Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-17-19137
Kohtuasi
X pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.11.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349), esindaja Maris Toomessalu AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Kaidi Hinno Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767), esindaja Kaidi Hinno C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
4.Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04.11.2021 määrus osas, milles maakohus keeldus algatamast X füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust (resolutsiooni p 5) ja saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Ülejäänud osas jätta määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 22.12.2017 Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 16.01.2018 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning nimetati võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnnik.
3.02.07.2019 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. 04.07.2019 kinnitas kohus lõpparuande, lõpetas pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 27.08.2019 esitas pankrotihaldur taotluse 04.07.2019 määruse tühistamiseks ja võlgniku pankrotimenetluse taastamiseks. 22.10.2019 määrusega tühistas Pärnu Maakohus oma 04.07.2019 määruse tsiviilasjas 2-17-19137 ning võlgniku pankrotimenetlus taastus.
4.25.10.2021 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, milles märkis, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleks jätta rahuldamata.
5.Võlausaldajad AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.
6.Võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtu otsustada.
7.Võlausaldaja C ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on oma tegevusega kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik on pankrotimenetluses teinud toiminguid oma vara vähendamiseks, mh on võlgnik võõrandanud vahetult enne pankrotimenetluse algatamist endale kuulunud sõiduauto Škoda Octavia ning võtnud pangakontolt ära seal olnud rahalised vahendid (summas 1687,14 eurot), et välistada selle vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohtu 04.11.2021 määrusega kinnitati lõpparuanne võlgniku pankrotimenetluses ja lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas raha saamata jäänud kokku 67 919,71 eurot järgmiselt: Nr Võlausaldaja Tunnustatud Jaotis %
8.1.Maakohus vabastas pankrotihalduri tema kohustusest ning määras kindlaks pankrotihalduri töötasu ja kulutused ning mõistis need võlgnikult välja. Maakohus keeldus algatamast füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldus võlgniku käitumise pahatahtlikkusest.
10.Halduri aruannete kohaselt on võlgnikuga koostöö pankrotimenetluses tavapärasest keerukam. Haldur toob aruannetes välja mitmeid võlgniku tegevusi, mida saab pidada tahtlikuks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Võlgnik soovis pankrotihaldurit
2-17-19137 informeerimata võtta tagasi enne pankrotimenetluse algatamist esitatud avalduse Ida-Tallinna Keskhaigla vastu. Avalduse tagasivõtmise eesmärgil esitas võlgnik Riigikohtule valeandmeid, kuid vaatamata võlgniku vastutegevusele sõlmis haldur Ida-Tallinna Keskhaiglaga kokkuleppe, mille arvelt pankrotivara suurenes (RKTKo nr 2-16-9313). Võlgniku soov lõpetada kohtumenetlust pankrotivara hulka kuuluva nõude osas, oli ilmselgelt kantud soovist jätta see raha pankrotivara hulka arvamata. Võlgnik on menetluse kestel olnud seisukohal, et haigla poolt makstav hüvitis peaks olema tema käsutuses ega peaks kuuluma pankrotivara hulka. Võlgnik takistas haldurit võlgnikule kuulunud sõiduki müügi asjaolude väljaselgitamisel. Võlgnik ei andnud infot sõiduki müümise kohta ega seda, kellele ja millise summa eest sõiduk müüdi. Võlgniku käsutuses oleva teabe varjamine on võlgniku aktiivne tegevus takistamaks sõiduki müügi asjaolude avalikuks tulemist ja müügist saadu pankrotivara hulka arvamist. Pärast pankrotimenetluse lõpparuande jõustumist võttis võlgnik tema kontol olevad jaotiste ja pankrotimenetluse kulude summa enda valdusesse ega tagastanud seda haldurile väljamaksete tegemiseks. Arveldusarvel olev raha kanti arvelduarvelt esimesel võimalusel kolmanda isiku arvele. Võlgniku ärakuulamisel kohtus (I kd, tl 188-191) jäi võlgnik enda juurde, et tal oli õigus arveldusarvel olevat raha võtta ega soovinud mõista enda vääriti toimimist. Võlgnik ei informeerinud haldurit töövõimetoetuse lõppemisest ning pensioni vormistamisel tegi avalduse pensioni laekumiseks kolmanda isiku kontole. Sellise tahteavalduse esitamine näitab, et võlgniku tegevus on suunatud enda sissetulekute varjamisele ning sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete täitmise takistamine.
11.Isikul, kes soovib kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohustustest vabaneda, peab olema soov ja huvi kohustustest vabastamise menetluse ajal oma kohustusi täita kahjustamata sama ajal võlausaldajate huve. Hinnates võlgniku käitumist leiab kohus, et võlgniku senine tegevus on olnud suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidmisele s.o tahtlikult võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele. Käesoleval juhul esinevad PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud asjaolud ning võlgnik on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, mistõttu kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas 19.11.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruses osas, millega maakohus keeldus algatamast võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik palus teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus alates 04.11.2021, s.o pankrotimenetluse lõpetamise määruse kuupäeva seisuga. Võlgnik palus jätta menetluskulud nende puudutatud isikute kanda, kes taotlesid kohtult kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist.
13.Maakohus ei ole välja toonud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg-s 2 toodu rakendamine on kohtu õigus (kaalutlusotsus), mitte kohustus. Määruses puudub kohtu kaalutlus selle kohta, miks kohus otsustas kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise, mitte aga kohustustest vabastamise kasuks.
14.Maakohtu etteheited võlgnikule on alusetud. Võlgnik ei ole midagi pankrotihalduri eest varjanud, samas on kogu teave võlgniku sissetulekute, selle suuruse ja kolmanda isiku konto kasutamise kohta olnud pankrotihaldurile kättesaadav. Võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa põhjendada asjaoluga, et seadus (PankrS § 108 lg 4 ja § 173 lg 5) lubab võlgnikul jätta endale teatud vara, mida ei saa arvata pankrotivara hulka või mida võlgnik ei pea andma üle usaldusisikule/võlausaldajatele või et võlgnik kasutab seda vara kolmandate isikute pangakonto vahendusel. PankrS § 108 lg 4 alusel pankrotivara hulka mittekuuluva vara (raha) kasutamise kolmandale isikule kuuluva pangakonto kaudu tingis asjaolu, et võlgniku pangakonto
2-17-19137 arestimine tõi võlgnikule kaasa ka piirangud sularahata arvelduse tegemisel, st võlgnik ei saanud poes maksta pangakaardiga ega teha muid elektroonilisi pangatoiminguid.
15.Eksitav on etteheide, et võlgnik ei andnud haldurile infot sõiduki müümise kohta, takistades haldurit asjaolude väljaselgitamisel. Sõiduki müümisega seotud asjaoludele on viidatud ajutise halduri 27.12.2017 aruandes ja lõpparuandes. Pankrotihalduri aruanded kohtule ei sisalda andmeid selle kohta, et pankrotihaldur oleks nimetatud sõiduki, mille võlgnik võõrandas enne pankrotimenetluse algust 750 euro eest enda toimetuleku tagamiseks, arvanud pankrotivarasse kuuluvaks või tagasivõidetava vara hulka. Pankrotihalduri 21.06.2019 lõpparuandes märgitust järeldub, et pankrotihaldur sai sõiduki müügiga seotud info võlgnikult, samuti ka Liikluskindlustuse Fondilt, kuid sellest hoolimata, arvestades sõiduki väikest väärtust, ei arvanud ta seda pankrotivara ega pankrotivarasse tagasivõidetava vara hulka.
16.Kohus on jätnud tähelepanuta, et PankrS § 108 lg 4 mõtte kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-des 1-12 ning § 132 lg-s 1 nimetatud vara. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks alates 2017. aastast kuni 2020. aasta märtsini oli TMS § 131 lg 1 p-des 2, 6 ja 61 nimetatud sissetulek (s.o puudega isiku sotsiaaltoetus, töövõimetoetus puuduva töövõime eest ning terviserikke tekitamise tõttu Ida-Tallinna Keskhaigla poolt võlgnikule makstav tervisekahju hüvitis). Alates 2020. aasta märtsist kuni käesoleva ajani on võlgniku sissetulekuks TMS § 131 lg 1 p-des 2, 6 ja 10 nimetatud sissetulek, st alates 2020. aasta märtsist asendus töövõimetoetus pensioniga. Võlgniku iga-aastased sissetulekud kõikide vastavate kalendriaastate kalendrikuude arvestuses ei ole TMS § 131 lg 1 p-des 61 (töövõimetoetus) ja 10 (riiklik pension) nimetatud sissetulekute osas ületanud Vabariigi Valitsuse poolt vastavaks aastaks kinnitatud töötasu alammäärale vastavaid summasid.
17.Töövõimetoetuse arestimine oli antud juhul ebaseaduslik ja täiesti lubamatu ning seetõttu õiguslikus mõttes ka tühine ehk õiguslike tagajärgedeta. Pankrotihaldur lasi võlgniku töövõimetoetuse arestitud osa kanda võlgniku pangakontole, samale pangakontole kanti ka IdaTallinna keskhaigla poolt TMS § 131 lg 1 p-s 5 nimetatud tervisekahju hüvitis. Ida-Tallinna Keskhaiglalt laekunud summade kohta on pankrotihaldur oma 10.07.2020 ettekandes kohtule ka ise kinnitanud, et need summad ei kuulu pankrotivara hulka. Kuna töövõimehüvitis/pension, pankrotihalduri poolt arestitud osa töövõimetoetusest ning Ida-Tallinna Keskhaigla poolt igakuiselt makstav hüvitis, ei kuulunud seaduse kohaselt pankrotivara hulka, siis ei ole maakohtu etteheited selle vara kuuluvuse ja kasutamise, samuti kolmanda isiku kontole kandmise kohta, asjakohased. Menetlusosaliste seisukohad
18.Võlausaldajad AS SEB Pank, Aktsiaselts SEB Liising ja C palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu.
21.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus keeldus algatamast füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
2-17-19137
-
-
22.Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8, mille kohaselt määrus peab sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata.
23.PankrS) § 171 lg 2 p 4 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
24.Maakohus on loetlenud järgmised halduri poolt võlgnikule etteheidetavad tegevused, mida kohus pidas võlausaldajate nõuete rahuldamise tahtlikuks takistamiseks: võlgnik soovis pankrotihaldurit informeerimata võtta tagasi enne pankrotimenetluse algatamist esitatud avalduse Ida-Tallinna Keskhaigla vastu ja esitas sel eesmärgil Riigikohtule valeandmeid; võlgnik ei andnud infot sõiduki müümise kohta ega seda, kellele ja millise summa eest sõiduk müüdi; võlgnik võttis oma kontol olevad jaotiste ja pankrotimenetluse kulude summa enda valdusesse ega tagastanud seda haldurile väljamaksete tegemiseks; võlgnik ei informeerinud haldurit töövõimetoetuse lõppemisest ning pensioni vormistamisel tegi avalduse pensioni laekumiseks kolmanda isiku kontole;
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud loetletud tegevused analüüsimata, võlgniku selgitused tähelepanuta ja hindamata, kas need tegevused ka tegelikult on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
26.Võlgnik ei soovinud loobuda enne pankrotimenetluse algatamist esitatud nõudest IdaTallinna Keskhaigla vastu, vaid soovis loobuda Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebusest, olukorras, kus kaks esimest kohtuastet olid teinud lahendi tema kahjuks. Maakohtu põhjendustest ei selgu, mida käsitleb kohus valeandmete esitamisena Riigikohtule. Maakohus ei ole välja selgitanud kaebusest loobumise asjaolusid ega põhjendanud, miks ta loeb loobumisavalduse esitamist võlgniku süüliseks tegevuseks.
27.Võlgnik on selgitanud, et sõiduki võõrandas ta 750 euro eest enne pankrotimenetluse algust enda toimetuleku tagamiseks ega varjanud seda halduri eest. Haldur, olles müügilepingust teadlik, ei ole, arvestades sõiduki väikest väärtust, arvanud seda pankrotivarasse tagasivõidetava vara hulka. Maakohus ei ole neid asjaolusid hinnanud ega põhjendanud, miks ta võlgniku vastuväidetega ei arvesta. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks ta leiab, et võlgnik sellises olukorras tahtlikult kahjustas võlausaldajate huve.
28.Vaidlust ei ole selle üle, et võlgnik on täielikult töövõimetu ning tema sissetulekuks on alates 2017. aastast ainult 1) töövõimetoetus puuduva töövõime eest, mis võlgniku pensioniea saabumisel asendus pensioniga, 2) puudega isiku sotsiaaltoetus ning 3) terviserikke tekitamise tõttu Ida-Tallinna Keskhaigla poolt võlgnikule makstav tervisekahju hüvitis. Neist viimase osas on kokkuleppe Ida-Tallinna Keskhaiglaga sõlminud haldur ise. Sotsiaaltoetused ja pension on riiklikult kindlaksmääratavad ning tõendatud ei ole, et võlgnik oleks nende saamist ja suurust halduri eest varjanud. Kogu teave võlgniku sissetulekute, selle suuruse ja kolmanda isiku konto kasutamise kohta on olnud pankrotihaldurile kättesaadav.
29.Kolmandale isikule kuuluva pangakonto kasutamise kohta on võlgnik selgitanud, et selle tingis võlgniku pangakonto arestimine, mille tõttu võlgnik ei saanud poes maksta pangakaardiga ega teha muid elektroonilisi pangatoiminguid. Võlgniku hinnangul on haldur tema töövõimetoetuse ebaseaduslikult arestinud. Maakohus ei ole neile väidetele hinnangut andnud.
30.Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
31.Võlgnik on esile toonuid, et talle laekuvad summad kokku ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt vastavaks aastaks kinnitatud töötasu alammäärale vastavaid summasid, mistõttu ei pidanud ta
2-17-19137 neid haldurile üle andma. Maakohus ei ole neid asjaolusid kontrollinud ega neile hinnangut andnud.
32.PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lgs 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
33.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11 ja 14 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
34.Asjas kogutud materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud.
35.TsMS § 436 lg 1 mõtte kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu määruses puudub kohtu kaalutlus ja selle põhjendus, miks otsustas kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise, mitte aga kohustustest vabastamise kasuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei tuleks käesoleval juhul täielikult töövõimetule võlgnikule anda võimalust pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabanemiseks.
36.Eeltoodust tulenevalt saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul ka hinnata, kas võlausaldajatel oleks võimalik võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt saavutada oma eesmärki saada oma nõuded rahuldatud.
37.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.