Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Ühisraha OÜ vahel 06.10.2020 sõlmitud laenulepingust nr xxx tuleneva laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumine. Ühisraha OÜ ütles laenulepingu 19.08.2021 üles ning loovutas sellest tulenevad nõuded 29.09.2021 hagejale. Kohus proovis kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles kostjalt nõuti kirjalikku vastust, toimetada kätte e-posti aadressil xxx, kuid kostja kättesaamist ei kinnitanud. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbiviiv kohus püüdnud makseettepanekut kätte toimetada erinevatel teadaolevatel aadressidel, kuid ebaõnnestunult. Kostja ema on 29.09.2021 kinnitanud, et aadressil xxx, kostja ei ela, ning tema asukoht pole talle teada. Ka Politsei- ja Piirivalveamet on 12.11.2021 kinnitanud, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Seetõttu toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.04.2022. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.05.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud 4 töötunni jooksul järgmisi toiminguid: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine, tõendite tellimine ja kogumine, hagiavalduse koostamine ja hagi kohtusse esitamine. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (480 eurot ilma käibemaksuta) ei ole täies mahus põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Tegemist on hageja kui võlgade sissenõudja põhitegevusega seotud kohtumenetlusega. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks kaks tundi. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 200 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 395 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.