Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17206
Tsiviilasi
OÜ EJHL Kinnisvara hagi AS-i ÜHISTEENUSED vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning kasutuseelise, rikkumisega saadud tulu ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
20.aprilli 2022. a (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ EJHL Kinnisvara määruskaebus
määrus
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ EJHL Kinnisvara (registrikood 12981687), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja AS Ühisteenused (registrikood 11052490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11038632), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2022. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus tsiviilasjas nr 2-17-17206 muutmata.
2.Jätta OÜ EJHL Kinnisvara määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud OÜ EJHL Kinnisvara (hageja) hagi AS-i ÜHISTEENUSED (kostja) vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ning kasutuseelise, rikkumisega saadud tulu ja viiviste väljamõistmiseks. Harju Maakohus tegi 25. jaanuaril 2021 otsuse, millega jättis hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. juuli 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 22. novembri 2021. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja ja kolmanda isiku varasem esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp esitas 26. oktoobril 2020 kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirja maakohtus, paludes mõista hagejalt välja iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja kostja kasuks maakohtu menetluskuludena 16 410 eurot. Vandeadvokaat Tarmo Repp esindas kostjat kogu menetluse vältel, iseseisva nõudeta kolmandat isikut esindas Tarmo Repp kuni 2020. a suveni.
28.jaanuari 2022. a täienduses palus kostja ja kolmanda isiku varasem esindaja mõista hagejalt kolmanda isiku ja kostja kasuks menetluskuludena välja kokku 16 410 eurot ehk alternatiivselt kolmanda isiku kasuks 3092,40 eurot ja kostja kasuks 13 317,60 eurot. Esindaja selgitas, et
26.oktoobril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud menetluskulud tuleks kuni
12.novembrini 2018. a välja mõista ainuisikuliselt kostja kasuks ehk summas 7417,20 eurot. Kõik menetluskulud alates 12. novembrist 2018 kuni 21. aprillini 2020 summas 6184,80 eurot tuleks välja mõista võrdsetes osades kostja ja kolmanda isiku kasuks ehk summas 3092,40 eurot kostja kasuks ja 3092,40 eurot kolmanda isiku kasuks. Kõik menetluskulud alates 24. augustist 2020 tuleks välja mõista ainuisikuliselt kostja kasuks ehk summas 2808 eurot. Kostja ja kolmanda isiku esindaja tunnitasu on olnud vahemikus 126–144 eurot käibemaksuta. Kostja ja kolmanda isiku varasem esindaja palus kanda nii kostja kui kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulud kolmanda isiku kontole ning mõista välja ka viivis menetluskulude hüvitiselt. Kostja esitas 8. juulil 2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes summas 2232 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja ringkonnakohtu menetluses menetlustoimingud kokku 15 tunni ja 30 min ulatuses tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta.
3.Kolmanda isiku esindaja Toivo Viilup esitas 26. oktoobril 2020 menetluskulude nimekirja maakohtus ajavahemikul 21. juuli 2020. a kuni 26. oktoober 2020. a (v.a 26. oktoobri 2020. a kohtuistung) teostatud toimingute kohta. Kolmanda isiku menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 6048 eurot, millele lisandub 26. oktoobri 2020. a istungil osalemise kulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kolmanda isiku esindaja maakohtu menetluses menetlustoimingud kokku 37,8 tunni ulatuses.
8.juunil 2021 esitas kolmas isik ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt seisnevad kolmanda isiku menetluskulud lepingulise esindaja kuludes summas 832 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kolmanda isiku esindaja ringkonnakohtu menetluses menetlustoimingud kokku 5,2 tunni ulatuses. Kolmanda isiku esindaja tasu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses oli 160 eurot tunnis käibemaksuta. Kolmas isik on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.
4.Hageja esitas 29. oktoobril 2020 seisukoha kostja ja kolmanda isiku esindaja Tarmo Reppi menetluskulude nimekirjale leides, et kostja õigusabi ajakulu ning õigusabile kulunud summa on ilmselgelt ülepaisutatud 2 (6)
5.Hageja esitas 29. oktoobril 2020 seisukoha kolmanda isiku esindaja Toivo Viilupi
26.oktoobril 2020 esitatud menetluskulude nimekirjale leides, et kolmanda isiku õigusabi ajakulu ning õigusabile kulunud summa on ülepaisutatud.
6.Hageja esitas 11. juunil 2021 seisukoha kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale ringkonnakohtu menetluses leides, et kostja ja kolmanda isiku poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured.
7.Hageja esitas 28. jaanuaril 2022 seisukoha, milles märkis muuhulgas, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja ei saanud nimetatud kuludega arvestada ning seejuures on kolmanda isiku kaasamine olnud ebavajalik. Kuivõrd kostja esindaja ei ole täpsustanud, milliseid toiminguid on ta kolmanda isiku esindamiseks teinud, siis ei ole võimalik tuvastada, kas käesoleval juhul on kolmandal isikul üldse tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustus ning seetõttu ei ole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine hagejalt võimalik. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohus mõistis 20. aprilli 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6131,52 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulude hüvitise 4647,52 eurot. Kohus määras, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kostjale ja kolmandale isikule tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohus kohustas hagejat kandma kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud kolmanda isiku arvelduskontole.
9.Esmalt määras maakohus kindlaks kostja põhjendatud menetluskulud leides, et kostja esindaja ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Maakohus analüüsis põhjalikult kostja maakohtu menetluskulude nimekirju ning pidas kostja esindaja ajakulu teostatud toimingutele põhjendatuks kokku 39 tunni ja 50 minuti ulatuses, millest: -
perioodil 2. jaanuar 2018. a kuni 23. oktoober 2018. a on põhjendatud ajakulu 26 tundi (tunnihinnaga 126 eurot käibemaksuta);
-
perioodil 4. detsember 2018. a kuni 21. aprill 2020. a on põhjendatud ajakulu 10 tundi 40 minutit, millest kohus arvestas vastavalt esindaja taotlusele pool, s.o 5 tundi ja 20 minutit kostja esindamiseks ja pool, s.o 5 tundi ja 20 minutit kolmanda isiku esindamiseks (tunnihinnaga 144 eurot käibemaksuta);
-
perioodil 24. august 2020. a kuni 23. oktoober 2020. a on põhjendatud ajakulu 8 tundi ja 30 minutit (tunnihinnaga 144 eurot käibemaksuta).
Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu määrad 126 eurot käibemaksuta tunnis ja 144 eurot käibemaksuta tunnis vastavad kehtivale kohtupraktikale ning tegemist on mõistlike ja põhjendatud tunnitasu suurustega. Arvestades kostja esindaja tunnitasu määrasid 126 eurot tunnis ja 144 eurot tunnis, vastab see maakohtus 5267,52 eurole. Seonduvalt ringkonnakohtus kantud kostja menetluskuludega leidis maakohus, et kostja esindaja ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Maakohus analüüsis põhjalikult kostja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja ning leidis, et kostja menetluskulud ringkonnakohtus on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu määr 144 eurot käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ning see on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Seega on kostja esindaja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 864 euro ulatuses. Maakohus luges põhjendatuks kostja menetluskulusid maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 6131,52 eurot käibemaksuta. Maakohus märkis vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 (6)
Järgnevalt määras maakohus kindlaks kolmanda isiku põhjendatud menetluskulud leides, et kolmanda isiku esindaja ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Kolmanda isiku esindaja maakohtus oli kuni 2020. a suveni vandeadvokaat Tarmo Repp ning alates 2020. a suvest ja edasi ringkonnakohtus oli kolmanda isiku esindajaks vandeadvokaat Toivo Viilup. Maakohus analüüsis põhjalikult kolmanda isiku maakohtu menetluskulude nimekirju ning pidas esindaja ajakulu teostatud toimingutele põhjendatuks: -
perioodil 4. detsember 2018. a kuni 21. aprill 2020. a 10 tundi ja 40 minutit, millest kohus arvestas vastavalt esindaja taotlusele pool, s.o 5 tundi ja 20 minutit kostja esindamiseks ja pool, s.o 5 tundi ja 20 minutit kolmanda isiku esindamiseks (esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp tunnihinnaga 144 eurot käibemaksuta);
-
alates 2020. a suvest 19,05 tunni ulatuses (esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup tunnihinnaga 160 eurot käibemaksuta).
Maakohus leidis, et kolmanda isiku esindajate tunnitasu määrad 144 eurot käibemaksuta tunnis ja 160 eurot käibemaksuta tunnis vastavad kehtivale kohtupraktikale ning tegemist on mõistlike ja põhjendatud tunnitasu suurustega. Seonduvalt ringkonnakohtus kantud kolmanda isiku menetluskuludega leidis maakohus, et kolmanda isiku esindaja toimingud ringkonnakohtu menetluses on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, on toiminguteks põhjendatud. Seega luges maakohus kolmanda isiku esindaja toiminguid ringkonnakohtus põhjendatuks 5,2 tunni ulatuses. Ringkonnakohtus oli kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr 160 eurot, mida kohus pidas vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks. Maakohus pidas põhjendatuks kolmanda isiku menetluskulud seoses esindaja Tarmo Repp toimingutega 767,52 euro ulatuses (maakohtu menetluses) ja esindaja Toivo Viilupi toimingutega 3880 euro ulatuses (maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses), kokku 4647,52 eurot. Maakohus märkis vastavalt kolmanda isiku taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seoses hageja vastuväitega, mille kohaselt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud, märkis maakohus, et kohtulahendid menetluskulude jaotuse osas on jõustunud. Vastavalt maakohtu 25. jaanuari 2021. a otsusele jäid maakohtu menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtu 2. juuli 2021. a otsusele jäid nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud, sh kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ja tühistada maakohtu määrus. Hageja palus jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja ja kolmanda isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 167 lg-t 1 ning seeläbi ekslikult leidnud, et kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetluskulude jaotus on lahendatud maakohtu 25. jaanuari 2022. a ja ringkonnakohtu 2. juuli 2022. a otsustega, mis on jõustunud. Maakohtu sellekohane seisukoht on ekslik, kuivõrd viidatud otsustes ei ole kohtud menetluskulude hageja kanda jätmisel kõikide hageja poolt esitatud vastuväidete osas seisukohta kujundanud. Lisaks leidis hageja, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-t 1 oluliselt rikkunud ning seeläbi ekslikult leidnud, et hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja menetluskulud summas 6131,52 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 4647,52 eurot. Hageja leidis, et kostja esindaja ei ole täpsustanud, milliseid toiminguid on ta kolmanda isiku esindamiseks teinud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas üldse ja milliste 4 (6)
toimingute eest on perioodil 2. jaanuar 2018. a kuni 23. oktoober 2020. a kostjal ja kolmandal isikul õigusabikulude eest tasumise kohustus tekkinud. Kui menetluskulude nimekirjast lähtuvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada isegi seda, kelle kasuks ja kas üldse on menetlustoiminguid tehtud, siis ei ole menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt (käesoleval juhul hagejalt) võimalik. Hageja on eelnevale juhtinud kohtu tähelepanu juba
8.veebruari 2022. a seisukohas, kuid kohus ei ole nähtuvalt vaidlustatud määrusest hageja sellekohaste väidetega menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestanud. Miks kohus hageja sellekohaseid väiteid põhjendatuks ei pidanud, kohus vaidlustatud määruses selgitanud ei ole.
11.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata. Kostja väidete kohaselt üritab hageja lubamatult vaidlustada menetluskulude jaotust, mille kohta on maakohus õigesti vaidlustatud määruses leidnud, et menetluskulude jaotus on lahendatud maakohtu 25. jaanuari 2022. a ja ringkonnakohtu 2. juuli 2022. a otsustega, mis on jõustunud ega saa mainitud asjaolusid enam vaidlustada. Teiseks ei ole hageja välja toonud, et maakohus oleks kuidagi ületanud diskretsiooni piire, sh ei too hageja välja, et milline konkreetne maakohtu poolt analüüsitud või hinnatud menetluskulu osa võiks olla ebaõige ning millises ulatuses. Seejuures on ebaõige hageja nägemus, et kui teatud osas on palutud menetluskulud kindlaks määrata ja välja mõista võrdsetes osades, siis sellisel juhul ei ole võimalik mõista, millises ulatuses soovitakse menetluskulude kindlaks määramist.
12.Kolmas isik vaidleb hageja määruskaebusele vastu leides, et maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsioonireeglite vastu eksinud ega menetlusõiguse norme rikkunud, mistõttu puuduvad alused vaidlustatud kohtumääruse muutmiseks või tühistamiseks.
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seonduvalt hageja määruskaebusega selgitab ringkonnakohus järgmist.
15.Hageja on määruskaebuses asunud seisukohale, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-t 1 oluliselt rikkunud ning seeläbi ekslikult leidnud, et hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja menetluskulud summas 6131,52 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 4647,52 eurot. Hageja hinnangul ei olnud võimalik kostja esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingutest aru saada, millised toimingud on esindaja teinud kolmanda isiku esindamiseks ja millised toimingud kostja esindamiseks.
16.Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kostja esindaja on 28. jaanuari 2022. a menetlusdokumendis selgitanud, et: 1) kõik menetluskulud kuni 12. novembrini 2018 tuleks välja mõista ainuisikuliselt kostja kasuks; 2) kõik menetluskulud alates 12. novembrist 2018 kuni 21. aprillini 2020 tuleks välja mõista võrdsetes osades kostja ja kolmanda isiku kasuks; 3) kõik menetluskulud alates 24. augustist 2020 tuleks välja mõista ainuisikuliselt kostja kasuks. Kostja esindaja on esitanud ka tabeli, mis kajastab teostatud toimingute aega, sisu, mahtu ja maksumust. Viidatud tabelis esitatud toimingud perioodil 4. detsember 2018. a kuni 21. aprill 2020. a on esindaja teinud nii kostja kui ka kolmanda isiku eest. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 5. detsembri 2018. a seisukoht hageja määruskaebusele, 17. juuni 2019. a seisukoht hageja tõendite kogumise taotlusele ning 16. septembri 2019. a seisukoht hageja nõude suurendamise 5 (6)
taotlusele ja vastuväitele on esitatud ühiselt kostja ja kolmanda isiku poolt. Nimetatud seisukohtade ajaline esitamine kattub menetluskulude nimekirjas esitatud toimingutega. Samuti on menetluskulude nimekirjas esitatud istungiteks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakulu seotud nii kostja kui ka kolmanda isiku esindamisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jaganud perioodil 4. detsember 2018. a kuni 21. aprill 2020. a teostatud toimingute põhjendatud ajakulu võrdsetes osades kostja ja kolmanda isiku vahel.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Seejuures põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusosaliste õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
18.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka hageja etteheide, mille kohaselt ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja vastuväite osas, mis puudutas kostja ja kolmanda isiku ühise esindaja menetlusnimekirjas esitatud toimingute jagamist kahe esindatava vahel. Ringkonnakohtu hinnangul oli võimalik esitatud menetluskulude nimekirjast ning kostja ja kolmanda isiku esindaja selgitustest tulenevalt määrata kindlaks kostja ja kolmanda isiku ühise esindaja toimingud ja nende põhjendatud ajakulu mõlema esindatava suhtes. Seda on maakohus ka asjakohaselt teinud.
19.Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 on menetluskulude jaotus kindlaks määratud 25. jaanuari 2021. a ja 2. juuli 2021. a otsustes. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust. Praeguses asjas on põhimenetluses jäetud kostja ja kolmanda isiku menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Seega on maakohus põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest ning kostja ja kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõistnud. Asjakohatu on hageja määruskaebuses esitatud väide, et kohtud ei ole menetluskulude hageja kanda jätmisel kõikide hageja poolt esitatud vastuväidete osas seisukohta kujundanud. Tallinna Ringkonnakohus on 2. juuli 2021. a otsuses selgitanud, et maakohtul polnud põhjust jätta kolmanda isiku menetluskulusid kostja või kolmanda isiku enda kanda TsMS § 167 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostja ja kolmanda isiku lepinguliste esindajate ajakulu jätta muutmata.
21.Hageja on määruskaebuses palunud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja ja kolmanda isiku kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.