Hageja: VV (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: A. P. (e-post xxx) Kostja: BB (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post [email protected]) Kohtumenetluses mitteosalev kolmas isik: DD (isikukood xxx; e-post xxx, xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-5981 menetlus, VV hagis BB vastu võla nõudes, seoses kompromissi sõlmimisega poolte ning kolmanda isiku DD vahel ning kinnitada alljärgnev kompromiss:
1.1.Kostja, kolmas isik ning nende alaealised lapsed vabastavad ning annavad 2toalise korteri (eluruumi) suurusega 45,3 m2, asukohaga xxx (kinnistu number xxx) (edaspidi korter) valduse üle hagejale. Valdus tuleb üle anda mitte hiljem kui 29.06.2022 ning pooled on leppinud kokku valduse üleandmises 29.06.2022 kell
14.00.Kostja ja kolmas isik tagavad nimetatud kohustuse täitmise mistahes kolmandate isikute poolt, sh, kuid mitte ainult nende alaealised lapsed. Valduse vabastamise kohustuse täitmata jätmisel tõsta BB ning DD asukohaga xxx (kinnistu number xxx) asuvatest eluruumidest välja täitemenetluse korras ja anda eluruumide valdus üle omanik VV le.
1.2.Kostja ja kolmas isik kinnitavad, et korterit ei kasuta ega valda valduse üleandmise hetkel mitte ükski isik peale kostja, kolmanda isiku ning nende alaealiste laste ning korter on selle valduse üleandmise hetkel vaba kolmandate isikute õigustest, s.o. kostja ning kolmas isik ei ole sõlminud ega sõlmi korteri kasutusse andmiseks mistahes lepinguid kolmandate isikutega ja pole loonud ega loo muul viisil kolmandatele isikutele õigust korterit kasutada ega võimalda neil seda teha. Kostja ja kolmas isik kinnitavad, et 02.08.2018 sõlmitud üürilepingus viidatud isik H (ik xxx) ei ole kunagi korterit üürilepingu alusel elamiseks kasutanud ega kasuta seda ka valduse üleandmise hetkel.
1.3.Korter antakse üle vähemal sellises seisukorras ja viimistlusega, millisena see on kajastatud 01.06.2022 ühisel ülevaatusel tehtud piltidel (lisa 1). Pooled on kokku
leppinud, et korterisse jääb kogu vannitoa sisustus (sh mööbel, pesumasin, ruloo jne), kogu köögimööbel koos kraanikausi, pliidi, ahju ja külmkapiga ning esiku ja vannitoa süvistatud valgustid ja elutoa laes rippuv pirnipesa. Kostjal ja kolmandal isikul ei ole õigust eemaldada sanitaartehnikat, pistikupesasid, küttesüsteeme jaagregaate, lüliteid jmt püsivalt kinnitatud esemeid. Kostja ja kolmas isik kohustuvad eemaldama kõik muu nende poolt korterisse paigutatud mööbli ja vallasvara, sh eespool nimetamata muud valgustid ja terrassil asuvad kostja ja kolmanda isiku esemed. Samuti kohustuvad kostja ja kolmas isik tühjendama endale kuuluvatest asjadest korteri kasutuses oleva panipaiga.
1.4.Korteri valdus tuleb üle anda hagejale või hageja või tema lepingulise esindaja poolt viidatud isikule.
1.5.Korteri valduse üleandmiseks tuleb hagejale või tema esindajale korteri valduse vastuvõtmisel anda üle kõik juurdepääsuvõtmed, väravapuldid ning koodid ja edastada vajalikud juhised korterile takistusteta ja igakülgse juurdepääsu saamiseks. Korteri valduse üleandmisel kohustuvad pooled digitaalselt allkirjastama üleandmise-vastuvõtmise akti.
1.6.Kostja ja kolmas isik avaldavad ja kinnitavad, et kõik korteriga seotud tehnosüsteemid toimivad neile teadaolevalt puudusteta ning korteril ei ole neile teadaolevalt avaldunud selliseid ehituslikke puuduseid, mida võiks lugeda varjatud puudusteks. Korteris ei eksisteeri ohte, mis võivad kahjustada või halvendada korteri seisukorda ning mille likvideerimise või ennetamisega tuleks viivitamatult tegeleda. Kui kostja ja kolmas isik välja kolivad, teostavad nad korteri koristuse ja puhastamise ning eemaldavad kõik esemed, mille jätmine korterisse ei ole vastavalt kokkuleppele kohustuslik.
1.7.Kostja ja kolmas isik kinnitavad, et korteri valduse üleandmise hetkel puuduvad kolmandatel isikutel mistahes neile teadaolevad nõuded seoses korteriga ja kuni valduse üleandmiseni tekkinud kohustused kolmandate isikute ees täidavad kostja ja kolmas isik.
1.8.Kostja ja kolmas isik annavad käesolevaga hagejale nõusoleku alates 29.06.2022 kl 14.00 vajadusel murda lahti korterisse ligipääsu takistavad uksed, siseneda korterisse, asendada lukusüsteemid ning nad ei pea seda hageja poolt mistahes seaduse rikkumiseks ja ei esita selles osas hageja suhtes mistahes pretensioone.
1.10.Makse loetakse sooritatuks, kui hageja on esitanud ülaltoodud rekvisiitidega maksekorralduse pangale. Kui hageja viivitab eelnimetatud makse sooritamisega, kohustub ta tasuma viivist 0,06% päevas võlgnetavalt summalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
1.11.Juhul, kui kostja ja kolmas isik ei täida kompromissilepingu punktides 1.1 – 1.3 sätestatud kohustusi või osutuvad nendes punktides antud kostja ja kolmanda isiku kinnitused ebaõigeks, on hagejal õigus nõuda kostjalt ja kolmandalt isikult solidaarselt leppetrahvi 25 000(kakskümmend viis tuhat) eurot ning seda ületavas osas tekkiva kahju hüvitamist.
1.12.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad või loetakse lõppenuks mistahes varalised ja mittevaralised nõuded teineteise vastu peale nõuete, mis on kajastatud kompromissilepingus. Pooled kinnitavad, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping korteri kasutamiseks on lõppenud ja poolte vahel ei ole muid lepingulisi
suhteid, mis saaksid jääda kehtima peale käesolevast kompromissilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste.
1.13.Pooled on kokku leppinud, et kõik poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-205981 jäävad poolte endi kanda.
1.14.Kui keegi kompromissilepingu pooltest ei võta kompromissilepingut kinnitavat kohtumäärust vastu 7 päeva jooksul alates selle edastamisest kohtu poolt e-toimikus või e-maili teel, s.o hoidub selle kättetoimetamisest, kohustub kohtumäärust mitte vastu võtnud pool maksma teistele pooltele leppetrahvi summas viis tuhat (5000) eurot.
1.15.Kui kohus ei kinnita kompromissilepingut või kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma käesolev kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kokkuleppe sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.Kohtumääruse lahutamatu osa on lisa 1.
3.Tagastada hagejale pool riigilõivu, s.o 237,50 eurot, kandes selle VV arveldusarvele nr EExxx. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse kohta jõustumismärke tegemist kohtuinfosüsteemi.
4.Vabastada kostja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Rahuldada poolte ja kolmanda isiku taotlus jõustunud kohtumääruses isikuandmete asendamiseks tähemärkidega.
6.Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on VV hagi BB vastu võla nõudes. 10.06.2022 esitasid pooled ja kohtumenetluses mitteosalev kolmas isik DD kohtule kinnitamiseks kompromissi. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole
-
täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot, kandes selle VV arveldusarvele nr EExxx. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus andis 03.06.2020 kohtumäärusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning vabastas kostja riigilõivu summas 300 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et kostja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada kompromissi sõlmimise tõttu. TsMS § 462 lg 2 järgi andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab poolte ja kolmanda isiku taotluse ja asendab jõustunud kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärkidega ning ei avalikusta isikukoode, sünniaegu, e-posti aadresse ega muid poolte isikuandmeid. Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.