Võlaõigus › Töövõtulepingud

2

võrreldes esialgse indikatiivse hinnapakkumisega oli tingitud: (a) kostja soovist rajada tee ja plats teise asukohta kinnistul ning teise asendiga; (b) reaalse täitematerjali kulu selgumisest üksnes väljakaeve käigus, kui ilmnes mullakihi paksus moreenini; (c) 2024. aastal Eesti Vabariigi käibemaksu määra suurenemisest seniselt 20-lt protsendilt 22-le protsendile. Kuivõrd kostja kulu suurenes arvestatavas määras purukruusa mahu suurenemise tõttu, otsustas hageja heast tahtest jätta suurendamata purukruusa transportimise ja kopplaaduri töö kulu, kuigi suurenenud purukruusa maht tingis ka transpordi kulu suurenemise (kokku teostati kruusa vedu kahekümne kolmel korral) ning pinnase väljakaeve maht suurendas omakorda kopplaaduri töö ajakulu. Samuti vähendas hageja kostja kulu geotekstiili arvelt, kuivõrd moreenini väljakaeve seda võimaldas. Hageja soovib rõhutada, et kostjale reaalselt tarnitud purukruus ja geotekstiil on arvel kajastatud samas väärtuses, millega hageja need ise soetas ning kasumimarginaali lisatud ei ole. Hageja tulu moodustab üksnes tasu transpordi ja kopplaaduri eest ning nende tasude suurust hageja isegi ei tõstnud, kuigi töö ja transporditava materjali maht suurenesid. Seeläbi on hageja teinud kostjale ka juba märkimisväärse hinnaalanduse ning kulud arvestanud kostja kasuks. Hageja teostas kõik tööd kooskõlastatult kostjaga ning vastavalt poolte kokkuleppele, nõutava hoolsuse ja kvaliteediga. Kostja viibis osaliselt tööde teostamise ajal ka ise objektil ning muuhulgas näitas kopplaaduri juhile kätte koha, kuhu paigutada väljakaevatav pinnas. Tööde teostamise ajal ega ka pärast töö valmimist ei esitanud kostja kordagi pretensiooni töö teostamise kvaliteedi ja töö viisi kohta. Samuti ei olnud kostjal vastuväiteid tegelikult kulunud purustatud kruusa koguse teadasaamisel. Alles arve maksetähtpäeval saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et kostja ei ole tehtud töödega rahul, mistõttu ei tasu ka arvet. Hageja ei nõustu ühegi esitatud pretensiooniga. Kostja tellis hagejalt pinnase väljaveo ja täitmise, mille tulemusena valmiks isiklikuks otstarbeks kasutatav sissesõidutee ja parkimisplats. Hageja soovis teha kostjale stabiilse ja tugeva aluspinnaga kruusatee ja parkimisplatsi ning seetõttu teostas pinnase väljakaeve põhjapinnani (moreenini). Kui ulatuslik on mullakiht moreenini, ei ole võimalik visuaalselt maapinda vaadates hinnata ning see eeldaks eelnevat pinnaseuuringut, mida kostja teinud ei olnud ega tellinud seda ka hageja vahendusel. Seetõttu oli ka hageja algne hinnapakkumine indikatiivne. Töid teostati vastavalt hinnapakkumisele hageja kopplaaduriga, mille sihtotstarve ongi kaevetööde ja puistematerjalide käitlemine. Hageja pakkus kostjale ka täiendavalt pinnasetihendamist, kuid kostja ei pidanud seda otstarbekaks ja soovis kulu kokku hoida. Seetõttu see ei kajastu ka hageja hinnapakkumisel ega arvel. Antud teenus oleks olnud lisateenus ja lisatasu eest. Täitematerjalina kasutatud purustatud kruusa koguse suurenemine ja vastavalt ka arve suurenemine oli otseses seoses reaalselt väljakaevatud pinnase kogusega, st nii palju kui välja kaevatakse, tuleb ka täita. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tee rajati algselt põllust madalamana. Küll aga võis selle põhjustada hilisem loomulik pinnase tihenemine ja seeläbi allapoole vajumine. Hageja rajatud tee oli optimaalse kõrgusega, et vastata kvaliteedinõuetele. Kui kostja oleks soovinud teepinna kõrgust veelgi tõsta, siis see tähendanuks ka veelgi suuremat materjali kulu ja kaasnevalt arve suurenemist. Väljakaevatud pinnase äraveo teostas hageja vastutulekuna kostja soovile ja ei ole seda ka hinnastanud. Kostja poolt näidatud asukohta laoti kopplaaduri juhi poolt väljakaevatud pinnas (muld ja mättad) „künkana“ seetõttu, et hiljem kui taimestik on kõdunenud on kostjal võimalik hõlpsalt mullakiht ühtlaselt laiali jaotada. See oli ka hagejapoolne soovitus kostjale, sest mätaste laialijaotamine oleks jäänud visuaalselt inetu. Hageja rõhutab, et kostja ei ole hagejalt mulla sõelumisteenust ega haljastusteenust tellinud ning hageja ei ole seda pakkunud, mistõttu see ei nähtu ka tehtud hinnapakkumisel ega esitatud arvel. Hageja teostas need tööd, milles pooled olid kokku leppinud

3

ja kostja ei saa eeldada, et hageja teostab või tellib alltöövõtuna omal kulul veel täiendavaid lisatöid, mida kostja tellinud ei ole. Kostjale pakuti kruusatee ja parkimisplatsi rajamist ja seda kopplaaduriga ning täiendavaid teenuseid, sealhulgas erimasinaid, mis võimaldaksid tee tasapinda tihendada, tee servasid sirgjooneliselt ühtlustada või planeerida ja teostada haljastustöid, ei ole kostja hagejalt tellinud, mistõttu need ei kajastu hinnapakkumises ega arvel. Sellised teenused ei ole hageja otsene äritegevus ning neile puudub ka igasugune viide näiteks hageja kodulehel. Küll aga võib hageja kliendi soovil neid alltöövõtu korras vahendada, kuid antud juhul sellist soovi kostja ei avaldanud. 27.05.2024 tasus kostja hagejale 4416 eurot. Hageja saatis kostjale 28.05.2024 e-kirja, milles pakkus kompromissina, et juhul kui kostja tasub täiendavalt veel 656,93 eurot, mis koos varasemalt tasutud summaga kataks purukruusa maksumuse, siis hageja loobuks ülejäänud osas võlgnevuse nõudest. Purukruus on kostjale tarnitud ja selles osas ka pooltel vaidlus puudub. Purukruusa maksumusele ei ole hageja poolt lisatud kasumimarginaali ja see on tema poolt kantud otsene kulu. Hageja kordas oma kompromissettepanekut ka 11.06.2024 saadetud e-kirjas. 19.06.2024 tasus kostja hagejale veel 206,28 eurot. Seega on hagiavalduse esitamise hetkeks kostja tasunud hageja arve nr 24017 osaliselt summas 4622,28 eurot ning põhivõlgnevuse jääk on 1826,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 1826,81 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagi (osalise) rahuldamise korral palub kostja lugeda hageja nõude tasaarvestatuks kostja rahalise nõudega hageja vastu. Puudub vaidlus, et töövõtja (hageja) ja tellija (kostja) sõlmisid töövõtulepingu kostja kinnistul eratee rajamiseks ja sellega seotud tööde teostamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et tööd on osaliselt teostatud ning kostja on hagejale tasunud kokku 4622,28 eurot. Vaidlus on tõusetunud sellest, et hageja esitas kostjale tööde eest 2033,09 euro võrra suurema arve (s.o 6449,09 eurot), kui oli hageja 10.07.2023 hinnapakkumine (s.o 4416 eurot) ning kostja leiab, et töös esinevad puudused ja hageja on töövõtulepingut rikkunud. Kostja pöördus lepingu sõlmimiseks hageja kui oma ala asjatundja ja majandus- ning kutsetegevuses tegutseva ettevõtja poole. Kostja oli selles lepingulises suhtes seega hagejaga võrreldes ebavõrdses olukorras, kuna tal puuduvad ehitusteadmised. Kostja usaldas hageja kogemusi ja ettepanekuid töö planeerimisel ja tee rajamisel, sh usaldas kostja hageja poolt töö teostamiseks pakutud eelarvet. Kostja sõlmis töövõtulepingu siduva eelarvega, mistõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt suuremat summat. Kostja on hagejale siduva hinnapakkumise järgse summa 4416 eurot tasunud 27.05.2024. Kuna parkla pindala suurenes algselt 541m2-lt 590 m2-ni ehk 9%, siis arvestas kostja hinnapakkumises toodud kruusa maksumuse alusel lisandunud materjalikulu juurde järgmise valemiga: 2292*9%=206,28 eurot. Nimetatud summa on kostja hagejale tasunud 19.06.2024. Kostja vaidleb täies ulatuses vastu hageja väitele, et töö eelarve oli indikatiivne ja pidi täpsustuma töö käigus. Sellist kokkulepet pooltel polnud ja hageja väide on vale ning tõendamata. Kuna kostja on füüsiline isik, siis vastupidiselt hageja väidetele, oli tema jaoks töö maksumust teada äärmiselt oluline, et oma rahalisi vahendeid planeerida. On eluliselt äärmisel ebausutav, et füüsilisest isikut lepingupool nõustuks lahtise eelarvega. Kostjalt ei saa eeldada

4

nõustumust tasuda algse eelarvega võrreldes 46% rohkem ning tegemist oleks kostja eksitamisega. Hageja ei ole enne töödega alustamist ega tööde teostamise ajal kordagi kostjat hoiatanud, et materjalimaht on hinnapakkumusega võrreldes oluliselt suurem, ammugi pole kostja andnud tööde või materjali maksumuse suurendamiseks nõusolekut. Hageja kinnitas tee asukoha muutmise arutelul kostjale, et hinda see ei mõjuta. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et hageja ei pidanud vajalikuks teha kostjale korrigeeritud hinnapakkumist enne töödega alustamist. Lõpuks suurenes üksnes parkla pindala, mille eest on kostja tasunud lisaks 206,28 eurot. Asjakohatud on hageja selgitused projekti ja pinnaseuuringute puudumise kohta. Hageja ei ole kostjalt enne lepingu sõlmimist kordagi nende esitamist nõudnud ega sellele tähelepanu juhtinud. Kui hageja poolt tehtud hinnapakkumine oleks olnud indikatiivne või kui hagejal oleksid esinenud raskused lõpliku töömahu määramisega, siis oleks hageja pidanud sellele kostja tähelepanu pöörama ja veenduma, et kostja on nõus pakkumisega, kus töö lõplik hind selgub alles pärast töö teostamist. Hageja ei ole kostjalt sellist nõusolekut saanud ja hageja ei ole sellekohast märkust hinnapakkumises ega muul moel teinud. Kostja selgitab, et oma 17.07.2023 vastuses pidas kostja hinna korrigeerimise all silmas seda, et hageja oli pakkunud kostjale suuliselt arveldamist sularahas ilma arveta ehk käibemaksuta summas ning lubadusega, et ehk saab ka hinda veidi soodsamaks. Kostja lihtsalt tuletas seda hagejale kirjas meelde. Eluliselt ei ole usutav, et füüsilisest isikust lepingupool avaldab soovi tasuda töö eest omal algatusel rohkem, kui hinnapakkumises märgitud. 17.07.2023 kostja kirja sisu ja mõte ei toeta seega hageja väiteid. Ebausutav ja ebaloogiline on hageja viide, nagu 17.07.2023 kirjas oleks kostja saanud anda kinnitusi või teha avaldusi mistahes kokkulepete kohta, mis tehti aprillis 2024. Hinda ei korrigeerinud hageja ka suurenenud käibemaksu võrra, mistõttu jäi see hinnavahe samuti hageja kanda. Tegemist on hageja ärilise riskiga, mis realiseerus seetõttu, et hageja ei alustanud töödega 2023.a sügisel. Tee rajamisega seotud väljakaeve mahu kindlakstegemine oli hageja olulisemaid kohustusi enne hinnapakkumise tegemist ja töödega alustamist, kuna sellest sõltus olulisel määral materjali kulu ja töö maksumus. Kostja ei ole nõustunud sellega, et materjali kulu võib suureneda ja selguda alles tööde teostamise järgselt ning peaaegu 50%. Vastupidine on tõendamata ning eluliselt mitteusutav. Väljakaeve mahu sai hageja professionaalse tee-ehitajana kindlaks teha kohapealse ülevaatuse käigus, tehes kasvõi proovikaevamise või uurides pinnaomadusi. Vaidlus puudub, et hageja on koha peal käinud ja pinnase üle saanud vaadata. Kostja võis eeldada, et hageja oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva kogemustega ettevõtjana oskab ülevaatuse tulemusena täpselt hinnata nii väljakaevemahtu kui ka täitematerjali kulu. Kostja nõustus seega 10.07.2023 hinnapakkumise alusel sellega, et tee ja parkimisplatsi rajamiseks kulub purustatud kruusa 2292 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostjal pole mitte mingisugust teadmist, milline oli tegelik kruusa hulk, mis tema kinnistule on toodud. Saatelehed kinnitavad vaid kruusa üleandmist hagejale, mitte selle toomist kostja kinnistule. Hageja poolt ostetud kruusa hulk ei ole kokkuvõttes ka oluline, kuna kostja kohustus tasuma kruusa eest vastavalt 10.07.2023 hinnapakkumisele ning parkla suurenenud pindalale vastavalt. Kostja ei vastuta hageja poolse võimaliku eksimuse või vea tegemise eest hinnapakkumise koostamisel. Veelgi enam, hageja kinnitab, et ta ei paigaldanud tee alla hinnapakkumises toodud koguses geotekstiili. Tekstiil paigaldati ainult parkla ulatuses. Selle

5

muudatuse tegi hageja kostja nõusolekuta. Sisuliselt muutis hageja hinnapakkumises toodud materjalide kasutamist selliselt, et odavama lahenduse ehk tee alla geotekstiili paigaldamise asemel, mille hind oli kokku 1008 eurot (sisaldab käibemaksu) ja väiksema hulga kruusa (algselt 2292 eurot) kasutamise asemel, eemaldas hageja ülemäärasel hulgal pinnast (kuni moreenini) ja täitis selle suurema koguse kallima materjali ehk kruusaga (arvel toodud summa 5072,93 eurot). Geotekstiili kulu küll vähenes ja lõplik maksumus tuli 241,56 eurot, kuid kokkuvõttes esitas hageja kostjale töö ja materjali eest 2033,09 euro võrra suurema arve. Kostja pole andnud selleks mistahes nõusolekut, sh materjali kasutamise või tehnoloogia muutmiseks selliselt, et see tõstab oluliselt töö maksumust. Kostja ei vastuta hageja suurenenud kulu eest, mille tingisid hageja enda valitud ja kulukamad töövõtted. Kui hageja oleks teostanud tööd hinnapakkumise kohaselt, kasutades hinnapakkumises toodud töövõtteid ning paigaldanud geotekstiili kogu tee ulatuses, mitte ainult parkla alal, oleks hagejal kulunud vähem kruusa ja lisakulu poleks tekkinud. Hageja on seega rikkunud pooltevahelist lepingut ning kostja ei vastuta hageja enda rikkumise tõttu hagejal tekkinud lisakulude hüvitamise eest. Pärast töö teostamist on selgunud, et algse 3-meetri laiuse tee asemel, mida hageja ise pakkus kui piisavat laiust, on tee tehtud kohati ligi 4-meetri laiusena, mis polnud vajalik. Kuna tee ääred on lainelised ja korrastamata, siis on tee läbivalt erineva laiusega ning jätab visuaalselt pooliku ja lõpetamata mulje. Kostja ei julge tee ääri sõitmiseks kasutada, kuna pind on lahtine ja mure ning lahtise kruusa tõttu on teeservad pehmed ning laialivalguvad. Kostja eeldas, et tee tuleb läbivalt sama laiusega ja korrastatud teeäärtega ning on mõistlikel tingimustel kasutatav. Seda oleks eeldanud iga mõistlik tellija. Tee ebavajalik suurem laius võis aga küll suurendada materjali kogust, kuid kuna kostja ei ole nõustunud tee laiuse suurenemisega ja tee on planeeritust laiemana ehitanud hageja omal algatusel, siis kostja ei vastuta hagejale tekkinud lisakulude kandmise eest. Hageja väited, et kostja viibis tööde teostamise ajal objektil ja andis juhiseid muuhulgas pinnase planeerimise kohta on ebaõiged ja tõendamata. Kostja ei ole kohtunud tööde teostamise ajal vahetult tööde teostajaga, s.o hageja kopamehega, kostja viibis ajavahemikul 11.-16.04.2024 välisreisil. Kostja ei tulnud selle pealegi, et tal oleks vajalik tundide kaupa põllul seista ja tööde teostamist jälgida, kuna eeldas, et hageja teab, mida ta teeb. Kostja tugineb hageja poolt teostatud töödes järgmistele puudustele, millest kostja on hagejat teavitanud juba oma 29.04.2024 vastuväites: a) Tee on rajatud ümbritsevast põllust osaliselt madalamale, mis tähendab, et tee on ebatasane ning jääb märgade ilmastikuolude korral, tõenäoliselt just vihmaperioodidel ja kevadeti lume sulamise ajal, osaliselt vee alla ning see põhjustab kiiremat teekatte lagunemist või osalist minema uhtumist, takistab seetõttu tee kasutamist või muudab selle lausa võimatuks ning toob kaasa tee pideva hooajalise parandamise vajaduse koos kaasnevate kuludega. Kohe tee alguskohas on ka üks väga madal koht, kuhu muld ja vesi peale hakkab kogunema. b) Teekate ja parkla ei ole sile ja ühtlane, need on vajalikus ulatuses tihendamata, see on pehme ja seega on tee lohuline ning konarlik ning auto rattad vajuvad kruusa sisse. Parklas on visuaalselt nähtav suur lohk. Tõenäoliselt on selle puuduse põhjuseks asjaolu, et hageja kooris pinnast liiga palju, mistõttu lisas liigselt lahtist täitematerjali (kruusa), jättis tee alla paigaldamata geotekstiili ning ei tihendanud teed ega parklat, sh isegi kui hageja on üritanud teed ja parkimisplatsi masinatega nö kinni sõita, ei ole see olulises osas õnnestunud ega tulemust andnud. c) Väljakaevatud pinnas on jäetud kokkuleppe kohaselt

6

planeerimata, st kostja kohustus mättad paigutama hunnikusse, kuid mulla pidi hageja laotama ühtlaselt kõrvalolevale põllule. Hageja aga viskas kohustust rikkudes kogu väljakaevatud pinnase ühtekokku suurde 5m kõrgusesse hunnikusse, mis ei vasta mõistliku inimese ettekujutusele tööde teostamise järgsest olukorrast ehk töömaa oli jäetud korrastamata. d) Tee ja parkla servad on korrastamata, tee servad ei kulge sujuvalt ja tee laius on ebaühtlane ning kokkulepitust ka laiem. Kostja teatas hagejale 29.04.2024 vastuväites, et töö on pooleli ja ei ole nõuetekohaselt lõpetatud. Kostja esitas samas kirjas ka vastuväite arve suurusele summas, mis ületas hinnapakkumist ehk 2033,09 eurot. Töös esinevate puuduste tõttu ei ole kostja töid vastu võtnud ja neid ei saa lugeda vastuvõetuks. Vastupidine on tõendamata. Kuna tööd ei ole vastu võetud, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hageja nõue tasuda täiendavalt 1826,81 eurot ja viivis, on alusetu ja ei kuulu täitmisele. Juhul, kui kohus peaks siiski tuvastama, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, ei kuulu töödes esinevate ja kostja poolt tõendatud puuduste tõttu hageja nõue sellegi poolest rahuldamisele. Nimelt, juhul, kui kohus peaks tuvastama hagejal sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu, siis kuulub see tasaarvestamisele kostja vastunõudega. Kostjal tekkisid lisakulud töö lõpetamiseks ja parandamiseks Kopakutt K.A. OÜ teenuse eest 1066,46 eurot eemaldatud pinnase planeerimiseks ja puudustega tee vaegtööde teostamiseks summas 2500 kuni 2900 eurot, so kokku kuni 3966,46 eurot, mis kuulub hageja poolt kostjale täies ulatuses hüvitamisele. Kostja tasaarvestab hageja tasunõude oma kahjunõudega summas 3966,46 eurot vastastikuste nõuete kokkulangevas ulatuses. Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei kuulu kostjalt väljamõistmisele ka viivis. Juhul, kui kohus tuvastab hagejal põhinõude olemasolu, palub kostja ka võimaliku viivisenõude tasaarvestada kostja kahjunõudega. Kohtu põhjendused

7

8

lepingueelsete läbirääkimiste käigus) tellijale tehtud hinnapakkumises (käesoleval juhul 10.07.2023 saadetud hinnapakkumine). Kohus selgitab, et siduvas eelarves väljendub töövõtjale makstav tasu (ning eraldi arvestuse korral ka töövõtjale hüvitatavad kulutused) lõplikul kujul. Mittesiduva eelarvega on tegemist üksnes juhul, kui eelarves on otseselt märgitud, et see ei ole töövõtjale siduv või kui koostatud eelarvest endast tuleneb, et selles sisalduv kalkulatsioon ei ole lõplik, vaid sõltub tööde tegelikust mahust või kulutustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et töövõtja koostatud ühtses eelarves võib olla nii siduvaid kui ka mittesiduvaid komponente, seda eelkõige juhul, kui eelarve mittesiduvus tuleneb eelarve enda sisust, nt eelarves mittesiduvusele viitavate terminite kasutamisel (nt kui eelarves on teatud eelarve osade mahu või maksumuse kirjeldamisel kasutatud mõisteid „ligikaudu”, „vastavalt tegelikele kulutustele“, „umbes” jne). Viimasel juhul loetakse mittesiduvaks mitte eelarve tervikuna, vaid üksnes selle üksikud komponendid, mille puhul mittesiduvusele viitavaid termineid otseselt kasutati. Kahtluse korral eeldatakse seaduse kohaselt siduvust (vt kohtu selgituste osas ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Juura kirjastus: 2021. § 639). 10.07.2023 saadetud hinnapakkumises puuduvad viited materjali ja maksumuse ligikaudsusele. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et eelarve oli üksnes indikatiivne ja pidi täpsustuma töö käigus. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et mahu suurenemise selgumisel oleks hageja kostjat sellest teavitanud ning saavutanud kokkuleppe hinna suurenemise küsimuses. Asjaolu, et kostja on oma 17.07.2023 kirjas (dtl 32) viidanud ka hinna korrigeerimisele ei tõenda kohtu hinnangul hinnapakkumise mittesiduvust, vaid pigem kostja soovi saada täiendavat soodustust. Eluliselt ei ole ka usutav, et füüsilisest isikust lepingupool avaldab soovi tasuda töö eest omal algatusel rohkem, kui hinnapakkumises märgitud. Samuti puuduvad tõendid, kas ja mida antud e-kirjas viidatud telefonivestluses kokku lepiti ning seega ei saa asuda seisukohale, et hinna korrigeerimise väide tähendaks kostja nõustumist hinna suurendamiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et mahu suurenemine selgus eelduslikult alles 2024 aprillis, siis kui töid teostama hakati. Seega ei saanud kostja 2023 juuli kirjaga sellele ka oma nõusolekut anda.

9

esitanud hagejale ehitusprojekti ega teostanud täiendavaid pinnaseuuringuid. Puuduvad tõendid, et nimetatud toimingud oleks olnud hinnapakkumise tegemise eelduseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja ka tõendanud, et tee asukoha muutmine oleks ehituse hinda suurendanud. Vastupidiselt nähtub, et algse 147,5m tee asemel rajati lühem tee s.o 123,44 m (dtl 165) ning seega võib eeldada, et lühema tee rajamisega oleks olnud võimalik hoida kokku ka materjalikulu. Hageja väide, et teises asukohas oli pinnas teistsugune või pehmem, on tõendamata. Seega asjaolu, et osaliselt muutus tööde teostamise asukoht, ei saanud mõjutada tööde hinda ega fakti, et töö hinnas oli kokkulepe saavutatud juulis 2023.

10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.