Võlgnik: A R (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Võlausaldajad: Y OÜ (endine AS L, registrikood xxx) Q AS (endine OÜ K, registrikood xxx) S AS (registrikood xxx) W AS (endine AS E, registrikood xxx)
Ärkuulamine
15.märtsil 2022
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada A R kohustustest vabastamise menetlus.
2.Keelduda A R (isikukood vabastamast.
xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
3.Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 04.01.2016 määrusega lõpetas Harju Maakohus A R pankrotimenetluse ning algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määrati võlgnik täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik esitas 08.01.2021 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks.
2.Võlausaldaja S AS on 28.12.2020 seisukohas välja toonud, et 2016. aastal oli kehtestatud töötasu alammääraks 430,00 eurot kuus. Võttes arvesse võlgniku ühte ülalpeetavat on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 kohaselt võlgnikule jääv tulu 538,00 eurot. 2016. a septembris oli võlgniku töötasu 242,69 eurot, reisiraha 130,00 eurot, reisiraha 200,00 eurot, päevaraha 878,00 eurot, reisiraha 160 eurot, kokku 1 610,69 eurot. Arvestades 2016. a septembris saadud tulusid ning
võlgnikule jäävat tulu summas 538,00 eurot, oleks pidanud võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakse septembrikuu eest 804,52 eurot, millest on maha arvestatud võlgnikule üle antav 25% tulust. Seega on 2016. a septembri eest jäänud võlgnikul võlausaldajale S AS tasumata 621,89 eurot. Võlgnik oleks pidanud panga arvutuste kohaselt (I kd lk 191-192) võlgniku sissetuleku järgi tegema võlausaldajale S AS väljamakseid: 2016. aastal summas 5 675,27 eurot; 2017. aastal summas 7 069,53 eurot; 2018. aastal summas 6 958,20 eurot; 2019. aastal summas 6 482,03 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajale teinud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Võttes arvesse võlausaldaja tunnustatud nõude suurust summas 8 617,11 eurot, oleks korrektsete väljamaksete korral kogu võlgniku nõue võlausaldaja ees tasutud 1 aasta ja 7 kuu jooksul. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas on võlgnik arvestanud töötasu suurust. Võlgniku usaldusisiku aruannetes on välja toodud, et 2016. aastal on võlgniku töötasu olnud aasta jooksul 5 554,16 eurot. Võlgniku esitatud konto väljavõtetelt ei nähtu vastav summa. Kui arvestada ainult tööandja tehtud väljamakseid selgitusega töötasu, siis oleks 2016. aastal võlgniku töötasu 2 613,17 eurot. Seetõttu ei ole võlausaldajal selget arusaama, kuidas võlgnik on töötasu arvestanud või kuhu on ülejäänud osas summas 2940,99 eurot võlgniku töötasu laekunud. Võlgniku iga aasta esitatud usaldusisiku aruannetes on kirjas, et võlausaldajatele väljamakseid ei ole teostatud. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik seega tõdenud, et tal ei ole olnud võimalik väljamakseid teha ning olnud teadlik, et võlausaldajatele on võimalik väljamakseid teha. Samuti on võlgnik toonud esitatud aruannetes välja, et tema sissetulek jääb praktiliselt alla sissetuleku määra, millele saaks pöörata sissenõuet. Ka sellise väljatoodud lausega on võlgnik märkinud, et on teadlik sissenõudmisele pööratavast sissetulekust ning selle määrast. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik käitunud pahatahtlikult ja süüliselt kohustustest vabastamise menetluses väljamakseid tegemata jättes. Võlausaldaja täiendas 22.01.2021 seisukohta ning märkis, et võlgnikule on laekunud lisaks töötasule ka päeva- ja reisirahad võlgniku tööandjalt. Ka sellised summad on sissetulekuks, millele saab sissenõuet pöörata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16 selgitanud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1 sissetulekute nimekiri ei ole ammendav ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-1122987 nentinud, et tööandja poolt makstav päevaraha on tulu PankrS § 173 lg 1 mõistes ning sellest tuleb samuti 75% usaldusisikule loovutada. Lisaks suunas kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku töötasu ning töötasuga sarnane sissetulek laekub võlgniku lapse V R’i arvelduskontole. Seega ei ole teada, milliseid toiminguid võlgnik oma enda arvelduskontol tegelikult teeb. Samuti ei nähtu, et võlgniku lapse kontolt sissetulek kuskile mujale arvelduskontole kantud oleks, mis tekitab küsimuse, et millistest vahenditest tasub võlgnik igapäevakulud (kulu elukohale, söögile jm). Võlausaldajal puudub teadmine, et võlgniku rikkumine oleks vabandatav. Võlgnikule on selgitatud tema kohustusi menetluse ajal, kuid võlgnik on jätnud need täitmata. Loovutamiskohustuse rikkumisega on võlgnik ilmselgelt kahjutanud võlausaldaja huve, eriti olukorras kus võlgnik oleks suutnud tasuda terve võlausaldaja nõude.
3.Y OÜ ja Q AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega.
4.Kohus kuulas 22.04.2021 toimunud kohtuistungil võlgniku ära ning võttis temalt vande. Võlgnik selgitas, et ei ole teinud võlausaldajatele makseid, sest oli arvamusel, et võttes arvesse töötasu miinimum suurust ei pea ta võlausaldajatele tasuma. Päevarahasid ja komandeeringutasusid pole ta oma sissetulekute hulka arvestanud, kuna need summad on kulunud elamiseks välismaal. Kohus selgitas ärakuulamisel, et taolises olukorras ei ole kohtul muud võimalust kui keelduda võlgniku suhtes kohustusest vabastamisest. Juhul kui võlgnik peab võimalikuks tulevikus oma võlausaldajatele vähemalt mingiski arvestavas osas (20-30 %) võlgu tasuda, võib kohus kohustusest vabastamise menetluse tähtaega pikendada. Võlgnik avaldas kohtule, et proovib anda täiendava tähtaja jooksul parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus pikendas 23.04.2021 määrusega võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse tähtaega ühe aasta võrra, st kuni 04.01.2022.
5.Võlgnik A R esitas 28.02.2022, s.o pärast kohtult 14.02.2022 saadud päringu usaldusisiku aruande tähtaegselt esitamata jätmise kohta, usaldusisiku aruande ja taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik palub teda vabastada kohustustest. Usaldusisiku 2021 aruande kohaselt töötab võlgnik jätkuvalt T OÜ-s. Keskmine töötasu oli brutos 617,55 eurot kuus. Kätte saab keskmiselt 555,01 eurot kuus. Sissetulek kulub esmavajalike kulude katmiseks ja jääb alla sissetuleku määra, millele saaks sissenõuet pöörata. Võlgnikul on üks alaealine laps. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole. Võlgnik palub vabastada teda täitmata jäänud kohustustest, kuid selle võimatuse tõttu palub menetluse pikendamist. Veel lisab võlgnik, et tema abikaasa viibis pikalt haiguse tõttu kodus. Nad ei olnud suutelised laenuandjale kogu laenusummat 1500 eurot tasuma, samuti polnud raha toiduks ega üüriks, mille peale kulus 700 eurot. Võlgnik selgitab, et tema võimaluseks on võtta välja II pensionisammas 3000 eurot. Võlgnikul puudub isegi osa võlga ära maksta, kuna kogu raha läheb arvetele ja elamisele. Samuti kulub raha alaealise ülalpidamisele. Igapäevased kulutused käivad samuti ülejõu. Viis aastat tagasi oli võlgnik sunnitud oma korteri ära müüma, et tasuda S AS-ile võlg. Müügist saadud rahaga oleks saanud tasuda kogu võla, kuid kohtutäitur võttis kolme elektroonse kirja eest 8000 eurot.
6.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
7.Võlausaldaja W AS on nõus kohustustest vabastamisega. S AS kordab 07.03.2022 seisukohas juba varasemalt esitatud seisukohti, kuid täpsustab, et kuigi 23.04.2021 kohtumääruses kohustas kohus võlgnikku esitama kohustustest vabastamise menetluse pikendamise tähtaja saabumisel nõuetekohase usaldusisiku aruande koos kõigi tõenditega, ei ole võlgnik võlausaldajale esitanud ei enda ega oma lapse pangakonto väljavõtteid. Võlausaldaja hinnangul tõendavad võlgniku varasemalt edastatud väljavõtted oluliselt suuremat sissetulekut (mis laekus lapse V Ri kontole) kui nähtub 25.02.2022 aruandega esitatud tööandja tõendist. Seejuures kordab võlausaldaja, et kuigi võlgniku sissetulek on laekunud osadena (töötasuna, päeva- ja reisirahadena), on nende kõigi puhul tegemist töötasunõudega sarnase sissetulekuga, millest 75% tuleb usaldusisikule loovutada ja võlausaldajatele jaotise alusel välja maksta. Võlausaldajal on kahtlus, et võlgniku viimases aruandes on sissetulekuna märgitud vaid töötasu, jättes välja päeva- ja reisirahad. Juhul, kui võlgnik on oma viimases aruandes jätnud märkimata päeva- ja reisirahad, on võlausaldaja hinnangul võlgnik oma vara tahtlikult varjanud. Nimelt on võlausaldaja juba oma 22.02.2021 seisukohas märkinud, et ka päeva- ja reisirahade puhul on tegemist sissetulekuga, millele saab pöörata sissenõuet ehk võlgnik pidi teadma, et need summad tuleb arvestada sissetuleku hulka, millest 75% tuleb usaldusisikule loovutada ja võlausaldajatele välja maksta. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 mõistes. Võlgnik on 23.04.2021 kohtumääruse kohaselt kohtule avaldanud, et proovib anda täiendava tähtaja jooksul parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Selle asemel on võlgnik aga jätnud aruandega esitamata pangakonto väljavõtted ehk on tahtlikult hoidnud kõrvale PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusest anda oma majandusliku seisukorra kohta teavet. Seejuures on võlgniku esitatud tööandja tõendis märgitud võlgniku sissetulek tunduvalt väiksem kui see on olnud eelnevatel aastatel ning võlausaldaja hinnangul on taoline sissetuleku muutus ebausutav. Selliselt on võlausaldaja hinnangul võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlausaldaja ei nõustu kohustustest vabastamisega. Y OÜ kinnitab, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
Q AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga 136,15 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid ning nõuet vähendanud. Q AS on seisukohal, et A R tuleb jätta kohustustest vabastamata.
8.A R selgitas 15.03.2022 ärakuulamisel, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamise jooksul ei ole ühtegi kohustust täinud. Ta on autojuht firmas T-es. Töötab seal juba üle kümne aasta. Sõidab igalpool, kuhu saadetakse Euroopas. Tema põhipalk on 500 eurot, lisaks on komandeeringu raha. Tema töötasu laekub arveldusarvele. Rendib suurt korterit, seepärast ei jää raha üle. Komandeeringurahadest samuti üle midagi ei jää. Kohustustest vabastamise menetluse alguses polnud üldse informatsiooni, et peab midagi maksma. Alles eelmisel istungil sai teada, et peab maksma. Keegi ei öelnud, et kindlasti kasvõi midagi peab maksma. Ta mõistab, et see on kahetsusväärne juhtum. Eelmisel aastal abikaasa oli haige ja väike palk. Võlgnik pidi ise tasuma, et võlgasid juurde ei tekiks. Kohtumääruse põhjendused
9.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (04.01.2016) on möödunud üle kuue aasta. Kohus on 23.04.2021 määrusega menetlust ühe aasta võrra pikendanud. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks 28.02.2022. a. Seega kohus vaatab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi.
10.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused koos viimase aruandega. Kohus on võlgniku 15.03.2022 ära kuulanud. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine.
12.Käesoleval juhul on võlausaldaja S AS, Q AS ja Y OÜ asunud seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuivõrd ta ei ole tasunud võlausaldaja nõuete katteks ühtegi makset, mistõttu tuleb jätta võlgnik kohustustest vabastamata. W AS ei vaielnud kohutustest vabastamisele vastu.
13.Kohus on A Ri taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A R ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik olnud tööga hõivatud terve menetluse kestel. Võlgnik töötab T OÜ-s juba 10 aastat. Võlgnik on esitanud kohtule tööandja poolt esitatud töötasu tõendid, kuid kohtul puudub võimalus võlgniku sissetulekuid kontrollida, sest võlgnik ei ole esitanud kohtule kontoväljavõtteid. PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva töötamiskohustuse eesmärgiks on, et võlgnik teeniks tulu, millest teha igakuiseid eraldisi võlausaldajatele. Antud menetluses ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, mis võimaldaks teha igakuiseid eraldisi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik ei ole tasuvamat tööd otsinud, ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Kohus möönab, et väidetav sissetuleku suurus ei ole olnud piisav võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid töötamise kohustust ei ole võlgnik siiski rikkunud. Võlgnik on olnud tööga hõivatud kogu menetluse jooksul.
13.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et kuigi võlgnikuga on esinenud probleeme tähtaegade järgimises (näiteks I kd lk 161,172), siis on võlgnik kohtule edastanud vajaliku info hilinemisega. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-146-13 p 14). Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgnik ei ole aruannete ja kohtu päringutele vastamisega hilinemisel andnud endast parimat, kuid ei leia, et asjaolusid arvestades oleks tegemist rikkumisega, mis üksi annaks alust kohustustest vabastamisest keelduda.
14.Esimene aruanne on kohtule esitatud 19.02.2018. Aruande on allkirjastanud end usaldusisikuks nimetav M R. Antud menetluses on usaldusisikuks määratud siiski võlgnik ise. Teine aruanne on kohtule laekunud 21.02.2019. Võlgnik edastas kohtu nõudel arvelduskonto väljavõtte. Väljavõte on aga oma alaealise lapse arvelduskontost valikulise nähtavusega. Väljavõttest on nähtavad ainult võlgniku tööandja sissemaksed (I kd, lk 181-184). Võlgniku arvelduskontot kohtule esitatud ei ole. Kolmas aruanne esitati 08.01.2021. Kohus märgib, et aruannetele ei ole jätkuvalt lisatud võlgniku arvelduskonto väljavõtteid. Võlgniku aruanded on kõik ühesuguse sisuga, kõik aastad ühesuguse infoga. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust mitte varjata saadud tulusid. Võlgniku käitumine näitab välja ükskõikset suhtumist kohustustesse ning annab alust arvata, et võlgnik varjab asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Võlgnik ei ole kohtule esitanud korrektset ülevaadet teenitud sissetuleku osas. Kohus selgitas 22.04.2021 ärakuulamisel, et sissetulekud on ka tööandja poolt tasutud reisiraha ja päevarahad. Võlgnik kinnitas, et proovib anda täiendava tähtaja jooksul parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus märgib, et pärast menetluse pikendamist ei ole võlgnik oma lubadusi täitnud. Võlgnik avaldas seisukohta, et esialgu ta ei teadnud üldse, et võlausaldajatele tuleb midagi tasuda (II kd lk 88 pöördel), veel avaldas ta, et kuna osa laekunud summast oli reisija päevaraha, siis ei olnud tegemist sissetulekuga, kõik kulus komandeeringule. Võlgniku hinnangul oli tema töötasu sellises suuruses, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kuna kohus aga selgitas 22.04.2021 ärakuulamisel, et päeva- ja reisirahad on samuti sissetuleku osas, millelt tuleb teha loovutusi võlausaldajatele, siis ei saa võlgniku mittetasumisi ja enda vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi pidada mõistlikuks majandamiseks. Kõiki sissetulekuid võlgnik jätkuvalt ei ole märkinud aruandesse sissetulekutena. Kohus on kogunud tõendeid omal algatusel. Võlgnikul on arvelduskonto SEB Pank AS-is, mille jääk on 22.04.2022 seisuga -0,90 eurot (II kd lk 104). Lisaks on võlgnikul arvelduskonto S AS-is, mille jääk on 27.04.2022 seisuga 0 eurot (II kd lk 118). Võlgniku arvelduskontol ei ole 6 aasta jooksul ühtegi toimingut tehtud. Kohus tegi 18.04.2022. a päringu Maksu- ja Tolliametile, et kindlaks teha võlgniku laekumised eelneva kuue aasta jooksul. Maksu- ja Tolliameti 26.04.2022. a (II kd lk 107-114) vastuse kohaselt on võlgnikule laekunud sissetulekuid Osaühingult T ja Eesti
Haigekassalt. Maksu- ja Tolliameti vastuses on muu hulgas välja toodud, kui suures summas on tööandja võlgnikule töötasu maksnud. Võlgniku kontoväljavõttel kajastatuv ning Maksu- ja Tolliameti vastuses toodu ei kattu – võlgniku kontole pole töötasu laekunud. Kohus on S AS-ist välja nõudnud ka võlgniku alaealise lapse arvelduskonto (II kd lk 119-199). Sellelt nähtub, et võlgnik teeb igapäevatehinguid just lapse arvelduskonto kaudu. Sealt nähtub võlgnikule töötasu laekumised, ilutulestiku ostmised, bensiinijaamade külastused, kui ka toidupoe külastused- ilmselgelt ei osta laps ilutulestikku ega külasta bensiinijaama ning ei tee ülekandeid teistele isikutele ega tasu arveid telekommunikatsiooni teenusepakkujale. Lapse arvelduskontole laekub ka võlgniku abikaasa M Ri töötasu. Kontolt nähtuvad ka lapse vanema õe väikelaenukohustuse tasumised (II kd lk 120 pöördel). 01.04.2016 on võlgnik saanud laenu 1200 eurot oma tööandjalt (II k t lk, 122 pöördel), millise tagasimakset kohus ei tuvastanud. Veel on tööandjalt laenu saadud 14.09.2021 summas 600 eurot (II kd lk 191)). Võlgnik on tasunud Rahandusministeeriumile 27.09.2021 summas 600 eurot väärteoasjas nr 2302, 21,011343 (II kd lk 191 pöördel). Puudub info, millega on tegemist. Kohus ei tuvastanud sularahaväljavõtmisi igakuiselt sellises suuruses nagu võlgnik väidab üürile ja toidule kuluvat, samuti ei ole üürile tehtud kulutusi ülekannetena, v.a ühel kuul. Võlgniku väidet abikaasa haiguse osas ei oska kohus kommenteerida, kuid igakuiselt on abikaasale töötasu laekunud rohkem kui 1000 eurot kuus, v.a jaanuaris 2022 kui nähtub väiksem laekumine tööandjalt ja laekumine Haigekassalt. Seega võlgniku väide abikaasa pikalt haige olemise osas ei vasta tõele. Kohati on eraisikutele tehtud ülekandeid sadades eurodes. Samuti on tehtud sularaha sissemakseid, mille osas ei ole selgust. Arvelduskontolt nähtuvalt kasutavad nii võlgnik kui ka tema abikaasa lapse kontot, siis väljaminekute ja ülekannete ning sularahasissemaksete osas puudub kindel veendumus, kes mida täpselt tegi. Kõike eelnevat arvesse võttes on aga võlgnik oma sissetulekuid varajanud, kasutades selleks alaealise lapse arvelduskontot, mitte enda arvelduskontosid. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud kohustust mitte varajama saadud tulusid ning vara. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.
15.PankrS § 173 lg 3, 4 ja 5 kohaselt on võlgnik kohustatud loovutama usaldusisikule 75% oma arestitavast sissetulekust, kui kohus pole teisiti määranud. Kohus on võlgniku tehinguid kontrollides tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele loovutama aastal 2021 summas 8485,92 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgnik avaldas ärakuulamistel seisukohta, et kuna osa laekunud summast oli reisi -ja päevaraha, siis ei olnud tegemist sissetulekuga. Kõik rahad kulusid võlgniku väitel reisil elamiseks ning arvestades tema palga suurust, mis jääb alla sissetuleku määra, millele ei saaks sissenõuet pöörata (II kd lk 59) ning töötasust ei olnudki võimalik midagi maksta (II kd lk 88). Arestitava sissetuleku arvutamisel lähtutakse ka pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, boonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
Päevaraha on täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuna ning tuleb seega arvestada nende sissetulekute hulka, millest võlgnikul tekib loovutuskohustus. Tööandjal puudub kohustus töötajat ülal pidada ning praktikas on tavapärane, et töötaja kannab eluaseme, toidu ja muu toimetulekuga seotud kulud oma töötasust. Seega tuleb lugeda ka need rahasummad, mis maksti võlgnikule selgitusega „reisi- ja päevaraha“ võlgniku sissetulekute hulka. Alaealise lapse konto väljavõttest nähtuvalt tuli võlgnikul sissetuleku järgi teha võlausaldajale väljamakseid: 2016. aastal summas 7341,88 eurot; 2017. aastal summas 9145,58 eurot; 2018. aastal summas 9001,55 eurot; 2019. aastal summas 8385,55 eurot; aastal 2020 summas 9879,90 eurot, 2021. aastal summas 8 485,92 eurot. Võlgniku väitel ta enne 22.04.2021 ärakuulamist ei teadnud tasumise kohustusest midagi, siis pärast 23.04.2021 kohustustest vabastamise pikendamist oleks tulnud võlgnikul võlausaldajatele teha eraldisi summas 8485,92 eurot, millega oleks ta suuremas ulatuses oma kohustused täitnud. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja ja lisavõimaluse näitamaks, et ta suudab vähendada võlausaldajate nõuded. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb tagada võlausaldajate huvide kaitse ja tulenevalt asjaolust, et esines võimalus täita võlausaldajate nõuded suures ulatuses. Võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Seega on A R rikkunud PankrS § 173 lg 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust, jättes 2016 usaldusisiku arvele loovutamata 7341,88 eurot, 2017 aastal 9145,58 eurot. Selliselt loovutades oleks võlgnik oma kohustused saanud kogu ulatuses tasutud. Kuna võlgnik seda aga ei teinud, siis aastal 2018 oleks tulnud loovutada summas 9001,55 eurot ja aastal 2019 summas 8385,55 eurot. Aastal 2020 oleks tulnud eraldada summas 9879,90 eurot ning 2021 aastal 8485,92 eurot.
16.Kohus on võlgnikule selgitanud, et päevaraha tuleb arvestada sissetuleku hulka (II kd tl 45, 47). Seega on võlgnik olnud teadlik oma kohustustest ega ole neid tahtlikult täitnud ka tagantjärele. Järelikult on võlgnik kohustust rikkunud süüliselt VÕS § 104 lg 5 mõistes. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul loovutuskohustuse olemusest, sest selle kohustuse rikkumisega jäävad võlausaldajad ilma rahast, millele neil on seaduse alusel õigus. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ja neid vähendanud. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt
rahuldatud.
17.PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku, kes täitab iseenese usaldusisiku rolli, ära 22.04.2021 ja 15.03.2022 toimunud kohtuistungil. Kohus saatis võlausaldajatele 01.03.2022 kirja, milles andis võimaluse arvamuse esitamiseks. Oma seisukoha on esitanud võlausaldajad S AS, Q AS ja Y OÜ, kes leiavad, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlausaldaja W AS ei vaidle kohustustest vabastamisele vastu. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust ning keeldub PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine veel üheks aastaks ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal pole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda, ei ole võlgnikul võimalik muul viisil heastada oma rikkumised. Kohtu hinnangul tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ka ei muutu. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A R saab usaldusisiku kohustustest vabastada.