasjas 2-15-16531 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsus samas asjas. Võlgnik on X (avaldaja, võlgnik).
2.Avaldaja esitas 12.05.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palus peatada täitemenetluse kuni kaebuse lahendamiseni ja tühistada 02.05.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt. Arvestades 27.02.2022, 02.03.2022, 14.04.2022 ja 18.04.2022 kaebustes kohtutäituri tegevusele esitatud asjaolusid, tõendeid ning taotlusi, siis puudusid kohtutäituril mistahes õiguslikud alused enampakkumise läbi viimiseks ja seetõttu ka enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti koostamiseks.
3.06.06.2022 tegi kohtutäitur otsuse avaldaja 12.05.2022 esitatud kaebuse suhtes, jättes selle rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldaja on teadlik täitemenetluses läbiviidud toimingutest, mida on avaldaja kinnitanud korduvalt esitatud kaebustes. Avaldaja korduvad samasisulised kaebused on jäänud rahuldamata. Kaebus kohtutäiturile ei ole kohane õiguskaitsevahend vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle. Kohtutäitur ei peata täitemenetlust ega vara enampakkumist ega nurja ise enampakkumisi ega muuda vara müügihinda omaalgatuslikult. Avaldaja kaebus ja selle põhjendused
4.X esitas 15.06.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Sissenõudjaks on Y. Avaldaja palub kohtult: • peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni kaebuse suhtes tehtava lahendi jõustumiseni; • peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695 lõplike otsuste jõustumiseni; • tühistada kohtutäituri 06.06.2022 otsus; • rahuldada avaldaja 12.05.2022 kaebus kohtutäituri tegevusele ning tühistada 02.05.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.
5.Kohtutäitur koostas 06.04.2022 vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur rikkus TMS § 100 lg 5 sätestatud kohustust, kui ei küsinud enne vara uue hinna määramist avaldaja seisukohta.
6.Enampakkumise teatest ei ole aru saada, mida kohtutäitur tegelikult müüb, mistõttu ei ole võimalik teha adekvaatset otsust enampakkumisel osalemiseks. Kohtutäitur on teates avaldanud, et kohtutäiturile teada olevalt on võlgniku poolt nõue kohtumenetluses vaidlustatud ning võlgnik nõuet ei tunnista. Kohtutäituril puudub õigus sellise subjektiivse arvamuse avaldamiseks.
7.Kohtutäitur ei ole täitnud TMS § 84 lõikes 3 sätestatud kohustust, s.t ei teatanud võlgnikule enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.
8.Tsiviilasjas 2-19-15761 määrati hinna osas ekspertiis, mille tulemusena jõudsid eksperdid järeldusele, et hüpoteegiga tagatud nõude hind on vahemikus 91 393,66 - 168 726,75 eurot. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761 ei ole menetlus lõppenud, siis puudus kohtutäituril õiguslik alus enampakkumise läbi viimiseks ning teadete avaldamiseks. Arestimise hind on siiani teadmata.
2-22-8896 Puuduvad õiguslikud alused, mis annaksid kohtutäiturile õiguse enampakkumise välja kuulutamiseks madalaima hinnaga ehk 91 393,66 euroga, kuna see rikub avaldaja õigusi.
9.Sissenõudjal puudub nõue, kuna 04.07.2017 Y ja C vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine. Sissenõudjal puudub õiguslik alus väidetava nõude käsutamiseks ja sisse nõudmiseks ilma Z nõusolekuta. Seega tuleb täiteasjas menetlus lõpetada.
10.Kuna avaldaja on oma varasemate kaebustega vaidlustanud esimese ja teise enampakkumise, mida vaadatakse läbi tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695, siis tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni nimetatud tsiviilasjades lõplike otsuste jõustumiseni. Kohtutäituri seisukoht
11.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata.
12.Kohtutäitur jääb oma otsuses esitatu juurde. Võlgniku nõue oli mitmendat korda enampakkumisel alandatud hinnaga. Nõude hinda on langetatud, kuna enampakkumised on nurjunud ja ostuhuvilised jätkuvalt puuduvad.
13.Enampakkumine võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle on juba kohtus vaieldud ja otsused jõustunud. Võlgniku nõuded ja taotlused ei ole sisulised, vaid ajendatud võlgniku muudest soovidest. Võlgnik on esitanud tänaseks juba mitmeid samasisulisi, sh identseid kaebusi kohtutäiturile, mis on jäänud kohtus rahuldamata. Sissenõudja seisukoht
14.Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja leiab, et menetluse peatamise taotlus on esitatud asja lahendamise venitamise eesmärgil.
15.Põhjendatud on kohtutäituri viide asjaolule, et avaldaja on küll esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kuid selle dokumendi sisust nähtuvalt on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega ning kaebus kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend. Analoogsetel väidetel ja etteheidetel on kohtumenetluses avaldaja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Menetlus maakohtus
16.Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse nr 023/2017/1366 tagatiseta peatamiseks avaldaja poolt esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks ning kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Harju Maakohus jättis 16.06.2022 määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus
17.Maakohus jättis 01.07.2022 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 ja avaldaja taotluse käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695 lõplike otsuste jõustumiseni. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
18.Kohtutäituri määratud enampakkumise alghinna osas asus maakohus seisukohale, et hindamise tulemusena saadud hind on üksnes enampakkumise alghind ja tegelik müügihind
2-22-8896 kujuneb enampakkumise käigus. Kui määratud hind on turuhinnast madalam, siis müüakse vara enampakkumisel eelduslikult alghinnast kõrgema hinnaga. Ebaõige on avaldaja väide, et hindamise tulemusena saadud hind on käesoleva ajani teadmata. Tsiviilasjas 2-19-15761 on lõpplahend küll vaidlustatud, kuid mitte ekspertide poolt määratud hinna osas, vaid menetluskulude jaotuse osas.
19.Eristada tuleb asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõttes ja asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõttes (Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-21-83-14, p 15). Seadus seab vara allahindamise ainsaks eelduseks kordusenampakkumise korraldamise, s.t eelmise enampakkumise nurjumise eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel TMS § 100 lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud. Kohtutäitur võib vara alla hinnata sõltumata sellest, kas avaldaja sellega nõustub või mitte.
20.Kohtutäitur on vara allahindamisel toiminud diskretsiooni piires. Esimese enampakkumise alghind oli 91 393,66 eurot ja 06.04.2022 ümberhindamisaktiga hinnati vara 69 900 eurole. 91 393,66-st 25% on 22 848,41 eurot. Vara on hinnatud alla 21 496,66 euro ulatuses. 02.05.2022 koostas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi ostjat. Arvestades, et ekspert on vara TMS § 74 alusel juba hinnanud ja enampakkumine on nurjunud, kuna algselt määratud hinna juures ei olnud ostuhuvilisi, siis oli tekkinud olukorras igati põhjendatud vara hinna alandamine TMS § 100 lg 5 alusel, mille peamine eesmärk ongi ostuhuvi tõstmine. Praeguseks on teada, et ka alghinna alandamine ei toonud kaasa ostuhuvi ja kordusenampakkumine nurjus, mis viitab selgelt sellele, et alghinna alandamist ei saa pidada ülemääraseks. Nii võlgniku kui ka sissenõudjate huvides on see, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada müüdava vara hinda juba pärast esimest enampakkumist selle asemel, et jääda lootma vara müügile algselt määratud hinnaga. Enampakkumise alghind ei tähendada automaatselt enampakkumise lõpphinda, mis kujuneb enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumiste tulemusel. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ostuhuvilised olid olemas ja seetõttu ei võinud kohtutäitur enampakkumise nurjumise akti 02.05.2022 koostada.
21.Enampakkumise kuulutus vastab TMS § 84 lg 1 nõuetele ja kuulutusest on võimalik aru saada mida müüakse. Enampakkumise kuulutus ei ole täitemenetluse dokument, mis tuleb võlgnikule ja sissenõudjale kätte toimetada, piisab kui sellest teatakse. Kohtutäituri 06.06.2022 otsusest nähtub, et menetlusdokumentidest on võlgnikku teavitatud, kuid võlgnik vastust ei esitanud. Kohtutäitur on otsuses õigesti märkinud, et formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur anda hinnangut kolmandate isikute kokkulepetele, tal pole õigust kontrollida ega anda hinnanguid täitemenetluse poolte vahel sõlmitud ja täitemenetluse väliste lihtkirjalike lepingute kehtivusele ega neist tulenevate kokkulepete mõju sundtäidetavatele nõuetele. Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumendist tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuna kohtutäitur ei täida ei seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Selleks tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Asjas esitatud seisukohtadest nähtub, et võlgnik on seda ka teinud.
22.Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et võlgniku õigusi ei ole rikutud. Võlgniku nõuet on hinnanud ekspert. Vara alghind ei ole olnud liialt väike, sest korduvate enampakkumiste tulemusena on selgunud, et hoolimata hinna alandamisest puuduvad ikkagi ostuhuvilised.
2-22-8896 Kohtu hinnangul ei toonud avaldaja esile asjaolusid, mis põhjendaksid tsiviilasja menetlemise peatamise vajadust, mistõttu jättis kohus taotluse rahuldamata. Määruskaebus
23.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada avaldaja kaebus ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Lisaks palub avaldaja peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695 lõplike otsuste jõustumiseni.
24.Maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi avaldaja esile toodud asjaolu, väidet ega etteheidet kohtutäiturile, millega maakohus rikkus nii hagita menetluse ülesandeid kui ka asjaolude ja tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust.
25.Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Arvestades avaldaja esile toodud asjaolusid, ei saagi enampakkumisel pakkujaid olla. Enampakkumise teade ei ole arusaadav. Maakohus ei hinnanud asjaolu, et kohtutäitur püüab müüa kohustusi ja et selle müümiseks puudub võlausaldaja nõusolek. Menetluse edasine käik
26.Sissenõudja palus jätta määruskaebusele ei esitanud.
määruskaebuse
rahuldamata.
Kohtutäitur
seisukohta
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt avaldaja esile toodud asjaolusid ja rikkus oluliselt lahendi põhjendamiskohustust. Maakohus on vastanud avaldaja olulistele väidetele ja etteheidetele. Maakohtu poolt üksikutele vastamata jäänud avaldaja väidetele annab hinnangu ringkonnakohus määruskaebusele vastates.
30.Avaldaja esitas kohtutäituri 06.06.2022 otsuse peale kaebuse, vaidlustades asjaoludest nähtuvalt järjekordselt enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Avaldaja põhjendab 02.05.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamise vajadust sellega, et kuna avaldaja hinnangul puudus õiguslik alus esmase enampakkumise läbiviimiseks, siis ei võinud ka enampakkumise nurjumise akti koostada. Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemi ja avaldaja esitatud materjalide alusel, et avaldaja on vaidlustanud ajaliselt eelmised enampakkumised tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja nr 2-22-7695. Viidatud asjades jäid avaldaja kaebused rahuldamata. Asjades ei ole lõpplahendid küll jõustunud, kuid menetlusökonoomia seisukohalt ei ole põhjendatud asuda käesolevas asjas uuesti lahendama esmase enampakkumisega seonduvaid küsimusi. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas menetluses,
2-22-8896 kus vaidlustatud on 05.02.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, ei saa kaebuse piire arvestades kohus kontrollida seda, kas nurjunud enampakkumise läbiviimine ja sellele eelnenud kohtutäituri toimingud vastasid seadusele.
31.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et kordusenampakkumise teatest ei ole võimalik aru saada, mida müüakse. TMS § 84 lg 1 p 2 näeb ette, et enampakkumise kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kordusenampakkumise teade vastab TMS § 84 lg 1 nõuetele. Asjaolu, et kohtutäitur märkis teates, et talle teadaolevalt on võlgnik nõude täitemenetluses vaidlustanud ja nõuet ei tunnista, ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Tegemist on vara kirjeldusega TMS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohtutäituril tuleb enampakkumisel avaldada ostjatele kogu teadaolev ja tähtsust omav teave vara kohta ning ostjatel on õigus TMS § 85 alusel müüdava asjaga tutvuda või täpsustavaid küsimusi esitada. Seejuures ei saa kohtutäitur formaliseerituse printsiibi tõttu anda hinnangut kolmandate isikute kokkulepetele ega neist tulenevate kokkulepete mõjule sundtäidetavatele nõuetele.
32.Avaldaja tugines ka TMS § 84 lg 3 rikkumisele, mis sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Maakohus on õigesti selgitanud, et enampakkumise kuulutus ei ole täitemenetluse dokument, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, vaid piisab sellest teavitamisest. Isegi, kui asja materjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, kas ja millal avaldajat kordusenampakkumisest teavitati, ei ole see rikkumine aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuna enampakkumine nurjus ja avaldaja teavitamata jätmine ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist.
33.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et vara arestimise hind on siiani teadmata. Avaldaja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-19-15761 määrati arestitud nõude hinna osas ekspertiis, millega tuvastati, et hüpoteegiga tagatud nõude väärtus on vahemikus 91 393,66–168 726,75 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäituril puudus õiguslik alus enampakkumise läbiviimiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761, milles määrati arestitud vara väärtuse osas ekspertiis, ei ole menetlus lõppenud. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja etteheide on põhjendamatu, kuivõrd viidatud asjas jätkub vaidlus üksnes menetluskulude jaotuse osas, s.t eksperdi tasu osas.
34.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohtadega alghinna määramise ja selle vähendamisega seonduvalt. Maakohus on õigesti selgitanud, et asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Kui määratud hind on turuhinnast madalam, siis eelduslikult tõuseb vara hind enampakkumisel kõrgemaks. Kohtutäitur saab TMS § 100 lg 5 alusel nurjunud enampakkumise järgselt vara ümber hinnata ja seda tehes ei ole ta seotud võlgniku või sissenõudja seisukohtadega. Asja alla hindamine TMS § 100 lg 5 alusel on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire. Maakohus kontrollis ja veendus, et kohtutäitur ei ületanud diskretsioonipiire. Enampakkumise nurjumise tõttu oli kohtutäituril õigus vähendada hinda kooskõlas TMS § 100 lg-s 5 sätestatuga. Kohtutäitur ei ole vara alla hinnates seaduse vastu eksinud. Nii võlgniku kui sissenõudja huvides on, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada enampakkumise nurjumise korral osalejate puudumise tõttu müüdava vara hinda. Vara hinna alandamine peale enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse läbiviimine mõistliku ajaga.
2-22-8896
35.Vastuseks avaldaja väitele, et sissenõudjal puudub nõue, selgitab ringkonnakohus järgmist. Sõltuvalt vastuväidete sisust saab võlgnik esitada kas kaebuse kohtutäituri tegevusele/otsusele või hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur kontrollib, kas täitedokument vastab formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (Riigikohtu 15.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16; 21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32).
36.Seega, kui võlgnik tugineb asjaolule, et sissenõudjal puudub õiguslik alus nõude sissenõudmiseks, siis selline vastuväide kuulub lahendamisele TMS §-s 221 ettenähtud korras. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja seda võimalust ka kasutanud tsiviilasjas nr 2-22-3866, milles menetlus ei ole määruskaebuse lahendamise ajaks veel lõppenud. Lisaks on olnud kohtute menetluses avaldaja hagi nõude loovutamise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9706), milles tehtud otsus on jõustunud. Kuna praeguses tsiviilasjas on sissenõudjana märgitud Y ehk isik, kelle kasuks on täitedokumendiks olevas tsiviilasjas nr 2-15-16531 otsus tehtud, siis kaebuse väited C-le nõude loovutamise kohta ei ole asjakohased. Seni kuni puudub jõustunud kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, tuleb kohtutäituril eeldada, et täitemenetlus on lubatud.
37.Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses tuginenud ka asjaolule, et kohtutäitur ei olnud sõltumatu ja oli kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik esile toodud asjaoludele ja tõenditele tuginedes leida, et kohtutäitur oleks kallutatud või ei tegutseks sõltumatult.
38.Kaebuses kohtule taotles avaldaja täitemenetluse peatamist. Maakohus jättis 16.06.2022 määrusega taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 16.06.2022 määrusega (jõustunud 23.08.2022) tsiviilasjas nr 2-22-3866 peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366.
39.Avaldaja taotles määruskaebuses uuesti käesoleva menetluse peatamist, kuid ei ole esitanud põhjendusi. Maakohus leidis vaidlustatud lahendis, et puudub alus menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamist ei põhjenda asjaolu, et teistes tsiviilasjades on vaidlustatud varasemate enampakkumiste läbiviimine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja kaebus jäi rahuldamata. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
41.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.