lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18839/22

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 01.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18839/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 627 lg 2Välisriigi muude täitedokumentide tunnustamineTsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 683 lg 3Kassatsioonkaebusest loobumineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 382 lg 3Hagi tagamine hagi esitamataTsMS § 383 lg 11

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-18839/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.11.20212-20-18839/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-18839

Otsuse kuupäev

Tartu, 1. juuni 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AO Uromgaz avaldus Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu 29. juulil 2020. a tsiviilasjas nr 2-4569/2020 tehtud kohtumääruse täidetavaks tunnistamiseks ja Eesti Vabariigis täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AO Uromgaz määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja AO Uromgaz, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik Osaühing Merona Kinnisvara (likvideerimisel), lepinguline esindaja juhatuse liige Sergey Naumeyko

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Määruskaebuse loobumise tõttu

menetluse

lõpetamine

määruskaebusest

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu AO Uromgaz avaldus loobuda Riigikohtule esitatud määruskaebusest.

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Hagi tagamine tagatise vastu
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 478 lg 1Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
TsMS § 620 lg 1Tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamine
TsMS § 623 lg 1Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise määrus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
2.
Lõpetada AO Uromgaz tsiviilasjas nr 2-20-18839 Tallinna Ringkonnakohtu
23.novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlus määruskaebusest loobumise tõttu.
3.Tagastada AO Uromgaz määruskaebuselt tasutud kautsjon.
4.Jätta menetluskulud Riigikohtus AO Uromgaz kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AO Uromgaz (avaldaja) esitas 21. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu (välisriigi kohus)
29.juulil 2020 tsiviilasjas nr 2-4569/2020 tehtud kohtumääruse (välisriigi kohtulahend) täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Avalduse kohaselt on välisriigi kohtulahend hagi tagamise määrus,

2-20-18839 mis on viivitamatult täidetav. Välisriigi kohtulahendi resolutsiooni kohaselt määras välisriigi kohus, et avaldaja hagi tagamiseks tuleb hagihinna (368 000 000 miljoni rubla) ulatuses arestida kostjate, sh Osaühingu Morena Kinnisvara (puudutatud isik) vara, sh rahalised vahendid. Avalduse kohaselt jõustus välisriigi kohtulahend kui viivitamata täidetav kohtulahend kohe pärast selle tegemist.

2.Maakohus ei kuulanud enne välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist puudutatud isikut ära.
3.Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2021. a määrusega avalduse ning tunnistas välisriigi kohtulahendi Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Maakohus leidis, et avaldajal on õigus pärast määruse jõustumist esitada välisriigi kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt avaldaja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus kontrollis TsMS § 623 lg 1 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise eeldusi ning leidis, et esitatud avaldus vastas TsMS § 627 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning et kohtule ei olnud teada TsMS § 620 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise.
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jäetakse avaldus rahuldamata ning välisriigi kohtulahend Eestis täidetavaks tunnistamata. Puudutatud isik leidis, et välisriigi kohtulahend on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Välisriigi kohtulahendist ei nähtu, et välisriigi kohus oleks kostjate varalist seisundit analüüsinud ning tuvastanud, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud (TsMS § 377 lg 1), ning seda, et välisriigi kohus oleks hagi tagamise eelduseid tuvastanud. Välisriigi kohtulahendi põhjenduste kohaselt tuleb hagihinna ulatuses arestida kõikide kostjate (hagi on esitatud kuue kostja vastu) kogu vara. Isiku kogu vara arestimine, selle väärtust hindamata, on ebaproportsionaalne abinõu. Hagi tagamise peamine eeldus, tulevase kohtuotsuse täitmise võimatus, on täitmata. Rahalise nõudega hagi tagamiseks kostja vara arestimine on puudutatud isiku arvates kõige koormavam hagi tagamise abinõu. Selliselt hagi tagamine on Eesti õiguse põhimõtetega vastuolus. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu. Praegusel juhul ei ole avaldaja (hageja) tagatist tasunud, mistõttu ei ole puudutatud isiku (kostja) õigused millegagi kaitstud. Puudutatud isik viitas ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) art 21 p 1 teisele lausele, mille kohaselt on lepingupooled pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Puudutatud isikul ei ole Venemaa Föderatsioonis haldusorganit, filiaali või esindust. Samas ei nähtu käesoleva tsiviilasja materjalidest, et maakohtule oleks esitatud dokument, millest ilmneks, et puudutatud isikule (kostjale) oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis välisriigi kohtumenetluses kasvõi üks kord antud kätte kohtukutse või muu menetlusdokument. Õigusabilepingu art 52 kohaselt tuleb lepingupoole kohtulahendi täitmise loa taotluse juurde lisada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse; samuti sama artikli p-des 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked. Lisaks tegi välisriigi kohtulahendi puudutatud isiku arvates asja lahendamiseks mittepädev kohus. Täidetavaks tunnistatud kohtumääruse tegi Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski oblasti 2(5)

2-20-18839 Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohus. Sama kohtu 19. augusti 2020 määrusega otsustati saata tsiviilasi Sverdlovski oblasti Arbitraažikohtusse (arbitraažikohus), kuna kohus leidis, et ta ei ole pädev asja sisuliselt lahendama. Pärast asja arbitraažikohtusse üleandmist ei olnud puudutatud isikul võimalik hagi tagamise määrust vaidlustada. Puudutatud isik juhtis tähelepanu ka asjaolule, et välisriigi kohtusse esialgu esitatud hagi hind oli 368 000 000 rubla (4 097 083,05 eurot). Pärast hagi tagamist ja asja arbitraažikohtusse üleandmist vähendas avaldaja (hageja) haginõuet 82 436 055,64 rublale (916 859,79 eurot). Haginõude enam kui neljakordse vähendamisega muutus hagi tagamine põhjendamatuks. Kuna hagi tagamise otsustamisel ei võtnud kohus arvesse kostjate, sh puudutatud isiku varalist seisundit ega hinnanud kostjate vara väärtust, siis pärast haginõude vähendamist ei olnud üldse selge, kas hagi tagamise eeldused (tulevase kohtuotsuse täitmise raskendamine) olid täidetud ning kas tagamiseks valiti kõige vähem koormav abinõu. Puudutatud isiku arvates oli täiesti võimalik, et uue haginõude summa tagamiseks oleks piisav kostjate (sh puudutatud isiku) vara osaline arestimine. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku määruskaebuse ning leidis, et Harju Maakohtu 3. mai 2021. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta välisriigi kohtu lahend Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata ning avaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates tuli asjas lähtuda õigusabilepingu art-st 50, art 51 p-st 1 ning art-st 56. Kõik need õigusabilepingu sätted käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabilepingu art 50 esimese lõike kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise osas. Õigusabilepingu art 51 p 1 kohaselt kuulub täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Õigusabilepingu art 56 reguleerib kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumist. Eelnevast järeldas ringkonnakohus, et õigusabilepingu kohaselt ei tule menetluslikke kohtulahendeid, sh kaitsemeetmeid kohaldavaid määruseid kummaski riigis tunnustada ega täidetavaks tunnistada. Kuna õigusabilepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saanud Eesti Vabariigi kohus Venemaa Föderatsiooni kohtu hagi tagamise määrust Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada. Kaitsemeetmete kohaldamise osas kohaldub TsMS § 382 lg 3, mille kohaselt võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu kohaldada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Sellise tagamisabinõu kohaldamiseks peab vara, mille suhtes abinõu kohaldamist taotletakse, asuma Eesti kohtu tööpiirkonnas. Hagi tagamise määrusest ega avaldusest selle täidetavaks tunnistamiseks ei nähtunud, et kostjal oleks olnud Eesti Vabariigis vara, mille arvel määrust täita.

3(5)

2-20-18839 Välisriigi kohus oli kohaldanud puudutatud isiku suhtes hagi tagamise abinõu nii üldsõnaliselt, et oli küsitav, kas täitemenetluses oli üldse võimalik hagi tagamise määrust täita. Kohtulahend peab olema täitmiseks piisavalt detailne. Ringkonnakohus ei hinnanud ülejäänud määruskaebuse väiteid, kuid selgitas lisaks, et välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei hinnata kohtulahendi sisulisi asjaolusid, vaid üksnes kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalseid eeldusi (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-715/32, p 12).

8.Menetluskulud jättis ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada täies ulatuses ning teha asjas uus määrus, millega välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja ei nõustu ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Ringkonnakohus jättis avaldaja arvates tähelepanuta, et õigusabileping võeti vastu 26. jaanuaril 1993 ning toona kehtinud seadused enam ei kehti. Praegu kehtiva TsMS-i kohaselt tuleb mõned menetlused lahendada vaid hagita menetluses, hagita menetluse kohtulahend on aga kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei saa avaladaja arvates õigusabilepingut kitsendavalt tõlgendada ning leida, et õigusabilepinguga on ette nähtud vaid kohtuotsuste tunnustamine. Õigusabilepingus kasutatud termin „otsus“ tähistab kehtiva seadusandluse kohaselt avaldaja arvates ka terminiga „kohtumäärus“ tähistatavat mõistet. Ringkonnakohtu määruses ei ole avaldaja arvates välja toodud konkreetset alust, millega välisriigi kohtulahend oleks TsMS § 620 lg 1 mõttes vastuolus. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus õigusabilepingu mõttega ning tekitab avaldajale lisakulu. Lisaks ei oleks ringkonnakohus avaldaja arvates saanud kohtulahendi täidetavaks tunnistamise raames tegeleda määruse täitmise problemaatikaga. Välisriigi kohtulahendi määruse resolutsioon on selge, arusaadav ja täidetav. Küsimusega, kas kohtulahendi võlgnikul on Eestis vara või mitte, peab tegelema kohtutäitur.
10.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu. Puudutatud isiku arvates tühistas pärast määruskaebuse esitamist arbitraažikohus 12. jaanuari 2022 kohtumäärusega asjas A60-65299/2020 täies mahus selle välisriigi kohtulahendi, mille täidetavaks tunnistamist avaldaja käesolevas asjas taotleb. Selle kohta esitas puudutatud isik Riigikohtule ka dokumentaalse tõendi. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud ning seda ei ole enam võimalik vaidlustada. Eelnevast tulenevalt palub puudutatud isik jätta määruskaebuse rahuldamata, sest tühistatud kohtulahendi Eestis täidetavaks tunnistamiseks puudub alus. Alternatiivselt palub puudutatud isik Riigikohtul keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest määruskaebusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Esineb määruskaebuse läbivaatamist takistav puudus (TsMS § 423 lg 2 p 2). Ka välisriigi kohtumenetluses olev põhiasi, mille täitmise tagamiseks kohaldati hagi tagamise meetmeid, on puudutatud isiku väitel jäetud praeguseks täies mahus rahuldamata.
11.Riigikohus määras 13. aprillil 2022 avalduste või seisukohtade esitamise tähtpäevaks 2. mai 2022.
12.Avaldaja esitas 2. mail 2022 ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebusest loobumise avalduse. 4(5)

2-20-18839

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et avaldaja loobumine määruskaebusest on TsMS §-de 683 ja 695 mõttes lubatav. Riigikohus teeb uue määruse, millega võtab avaldaja määruskaebusest loobumise vastu. TsMS § 683 lg-te 1 ja 2 ning § 695 kohaselt on avaldajal õigus loobuda Riigikohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel määruskaebusest kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Avaldaja esitas määruskaebusest loobumise avalduse 2. mail 2022, seega enne avalduste esitamise tähtaja möödumist. Kolleegium selgitab, et määruskaebusest loobumise korral ei saa avaldaja TsMS § 683 lg 3 ja § 695 kohaselt esitada enam uut määruskaebust sama kassatsioonieseme kohta ning ühtlasi loetakse, et kassaator ei ole kassatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Riigikohus lõpetab TsMS § 683 lg-te 1 ja 3 ning § 695 kohaselt määruskaebuse menetluse.
14.Kuna määruskaebus jääb menetlusse võtmata, ei ole alust võtta asja juurde puudutatud isiku esitatud dokumentaalset tõendit (arbitraažikohtu 12. jaanuari 2022 kohtumäärust asjas A60-65299/2020) selle kohta, et välisriigi kohtulahend on tühistatud.
15.Määruskaebuse esitaja kannab TsMS § 683 lg 3 ja § 695 kohaselt määruskaebusest loobumise korral määruskaebusega seotud menetluskulud. Seega jäävad menetluskulud Riigikohtus avaldaja kanda.
16.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb määruskaebusest loobumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja