Rapid Finance OÜ hagi Rensu&Daughters Holding OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 8190,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rapid Finance OÜ (registrikood 14162019; aadress Künnapuu 9, 12011 Tallinn), hageja seaduslik esindaja Silver Eensaar (xxx) Kostja: Rensu&Daughters Holding OÜ (registrikood 14155203; aadress Okka 2, Muraste küla, Harku vald, 76905 Harjumaa; e-post: xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Allan Kiristaja
Asja läbivaatamine
22.04.2022 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Rensu&Daughters Holding OÜ-lt Rapid Finance OÜ kasuks põhivõlg 4141,34 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.TransBaltic Estonia OÜ ja OÜ Rapid Finance vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega TransBaltic Estonia OÜ loovutas 05.04.2018 kõik enda rahalised nõuded Rensu&Daughters Holding OÜ vastu OÜ-le Rapid Finance. Loovutatud nõuded põhinevad TransBaltic Estonia OÜ ja Rensu&Daughters Holding OÜ vahel sõlmitud veolepingul ja lepingu alusel esitatud arvetel, millised on Rensu&Daughters Holding OÜ (edaspidi kostja)
poolt nõuetekohaselt täitmata. Arvete aluseks oli Rensu&Daughters Holding OÜ poolne lepinguliste kohustuste rikkumine, millega kaasnes otsene rahaline kahju TransBaltic Estonia OÜ-le ja tekkis õigus nõuda lepingu alusel kahju hüvitamist ja leppetrahvi.
2.TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on 20.10.2017.a. sõlmitud autoveoleping koos üldtingimustega, millega osutati kostja poolt TransBaltic Estonia OÜ-le autovedude teenust. Kostja kohustus tagama eranditult TransBaltic Estonia OÜ tellimuste täitmiseks 1 veoki alates lepingu sõlmimisest. Leping kehtis tähtajatult. Üldtingimuste p. 12.1 kohaselt hakkas leping kehtima, kui selle alusel alustatakse tööd. Pooltel oli õigus leping lõpetada, teatades sellest üks kuu ette kirjalikult.
3.Kostja osutas TransBaltic Estonia OÜ-le teenust 2017.a. oktoobrist kuni 2018.a. jaanuarini.
16.jaanuaril 2018.a. peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B . Kuna juhil ei olnud ette näidata nõutud dokumente ja vajalikke veopabereid, siis politsei kahtlustas, et kostja veok on rikkunud kabotaaži reegleid ning peidab veopabereid sihilikult. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kuna kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos kaubaga vabastati ja kaup toimetati kostja autojuhi V B poolt sihtkohta. NTG Continent AB tasaarvestas omapoolselt TransBaltic Estonia OÜle tasumisele kuuluvast transporditeenuste arvete kogusummast kostja/ V B rikkumisest tingitud trahvi/sunniraha summas 4141,34 eurot (40000 Rootsi krooni). Sellest tulenevalt tekkis TransBaltic Estonia OÜl nõudeõigus kostja vastu trahvi/sunniraha hüvitamiseks ja TransBaltic Estonia OÜ esitas kostjale tasumiseks arve nr. 180198 kuupäevaga 02.02.2018 summas 4141,34 eurot + käibemaks e kogusummas 4969,61 eurot.
4.Tegemist on kostja/kostja töötaja V B poolsest rikkumisest ja/või tegevusetusest tingitud rahalise nõudega, mille kostja on kohustatud vastavalt lepingule ja kehtivale seadusandlusele hüvitama nõude tema eest tasunule. Dokumentidest nähtuvalt osutas kostja teenust kolmandale isikule kuulunud veokiga, kuigi kolmanda isiku AK T OÜ ja kostja näol on tegu seotud isikutega, kuna mõlemate seaduslik esindaja on R R. Kostja ja TransBaltic Estonia OÜ vahelise lepingu kohaselt oli kostja vastutav kõigi trahvide ja kulude eest, mis tulenesid mistahes õigusnormide mittejärgimisest, samuti oli kostja alati isiklikult vastutav allhankijate kasutamise korral. Summa hüvitamata jätmisel on sisuliselt tegemist kostja poolse alusetu rikastumisega, mis on vastuolus seaduse ja tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Kostja on enda arvel märkinud teenuse osutamiseks kasutatud veokina just veoki xxx.
5.Pärast eelkirjeldatud intsidenti lahkus kostja omavoliliselt ja selgitusi andmata lepinguliste kohustuste täitmiselt TransBaltic Estonia OÜ-le ehk lõpetas lepingu ilma sellest ette teatamata. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste punkt 12.4 sätestab, et kui töövõtja lõpetab koostöö enne kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist (käesoleval juhul 1 kuu) ega osuta kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist (ei taga veoki ja juhi olemasolu etteteatamistähtaja jooksul), tähendab see lepingu rikkumist, mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Sellisel juhul võis TransBaltic Estonia OÜ nõuda töövõtjalt ehk kostjalt leppetrahvi 150,00 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas rikutud ette teatamise tähtaja perioodi lõpuni. Käesoleval juhul kostja lepingu ülesütlemise teadet kostja poolt mistahes vormis ei esitatud ja seega kuulub kostja poolt tasumisele leppetrahv 150 eur päevas 30 päeva eest kogusummas 4500 eurot (30x150 eur). Vastavalt käibemaksuseadusele lisandub summale käibemaks 900 eur. TransBaltic Estonia OÜ esitas ülalkirjeldatu alusel kostjale tasumiseks arve nr. xxx kuupäevaga 02.04.2018 summas 5400 eur.
6.Lepingust lahkudes jättis kostja tasumata ka lepingu alusel kasutatud diiselkütuse ja kindlustuse arved. Poolte vahelise koostöö käigus esitatud arvete vastastikusel tasaarvestamisel ilmnes, et kostja võlgneb TransBaltic Estonia OÜ-le 8190,92 eurot. Kuna kostja arveid ei tasunud loovutas TransBaltic Estonia OÜ oma rahalise nõude hagejale.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 8190,92 eurot, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.
9.Kostja vastuse kohaselt arvete nimistu, mis on hagis välja toodud, Rensu & Daughters Holding OÜ poolt esitatud arved, on tõesed ja deklareeritud maksu – ja tolliametis. Mis puutub aga TransBaltic Estonia OÜ poolt esitatud arvetesse: 180198 summas 4969,61 eurot ja 180313 summas 5400 eurot, siis on kostjal kahtlus, et tegemist on fiktiivsete arvetega. Selliseid arveid pole kostjale kunagi esitatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kahe aasta jooksul pole ühtegi meili ega kõnet palvega neid arveid tasuda. Kostja nägi selliseid arveid alles käesolevas hagis. Seega kui jätta välja need kaks fiktiivset arvet võlgneb hoopis TransBaltic Estonia OÜ Rensu & Daughters holdingule summa 1350,42 eurot. See on ka põhjus miks pole kostja TransBaltic Estoniast kaks aastat midagi kuulnud.
10.Mis puudutab Rootsi politsei poolt määratud trahvi 40 000 sek, siis selles osas on samuti hageja kohut eksitatud. Sellise trahvi küll määras Rootsi politsei ja nõudis selle ka koha peal sisse. Iseasi on see, kas politsei ametnik ületas oma volitusi või ei, sellist summat kohapeal sisse nõudes, seda me ei tea, Eestis vähemalt ei ole õigus politseil sellises summas trahvi koha peal teha kiirmenetlusega. Mis puudutab väidet, et trahv tehti juhi süül mingite dokumentide puudumisel, ei vasta tõele. Trahv tehti kabotaaži eest- see on selline asi, kus võõrvedaja teeb välisriigis, liiga palju sisevedusid. Kokku on lubatud võõrriigis järjest teha 3 peale ja mahalaadimist, siis peab riigist lahkuma. Kõik vajalikud auto ja juhtimisõigust kinnitavad dokumendid ning tasulise veoseveo load olid juhil olemas. Samuti seaduse järgi peab juhil olema kauba saatedokument, mida juht parasjagu veab. Kõik need dokumendid olid juhil olemas, seega ei pea paika väide, et trahv tehti juhi süül puudulike dokumentide pärast ja mingit alust seda trahvi raha kostjalt sisse nõuda ei ole.
11.xxx juht ladus kõik kauba saatedokumendid politseile ette, mis ta autost leidis, ja selle põhjal tuli välja, et on tehtud liiga palju sisevedusid. Ning NTG Continent AB-l, kelle vedusid TransBaltic Estonia vahendab, ei jäänudki muud üle, kui trahv ära maksta, kuna vedusid korraldasid nemad ja nende kohustus on jälgida, et ei tekiks kabotaaži. See, et NTG Continent AB TransBaltic Estonia OÜ-lt selle trahvi käibest maha arvestas on puhtalt nende endi siseasi, ja ei puutu absoluutselt asjasse ning ei anna vähimatki alust selliste arvete väljakirjutamiseks, ei lepinguliselt ega ilma.
12.Mis puudutab lepingu ennetähtaegset lõpetamist, siis ei vasta see väide samuti tõele. Kostjal on olemas meil õigeaegse etteteatamisega, milleks on 30 päeva, et soov on leping lõpetada. Seega on need kaks TransBaltic Estonia arvet, mis eelpool toodud nii õigustühised kui ka fiktiivsed.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta
oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
TransBaltic Estonia OÜ ja OÜ Rapid Finance vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega TransBaltic Estonia OÜ loovutas 05.04.2018 kõik enda rahalised nõuded Rensu&Daughters Holding OÜ vastu OÜ-le Rapid Finance (tlk 26);
-
TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on 20.10.2017.a. sõlmitud autoveoleping koos üldtingimustega, millega osutati kostja poolt TransBaltic Estonia OÜ-le autovedude teenust (tlk 6-16);
-
16.jaanuaril 2018.a. peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kuna kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos kaubaga vabastati ja kaup toimetati kostja autojuhi V B poolt sihtkohta (tlk 17-20);
-
NTG Contient AB arvestas Rootsi Politseile tasutud 40 000 Rootsi krooni/ 4141,34 eurot maha TransBaltic Estonia OÜ-le tasutavast summast.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 8190,92 eurot, mis tuleneb TransBaltic Estonia OÜ poolt kostjale esitatud arvetest nr 180198 summas 4141,34 eurot (tlk 23) ja arvest nr 180313 summas 5400 eurot (tlk 24). Arve nr 180198 summas 4141,34 eurot on esitatud seoses NTG Baltic poolt Roosi politseile tasutud sunniraha ettemaksuga ja arve nr180313 summas 5400 eurot seisneb TransBaltic Estonia OÜ poolt kostjale lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja järgimata jätmisega esitatud leppetrahvis. Nõue on 1350,42 euro ulatuses tasaarvestatud kostja nõudega TransBaltic Estonia OÜ vastu. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
16.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 20.10.2017 veoleping koos üldtingimustega, mille kohaselt kostja poolt osutati TransBaltic Estonia OÜ-le autovedude teenust. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kahju hüvitamise nõue 4141,34 eurot
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise4141,34 eurot. TransBaltic Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 20.10.2017 tähtajatu autoveoleping koos üldtingimustega. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet määras kabotaaživeo nõuete rikkumise eest kostja (vedaja) autojuhile sunniraha 4141,34 eurot (40 000 Rootsi krooni). Sunniraha tasus kauba omanik NTG Continent AB, kelle kaup kuni sunniraha tasumiseni kinni peeti. TransBaltic Estonia OÜ tasus sunniraha 4141,34 eurot NTG Continent AB-le. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a. kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); b. kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;
c. hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); d. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); e. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); f. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Kohus on eelnevalt tuvastanud 16.01.2018 peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B ja Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kohus on samuti eelnevalt tuvastanud, et kuna kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos kaubaga vabastati ja kaup toimetati Kostja autojuhi V B poolt sihtkohta (tlk 17-20). Kostja on seisukohal, et ta ei ole lepingut rikkunud ja kabotaaži nõuete rikkumise eest ei vastuta mitte kostja, vaid NTG Continent AB või TransBaltic Estonia OÜ.
19.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja on rikkunud lepingut ja kas kostjavastutab lepingu rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
20.TransBaltic Estonia OÜ lepingu üldtingimuste punkti 1.2. kohaselt töövõtja vastutab ainuisikuliselt selle eest, et kõik kasutatavad materjalid vastavad õigusaktidest tulenevatele nõuetele; see hõlmab ka lepingusse kaastatud riikides kehtivaid nõudeid. Üldtingimuste punkt 1.3 kohaselt töövõtja kohustub tagama, et lepingus nimetatud kaubaliikide vedu vastab kõikidele õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kui TRANSBALTIC või kauba saatja palub töövõtjal peale laadida eespool toodud nimekirjas nimetamata kaupa, on töövõtjal kohustus esitada TRANSBALTICule enne veo algust selle kohta kaebus. Üldtingimuste punkt 3 näeb ette, et töövõtja peab tagama, et kogu nõutav teave/kõik nõutavad dokumendid on enne veo algust kohapeal olemas. Vastupidisest tuleb TRANSBALTICUT viivitamatult teavitada, enne kui veok laadimisalalt lahkub. Üldtingimuste punkti 4.1 näeb ette, et vedu tuleb selle lepingu järgi teostada töövõtjal enda, renditud või liisitud vahenditega ning selle jooksul tuleb asjakohaselt kasutada töövõtja veolube. Veotellimust ei tohi üle anda alltöövõtjatele. Üldtingimuste puntki 4.3 kohaselt alltöövõtjate kasutamisel vastutab töövõtja selle eest, et alltöövõtja järgivad kõiki lepingu (üldtingimuste) sätteid. Töövõtja vastutab TRANSBALTICu ees alltöövõtja tegevuse või tegevusetuse eest. Üldtingimuste puntki 4.4 kohaselt töövõtja vastutab kõigi kulude eest, mis tekivad seoses õigusnormide mittejärgimise ning haagise kasutamisega, näiteks maksud, tasud, lõivud, trahvid, samuti kui vastutusele võetakse TRANSBALTIC, välja arvatud siis kui asjaolu eest vastutab suures osas rendileandja. Üldtingimuste punkti 7.5.2 töövõtja peab hüvitama TRANSBALTICule kõik sõiduki haagise või veose päästmisega kantud kulud. Üldtingimust punkti 7.5.7 kohaselt töövõtja vastutab samuti piiramatult kogu kahju eest, mille ta põhjustas kui see tekitati kehtivate lubade ja litsentsideta ning volitust, et juhtide kasutamisel ning samuti juhtudel, kus kahju tekkis lepinguliste kohustuste rikkumisest.
21.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1072/2009 III peatüki kohaselt kabotaažveo nõudeid peab järgima vedaja.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut ja kostja vastutas Rootsi Kuningriigis veo teostamisel kabotaažinõuete täitmise eest. Kostja pidi tagama, et tema tegevus oleks seaduslik ja pidi kandma selle eest ka vastutust. Ka 22.04.2022 toimunud
kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A K, kes oli TransBaltic Estonia juhatuse liige, on andnud ütluseid, et TransBaltic Estonia OÜ ja NTG järgisid kabotaaži reegleid, aga lõpuks vastutab ikkagi kabotaaži reeglite järgmise eest vedaja. Kui TransBaltic Estonia OÜ saadab kostjale kolmanda siseriikliku tellimuse ja siis on vedajal õigus öelda, et ta ei saa seda vastu võtta ja TransBaltic Estonia OÜ ei saa teda selleks sundida kabotaaži tegema. See läheb seadusega vastuollu ja trahvi on nii suured kuni selleni välja, et kui on mitmekordne rikkumine siis vedaja jääb litsentsist ilma (tlk 142 pöördel). Seega kostja vedana pidi järgimna kabotaaživeo nõudeid ja vastutas kabotaaživeo nõuete järgimata jätmise eest.
23.Kostja on väitnud, et 16.01.2018 teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis sõidukile nr 263 MPM määratud sunniraha vaidlustamise kohustus oli TransBaltic Estonia OÜ-l. Kohus selle käsitlemisega ei nõustu. Rootsi Transpordiameti poolt tehtud sunniraha ettemaksu nõudest nähtuvalt on see tehtud AK Ta OÜ-le. (tlk 17, 20). Seega sai nimetatud sunniraha ettemaksu vaidlustada üksnes AK Ta OÜ, mitte keegi teine. Hageja on selgitanud, et TransBaltic OÜ oli valmis kostjat abistama selle sunniraha vaidlustamisel, kuid hagejal puudus vastav volitus.Seda tõendab ka TransBaltic Estonia Helena Huul e-kiri Rootsi Tranpordiametile (tlk 63). Menetluse käigus on kostja ise kinnitanud, et temal puudus võimekus Rootsi Transpordiametiga vaidlemiseks eelnimetatud sunniraha ettemaksu tagastamise teemal, mistõttu ta sellega ei tegelenud.
24.Kohus tuvastab, et Rootsi Transpordiametile tasus sunniraha ettemaksu summas 40 000 Rootsi krooni NTG Continent AB (tlk 18-19) ja tasaarvestas nimetatud trahvisumma 40 000 Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot TransBaltic Estonia OÜ-le kuuluva tasuga (tlk 22).
25.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama paragrahv lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
26.Kuna NTG Continent AB on tasunud Rootsi Transpordiameti poolt määratud sunniraha ettemaksu40 000 Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot, mis oleks tulnud kabotaažireeglite rikkumise eest tasuda kostjal endal ja on nimetatud summa tasaarvestanud TransBaltic Estonia OÜ-le tasumisele kuuluva summaga, siis on TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud summas 4 142,34 eurot varaline kahju. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 3 tähenduses, sest kui kostja ei oleks rikkunud Rootsi Kuningriigis kabotaažireegleid, siis ei oleks talle määratud Rootsi Transpordiameti poolt sunniraha ettemaksu, mida poleks pidanud kostja eest tasuma NTG Continent AB ja viimane ei oleks tasaarvestanud sunniraha ettemaksuks tasutud summat hagejale tasumisele kuuluva teenustasuga. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,sest kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub Rootsi kabotaažireegleid, siis selle eest võib Rootsi politsei/transpordiamet määrata kostjale tasumise sunniraha. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 141,34 eurot. Leppetrahvi nõue summas 5400 eurot
27.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude 5400 eurot. Vaidlus puudub selles, et leping lõppes 22.01.2018. Hageja väitel pärast 16.01.2018 Rootsi Kuningriigis aset leidnud intsidenti ja pärast koorma mahalaadimist 22.01.2018 lahkus kostja omavoliliselt ja selgitusi andmata lepinguliste kohustuste täitmiselt TransBaltic Estonia OÜ-le ehk lõpetas lepingu ilma sellest ette teatamata. Hageja on tuginenud poolte vahelise lepingu üldtingimuste punkti 12.4 sätestab, et kui töövõtja lõpetab koostöö enne kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist (käesoleval juhul 1 kuu) ega osuta kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist (ei taga veoki ja juhi olemasolu etteteatamistähtaja jooksul), tähendab see lepingu rikkumist,
mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Sellisel juhul võis TransBaltic Estonia OÜ nõuda töövõtjalt ehk kostjalt leppetrahvi 150,00 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas rikutud etteteatamistähtaja perioodi lõpuni.
28.Kostja vaidleb hageja leppetrahvi nõudele vastu. Kostja väitel saatis ta TransBalitc Estonia OÜ-le e-kirjaga lepingu ülesütlemise avalduse 15.12.2017. Seega teavitas ta TransBaltic Estonia OÜ-t lepingu lõpetamisest 30 päeva ette. Samuti väitis kostja, et põhjus, mis kostja rohkem tööle ei tulnud, oli TransBaltic Estonia OÜ poolt temale maksmata arved. Lisaks eeltoodule kostja väitel ei ole hageja talle arveid, mis sisaldavad leppetrahvi nõuet, esitatud ja kostja sai nimetatud arvet/leppetrahvi nõude alles käesoleva tsiviilasja materjalidega.
29.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
30.Kohus on 25.11.2021 istungil selgitanud kostjale, et kui ta lahkus töölt seoses sellega, et TransBaltic Estonia OÜ oli talle võlgu ja ta teavitas lepingu lõpetamisest ette, siis peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Eeltoodust tulenvat asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja väide, et kostja lõpetas ilma ette teatama TransBaltic Estonia OÜ-ga lepingu ja on rikkunud sellega üldtingimuste punkti 12.4, mis andis aluse TransBaltic Estonia OÜ-l kostjalt leppetrahvi tasumist nõuda.
31.Kostja väitel ei ole hageja tema käest leppetrahvi nõudnud ning arve, mis sisaldab kostjale esitatud leppetrahvi nõuet, on kostja saanud esmakordselt koos käesoleva tsiviilasja materjalidega.
32.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 2-16-18005 punktis 13, et VÕS § 159 lg-s 2 sätestatu järgi tuleb leppetrahvi teade (sh kohtusse esitatav leppetrahvi nõue) esitada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14). Kohustuse rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul tuleb esitada ka suuline leppetrahvinõue (Riigikohtu 2. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 14). Kolleegium on selgitanud ka seda, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu
21.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16).
33.Kohus selgitas 19.06.2020 kirjas ja 25.11.2021 istungil hagejale, et hagejal tuleb esitada kohtule tõendid, et TransBatic Estonia OÜ on kostjalt leppetrahvi nõudnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et TransBaltic Estonia OÜ või hageja oleks enne 03.02.2020 kohtusse hagi esitamist kostjalt leppetrahvi nõudnud. Asjaolu, et TransBaltic Estonia OÜ võis arvet nr 180313 on kajastada oma raamatupidamises, ei tõenda seda, et ta leppetrahvi nõude oleks kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt 2 aastat pärast rikkumise avastamist kostja vastu leppetrahvi nõude esitamine ei ole toimunud VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. Kohtu hinnangul on 2 aastat
niivõrd pikk aeg, et kostjal sai tekkida hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi ei nõuta.
34.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõude summas 5400 eurot rahuldamata.
35.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4141,34 eurot.
MENETLUSKULUD
36.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi umbes 50% ulatuses hageja nõudest, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.