4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Axxxxx Mxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21.01.2019 kohtumäärusega kuulutati välja Axxxxx Mxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Karin Antsovi.
2.Tartu Maakohtu 21.01.2020 kohtumäärusega (jõust. 11.02.2020) lõpetati Axxxxx Mxxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Axxxxx Mxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta enne 20. jaanuari. Võlgnik pidi esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 1. augustil ja 1. veebruaril.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2020.a. Võlgnik tähtaegselt aruannet ei esitanud. Kohus saatis 10.08.2020 meeldetuletuse aruande esitamise kohta kohtule teadaolevasse viibimiskohta, Tartu Vanglasse. Kiri tagastati, kuna võlgnik oli vanglast vabanenud. 13.08.2020 saatis kohus meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected]. 14.08.2020 esitas võlgnik aruande. Aruande kohaselt võlgnik ei töötanud, oli võtnud laenu ning võlausaldajatele eraldisi tehtud polnud, aruandlusperioodil tekkis võlgnikul võlgnevus summas 237 eurot.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2021. Võlgnik esitas 04.02.2021 kohtule e-kirja, mis ei vastanud aruande nõuetele. Kohus palus esitada nõuetekohase aruande hiljemalt 17.02.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule korduvad meeldetuletuse 02.03.2021 ja 23.03.2021. Võlgnik esitas aruande 31.03.2021. Aruande kohaselt ei ela võlgnik enamxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid uut elukoha aadressi võlgnik ei avaldanud. Võlausaldajatele oli tehtud väljamakse summas 150,16 eurot, millest võla katteks 35,25 eurot. Kohus soovis aruande kohta täpsustusi ning andis vastamiseks tähtaja, võlgnik vastust ei esitanud. 29.04.2021 saatis kohus korduva kirja, mille peale võlgnik esitas vastuse 17.05.2021.
5.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2021. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis 10.08.2021 meeldetuletuse aruande esitamiseks, täiendavaks tähtajaks aruannet ei esitatud. Kohus saatis uue meeldetuletus 07.09.2021, mille peale võlgnik esitas aruande 21.09.2021. Aruanne ei vastanud taaskord nõuetele, samuti ei olnud aruandele lisatud kõiki pangakontode väljavõtteid. 28.09.2021 väitis võlgnik, et üks pangakonto on suletud, kuid selle
kohta panga kinnitust, mida kohus mitmel korral palus, ei esitanud. Esitatud pangakonto väljavõttest nähtus, et võlgnik on mänginud hasartmänge, kuid eraldise võlgnevust likvideerinud polnud.
6.Kohus määras ärakuulamise 21.12.2021. Kohtukutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud ning kohtusse ei ilmunud.
7.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletused aruande esitamiseks ning lisaks helistas kolmel korral numbril xxxxxxxx, mille võlgnik on ise avaldanud, kuid kõne vastu ei võetud ning tagasi ei helistatud. Võlgnik ei ole kohtule teavitanud ka muutunud kontaktandmetest.
8.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
13.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 21.01.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.08.2020.
Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud neli aruannet. Võlgnik on esitanud kolm aruannet, millest ükski pole olnud nõuetekohane. Samuti on kohus pidanud saatma korduvaid meeldetuletusi, et võlgnik aruande esitaks. Kohus soovis kolmanda aruande puhul täpsustusi, kuid võlgnik ei reageerinud kohtule ka pärast korduvaid meeldetuletusi. Kuna võlgnik kohtu kirjadele ei reageerinud, määras kohus ärakuulamise 21.12.2021. Kohtukutse kättesaamist võlgnik ei kinnitanud ning kohtusse ei ilmunud. Kohtul ei ole alust kahelda, et võlgnik ei olnud teadlik istungi toimumisest. Kohtukutse saadeti e-posti aadressile [email protected], millelt võlgnik on varasemalt kohtuga suhelnud ning 13.07.2021 kohtule esitatud avalduses teises tsiviilasjas oma e-posti aadressiks märkinud. Võlgnik pole pärast korduvaid meeldetuletusi ning helistamisi võlgniku poolt antud telefoninumbrile esitanud ka neljandat aruannet tähtajaga 01.02.2022. Kohus on korduvalt üritanud võlgniku ühendust saada telefoni teel numbrilt xxxxxxxx, mille võlgnik on oma kontaktiks andnud. Kõikidel kordadel on telefon kutsunud, kuid kõnele pole vastatud ning tagasi pole samuti helistatud. Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Võlgnikuga ei ole olnud võimalik võtta ühendust e-posti teel, telefoni teel ega ka kirja teel (võlgnik pole avaldanud oma elukohta). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
14.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole olnud kohtule piisavalt kättesaadav. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust võtta. Selle on võlgnik jätnud tegemata. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohtul ei ole ka kahtlust, et võlgnik poleks teadlik sellest, et kohus on saatnud meeldetuletusi aruande esitamiseks. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Võlgnik ei ole olnud kohtule kättesaadav. Kohtule nähtub sellest selgelt, et isik ei ole enam huvitatud selle menetluse läbimisest. Käesoleva ajani pole võlgnik pidanud vajalikuks ise võtta kohtuga ühendust.
Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole olnud kättesaadav, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
16.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
17.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustusi olles vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huvisid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Axxxxx Mxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Axxxxx Mxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Axxxxx Mxxxxxkohustustest vabastamise menetluse, tuleb Axxxxx Mxxxxvabastada ka usaldusisiku kohustustest.xxx /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.