Rediem Capital AB hagi H.R vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1139,88 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rediem Capital AB (559310-4697 (välismaa kood)), esindajad lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: H.R (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB hagi H.R vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista H.R-ilt Rediem Capital AB kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja H.R valel 19. märtsil 2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1035,65 eurot.
3.Mõista H.R-ilt Rediem Capital AB kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks (27. oktoobriks 2025) sissenõutavaks muutunud viivis 55,67 eurot.
4.Mõista H.R-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis põhivõlalt (1035,65 eurot) alates
28.oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.
5.Jätta Rediem Capital AB hagi H.R vastu rahuldamata sissenõudmiskulude nõudes ning viivise nõudes osas, milles see ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära.
6.Jätta menetluskulud 96,6% ulatuses H.R kanda ja 3,4% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
7.Mõista H.R-ilt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 534,68 eurot.
8.Mõista H.R-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis menetluskuludelt (534,68 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
10.Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 23. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.R-ilt (kostja) 1918,54 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 21. jaanuari 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks vajalike asjaolude ning vastavate tõendite esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, hagihinna märkimiseks ja riigilõivu tasumiseks, hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks, kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmete märkimiseks. Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 20. veebruaril 2025. Hageja täpsustas hagiavaldust 26. märtsil 2025.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 446,12 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus, s.o ajavahemikul 10. märtsist 2025 kuni 10. septembrini 2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning viivis alates 20. veebruarist 2025 kuni põhinõude summas 446,12 eurot täitmiseni 16,64% aastas.
Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 3. septembril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata 2
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus esitab otsuse põhjendused vaid seoses hagi osalise rahuldamisega.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 19. märtsil 2023 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja soetada kauba. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
10.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
11.Leping sõlmiti 19. märtsil 2023. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 34,79% on seega väiksem, kui kolmekordne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
12.Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Hageja ei ole hagis kirjeldanud kostja krediidivõimelisuse kontrolli temaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on teinud hagiavalduses nõude ümberarvestuse ja nõuab tagasi põhisumma jääki, viivist ja sissenõudmiskulu. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
13.Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu alusel soetada kauba maksumusega 1949,80 eurot. Kostjalt on endisele võlausaldajale toimunud laekumisi kokku 364,15 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Kostjalt on hagejale laekumisi toimunud kokku 550 eurot, mille hageja arvestab samuti põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1035,65 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud veel sissenõutavaks muutunud osamaksed 10. märtsist 2025 kuni 10. septembrini 2025. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on kogu põhinõue sissenõutavaks muutunud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.Hageja nõuab hagis põhinõudelt viivist viivisemääraga 16,64% aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab. Kohus arvutas välja sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga ning mõistab lisaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates kohtuotsuse tegemise 3
päevale järgnevast päevast. Kohus on arvutuste tegemisel kasutanud viivisekalkulaatorit.
15.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 20. veebruarist 2025 kuni põhinõude 446,12 eurot täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise hetkeks kujuneb viivis järgmiselt. -
Kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõudelt 446,12 eurolt 32,62 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 77,92 eurot sissenõutavaks alates 10. märtsist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (77,92 eurot) 5,27 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 79,93 eurot sissenõutavaks alates 10. aprillist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (79,93 eurot) 4,65 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 82 eurot sissenõutavaks alates 10. maist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (82 eurot) 4,02 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 84,12 eurot sissenõutavaks alates 10. juunist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (84,12 eurot) 3,32 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 86,29 eurot sissenõutavaks alates 10. juulist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (86,29 eurot) 2,64 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 88,52 eurot sissenõutavaks alates 10. augustist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (88,52 eurot) 1,94 eurot.
-
Hagiavalduse kohaselt muutus põhinõude osa 90,75 eurot sissenõutavaks alates 10. septembrist 2025, seega kohtuotsuse tegemise seisuga (27. oktoober 2025) on väljamõistetav viivis põhinõude osalt (90,75 eurot) 1,21 eurot.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt kohtuotsuse tegemise seisuga kokku 55,67 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1035,65 eurot) alates 28. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista iseenesest seadusest tuleneva sissenõudmiskulu hüvitamise nõuet, kui nõude esitamise muud eeldused on täidetud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 30 euro ulatuses. Hagi kohaselt kujunevad sissenõudekulud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 20. mail 2024 summas 15 eurot, teise tasulise kirja saatmine 6. juunil 2024 summas 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 9. septembril 2024 summas 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-16. osamakse täielikult ning 17. s.o 10. augusti 2024 osamakse osaliselt. Kostja on võlgnevuses seega alates 10. augusti 2024 osamaksest (dtl 24).
17.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
Kohus leiab, et kuna kostja sattus tasumisega viivitusse alles 10. augustil 2024, siis ei 4
saanud 9. septembriks 2024, mil saadeti viimane meeldetuletuskiri, olla leping kehtivalt üles öeldud ja seega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue tervikuna VÕS § 1132 lg 2 alusel. Nõue ei saaks osaliselt rahuldamisele kuuluda ka VÕS § 1132 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole hagis välja toonud, et ta saatis kostjale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja.
19.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
20.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
21.Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli sissenõutavaks muutunud põhinõue 446,12 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 589,53 eurot, kokku 1035,65 eurot, lisaks sissenõudmiskulud 30 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis määraga 16,64% aastas, mis põhinõudelt 1035,65 eurot teeb viiviseks ühe aasta eest 172,33 eurot. Kohus rahuldab hagi 1196,44 euro ulatuses (1035,65 + 55,67 + 105,12, s.o aastane viivis põhinõudelt). Seega jätab kohus menetluskulud 96,6% ulatuses kostja kanda (1196,44 ÷ 1237,98 × 100) ja 3,4% ulatuses hageja kanda.
22.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et hageja on kohtu nõudmisel tasunud täiendavat riigilõivu, kokku on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele 3 tundi, tunnihinnaga 169 eurot. Kokku on õigusabikulu seega 507 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ja hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 253,5 euro ulatuses (169 × 1,5). Kohus loeb põhjendatuks hageja menetluskulud 553,50 euro 5
ulatuses (280 + 20 + 253,5). Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 534,68 eurot (553,5 × 96,6%).
23.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
24.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.