2-20-6916/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

lahend.ee

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

2.6.Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4; § 150) Seisuga 31.03.2022. (s.o. perioodil 24.08.2020.-31.03.2022.) moodustavad M. A. u pankrotimenetluse kulud kokku 481,09 €. Nimetatud summa moodustavad: 1) ajutise pankrotihalduri tasu vastavalt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusele 24.08.2020. tsiviilasjas 2-20-6916 387,60 €; 2) ajutise pankrotihalduri kulud vastavalt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusele 24.08.2020. tsiviilasjas 2-20-6916 88,80 €; 3) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 4,69 € (teenustasud). Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §’le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum). Vastavalt PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) pärandvara pankrotimenetluses PärS § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud; 4) massikohustused; 5) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §’le 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Haldur on 22.03.2021. esitatud jaotusettepaneku punktis 5.5. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb M. A. u pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei piisa kõikide pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulude katteks. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega 24.08.2020. tsiviilasjas 2-20-6916 jäeti M. A. u ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud koos käibemaksuga summas 476,40 € M. A. u kanda. M. A. u pankroti väljakuulutamise hetkel puudus isikul realiseerimiskõlbulik vara. Pankrotimenetluse ajal ei ole isik töötanud ega saanud sissetulekuid, millest teha pankrotivarasse kinnipidamisi. Pankrotimenetluses võlgniku poolt tehtud vabatahtlike maksete arvelt on olnud võimalik katta ajutise halduri tasu 387,60 € ning ajutises pankrotimenetluses

krediidiasutustelt ning tegi sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook temale antud juhiste järgi perioodil 24.05.2019.-12.09.2019. ülekandeid seitsmele erinevale isikule laenuga seotud asjaajamimiseks, laenu valideerimiseks, kindlustamiseks, kinnitamiseks, jne kokku summas 10 148,00 €. Nende seitsme isiku hulgas oli ka M. M. FIE, kelle arveldusarvele tegi ta perioodil 24.05.2019.-03.06.2019. kokku kümme erinevas summas rahalist ülekannet kogusummas 5 474,00 € selgitusega „teenuse eeskirjad“. Vaatamata kõikide temale antud maksejuhiste järgimisele talle mingit laenu tegelikkuses ei antud, vaid kohustati tegema järjekordne makse täiendava teenuse eest. Eeltoodut arvestades on ta seisukohal, et tal on nõue tema poolt alusetult makstud summade tagastamiseks. Välismaiste eraisikute suhtes peab ta nõuete esitamist lootusetuks, kuid M. M. on Eesti kodanik ja seega võimalused nõude esitamiseks teoreetiliselt paremad. Kohtusse ei ole ta ise vastava nõudega siiski pöördunud. Ajutise pankrotihalduri soovituste kohaselt pöördus M. A. eelpool kirjeldatud petuskeemi uurimise algatamiseks politsei poole ning 17.06.2020. algatati kriminaalasi nr XXX. M. A. u poolt kirjeldatud maksetega seotud asjaolude selgitamiseks pöördus haldur M. M. FIE poole, kes on teatanud, et tema kontole on tõesti vastavad summad M. A. u poolt kantud, kuid ta on need vastavalt M. A. u ning Financial Corporationi ja Ecobanki poolt temale antud juhiste kohaselt omakorda kohe edasi kandnud L. A. le (nb Beninis elav isik, kellele ka M. A. on perioodil juuli-september 2019. otse 11 makset teinud). Arvestades aga M. M. le maksete tegemisega ja saadud summade edasikandmisega seotud asjaolusid, M. M. l märkimisväärse vara puudumist, samas kui isiku suhtes on käesoleval hetkel aktiivseid täitemenetlusi vähemalt kogusummas 4 300 € (varaseimad neist alustatud juba 2013. aastal), lisaks asjaolu, et isik on töövõimetu pensionär, kahtleb haldur et M. A. u väidetavat nõuet M. M. vastu on üldse võimalik tõhusalt ja väikeste kuludega sisse nõuda. Vabatahtlikult ei ole M. M. M. A. u väidetavat nõuet rahuldanud. Nõude kohtulikuks sissenõudmiseks M. A. u pankrotivaras paraku rahalised vahendid puuduvad, puudub ka realiseerimiskõlbulik vara. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti teatele 03.01.2022. on M. A. ult raha väljapetmise asjas algatatud kriminaalasi XXX lõpetatud 21.09.2021. KrMS § 2001 lg 1 alusel kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

15.aastaks intressimääraga 5 % (kogu laenuperioodi kohta!), igakuise tagasimakse suurusega 409 €. Nii soodsat laenupakkumist ei oleks ükski Eesti krediidiasutus M. A. ule teinud ning ta asus viivitamatult laenuasju ajama. Edasi sai ta juba e-kirju Financial Corporationi ja Ecobank nimel, kus teatati, et positiivne laenuotsus on tehtud ning laenu kättesaamiseks tuleb M. A. ul tasuda ainult mingite täiendavate asjaajamiste ja toimingute eest. Algselt anti talle N. V. i ja Financial Corporation e-posti aadressilt ning L. A. facebooki kontolt juhiseid maksete tegemiseks M. M. FIE kontole selgitusega „teenuse eeskirjad“, edaspidi juba erinevate välismaiste eraisikute kontodele. Igale maksele aga järgnes koheselt järgmine nõudmine maksta mingi uue protsessitoimingu eest – laenu valideerimine, laenu kindlustamine, jne. Kuivõrd M. A. ul endale mingeid rahalisi reserve selliste maksete tegemiseks ei olnud, siis võttis ta üha uusi kiirlaene Eesti krediidiasutustelt lootuses, et suure soodsa laenu laekumisel saab ta kõik oma võetud kiirlaenukohustused viivitamatult täita. Vaatamata antud juhiste järgi maksete tegemisele laenuraha aga ei saabunud. Kui M. A. temale maksete tegemiseks antud juhiseid viivitamatult ei teinud ähvardati teda trahvidega ja mõjutati muul viisil järgmisi makseid tegema (saadeti Financial Corporationi e-posti aadressilt e-kirju küsimusega, et kas ta tõesti jätab väikse kulutuse tegemata ja loobub suurest laenurahast, eesti ja prantsuse keelseid e-kirju sanktsioonide ähvardusega, saadeti korduvalt ekirju tervitustega või nõuti kodust aadressi). Lõpuks oli M. A. teinud soovitud laenu saamiseks perioodil 24.05.2019.-12.09.2019. erinevatele isikutele makseid kokku summas 10 148,00 €, kuid soovitud soodsat laenuraha ei tulnudki (laenu saamiseks oleks tal tulnud teha järgmine makse, jne). Lõpuks M. A. sai aru, et tegemist on petuskeemiga ning mingit laenu ta ei saa, misjärel lõpetas ta maksete tegemise. Suure soodsa laenu asemel oli ta ennast lühikese aja jooksul sidunud Eesti kiirlaenufirmadest võetud ebasoodsate kiirlaenudega, mida ta ilmselgelt enda jooksvate sissetulekute arvelt enam täita ei suutnud. Halduri poolt senises pankrotiavalduse menetluses kogutud informatsioon ka toetab M. A. u poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Arvestades M. A. u rahaliste kohustuste sisu (mitmesugused kiirlaenud), kohustuste tekkimise aega (valdavalt 2019. aastast) ja maksejõuetuse ulatust, võib teha järelduse, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on isiku poolt endale 2019. aastal ebamõistlikult suurel hulgal kiirlaenukohustuste võtmine. Isik ei ole Eesti krediidiasutustega laenulepingute sõlmimisel ilmselgelt hinnanud piisavalt põhjalikult kiirlaenude võtmisega seotud riske. Võlgniku finantsalane käitumine ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid paraku saab sama öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Halduril ei ole käesoleval hetkel andmeid, et M. A. oleks võtnud rahalisi kohustusi kohe algusest peale sooviga neid mitte täita. Vastupidi – M. A. seletuste ja esitatud tõendite (sh. M. A. u poolt enda telefonist esitatud andmed facebooki suhtlusest L. A. aga ning N. V. i, Financial Corporationi ja Ecobanki e-posti aadressil) kohaselt võttis ta rahalisi kohustusi siiras usus ja lootuses (tagantjärele hinnates muidugi põhjendamatult), et ta saab kohe-kohe suuremas summas väga soodsat pikaajalist laenu, millega kõik oma senised võlakohustused täita. Seetõttu haldur ei väida, et võlgniku käitumist käesolevaks hetkeks tasumata jäänud Eesti

krediidiasutustest kiirlaenude võtmisel võiks üldjoontes käsitada erakordsena või et võlgniku sellekohast tegevust saaks käsitada raske juhtimisveana või kuriteona. Samas leiab haldur, et asjas on tähtis arvestada seda kuidas M. A. u kiirlaenukohustusi võtma kallutati. Haldur on pöördunud M. A. u poolt väidetud välismaiste finantsasutuste ülisoodsate laenupakkumistega seotud asjaolude selgitamiseks personaalselt L. A. a poole, kelle Facebooki kontolt neid laenupakkumisi vahendati. L. A. on haldurile (oma poja kaudu) selgitanud, et aastaid tagasi soovis ka tema saada laenu ning läks sotsiaalmeedias levitatud reklaami õnge – ta võttis ühendust reklaamis märgitud välismaiste finantsasutuste kontaktidel, esitas laenutaotlusi enda isikuandmetega, ning kahjuks edastas ka enda isikut tõendava dokumendi koopia. Kui temalt hakati laenu saamiseks nõudma mitmesuguste maksete tegemist, loobus ta edasisest asjaajamisest. Paraku on selgunud, et tema poolt edastatud isikuandmeid kasutati kurjasti ära ning muuhulgas kaaperdati tema Facebooki konto. Kui tal õnnestus senine facebooki konto sulgeda, loodi tema nimega koheselt juurde libakontosid, millelt jätkusid välismaiste finantsasutuste laenude pakkumised. Kahjuks on selgunud ka, et nendelt libakontodelt pakutavate nn laenutoodete usaldusväärsuse tõstmiseks kasutatakse tema isikuttõendava dokumendi koopiat. Isiklikult ei ole aga L. A. väidetavalt ühegi laenupakkumise taga ja ei ole andnud ka mingeid juhiseid kellelegi maksete tegemiseks. Temale teadmata isik kasutab tema nimega loodud facebooki kontosid oma petuskeemide elluviimiseks ja ilmselt on selle skeemi ohvriks langenud ka M. A. . Lisaks pöördus haldur M. A. u poolt makseid saanud isiku M. M. poole ülekannete tegemisega seotud asjaolude selgitamiseks ja ka see isik on andud seletuse, mille kohaselt on ta soovinud saada laenu Financial Corporation’ist ja/või Ecobank’ist ning nende poolt antud juhiste kohaselt muuhulgas edastanud M. A. u poolt tehtud makseid Benini Vabariigis elavale L. A. le või teinud enda laenu saamiseks makseid teistele võõramaistele isikutele. Tegelikkuses ei saanud laenuraha temagi ning ka tema tunneb ennast ärakasutatuna ning petetuna. Kokkuvõttes võib ju M. A. ule ette heita seda, et tema finantsalane käitumine ei ole olnud konservatiivne ja läbimõeldud, kuid M. A. u (ja nagu on selgunud veel paljude teiste Eesti inimeste) teadmised ja oskused ei ole olnud ka ilmselgelt piisavad, et turvaliselt sotsiaalmeedia keskkonnas toimetada, tunda ära küberkuritegevuse või finantspettuse skeeme ning nendele vastavalt reageerida (mh. jätta tähelepanuta kiire rikastumise võimalusi või uskumatult soodsaid laenupakkumisi). Halduri hinnangul on antud kaasuses selgeid viiteid rahvusvahelise haardega kuritegevusele, milles M. A. on sattunud ohvri rolli. Asjas kogutud informatsiooni arvestades ja minu soovitusel pöördus M. A. 17.06.2020. eeltoodud asjaolude uurimiseks politsei poole. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti teatele 03.01.2022. on M. A. ult raha väljapetmise asjas algatatud kriminaalasi XXX lõpetatud 21.09.2021. KrMS § 2001 lg 1 alusel kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mitiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning M. A. u (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest M. A. u pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10 h. Pankrotihalduri tunnitasuks on 35 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks summas 70 eurot, kokku summas 420 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Küllike Miti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 350 eurot, millele lisandub käibemaks summas 70 eurot, kokku summas 420 eurot.

Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 333,64 eurot, sh käibemaks, ning tasu ülejäänud osas, st summas 86,36 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu summas 333,64 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Küllike Miti pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 333,64 eurot, sh käibemaks, OÜ-le Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osas ehk summas 86,36 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 4,69 eurot ning prognoositavad lisakulud summas 0,38 eurot. Kohus kinnitab pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Küllike Miti vajalikud ja põhjendatud kulud summas 4,69 eurot ning prognoositavad lisakulud summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. M. A. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada. Võlgnik on 02.05.2022 esitanud kohtule kinnituse, et võlgnik kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole M. A. u kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. A. u suhtes kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Võlausaldajad on nõus, et usaldusisiku ülesandeid täidab võlgnik ise. Pankrotihaldur on leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Võlgnik on 02.05.2022. a andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 23.05.2022. a toimunud istungil selgitas kohus võlgnikule võlgniku kohustusi ja usaldusisiku ülesandeid võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus

1.juuniks 2023, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. A. u tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (M. A. u töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab M. A. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20. mail, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

MENETLUSE KÄIK

ARUANNE

KOHTU SEISUKOHT