Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 06.09.2021 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 16.11.2021 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes ning 25.01.2022 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid kostja A. K. ja P OÜ 19.10.2020 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 36 osamaksega perioodi 19.10.2020 - 04.10.2023. VÕS § 404 lg 1 reguleerib, et tarbija tahteavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest on laenuandja lähtunud. Seega ei pea laenuleping olema allkirjastatud. Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 410 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 4031 lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. Hageja on tõendanud, et kostjale on kuupäeval 19.10.2020, st enne lepingu sõlmimist saatnud ekirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 4. osamaksest 17.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 16.02.2021 summas 69,17 eurot (34,06 + 35,08). Kostja on tasunud põhiosa katteks 65,32 eurot, s.t maksegraafiku esimene osamakse. Tulenevalt eeltoodust on kostjal põhiosa võlgnevus summas 1934,68 eurot (2000 – 65,32). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 04.03.2021. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest 18.12.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 16.02.2021 summas 168,78 eurot (57,23 + 56,27 + 55,28 = 168,78). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 168,78 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 1 ja 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõla summalt 1934,68 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 04.03.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.11.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja selgitab, et osamakse tasumise tähtajal muutub osamakse sissenõutavaks. Hageja on õigustatud nõudma viivist igakordselt tasumata jäänud osamakselt. Hageja on aga arvestanud viivist kostjale kasulikumal moel ja arvestanud viivist lepingu ülesütlemisest alates. Hageja selgitab, et kostjaga sõlmitud leping oli üles öeldud 04.03.2021 kuna kostja laenuandjale võlga ei tasunud. Hageja on õigustatud arvestama viivist alates ülesütlemise päevast. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 477,27 eurot. Tuginedes TsMS § 367 palub hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.11.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. P OÜ loovutas 05.03.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.04.2022 esitas hageja taotluse tsiviilasja lahendamiseks kohtuistungil ilma hageja esindaja osavõtuta TsMS § 412 lg 1 alusel. 13.04.2022 istungile hageja esindaja ei ilmunud. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid, kohtumäärus ja kohtukutse kätte toimetatud 03.03.2022 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 15.02.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on määranud istungi toimumise ajaks 13.04.2022, kostja istungile ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud 05.03.2021 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatatakse, et P OÜ on loovutanud laenulepingust nr. xxxx tuleneva nõude hagejale OÜ Aktiva Finants.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on tõendanud esitatud e-kirjadega, et kostjale on P OÜ poolt edastatud 19.10.2020 lepingueelne teave (dtl 66-72) ja laenulepingu nr. xxxx dokumendid (dtl 47-56) vastavalt VÕS § 4031 lõikes 9 sätestatule, laenu 2000 euro saamiseks. Kuigi hageja ei ole vaatamata kohtu suunistele esitanud ühtegi tõendit laenu väljamakse tegemise tõendamiseks, leiab kohus, et laenu osalise tagastamisega (maksed 05.12.2020 32,19 eurot ja 21.02.2021 33,13 eurot - dtl 141) on kostja tunnistanud lepingu nr. xxxx sõlmimist, mille kohaselt anti kostjale laenu 2000 eurot. Kostja ei ole hagis märgitud põhinõudele vastuväiteid esitanud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1934,68 eurot (2000 – 32,19 – 33,13). VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu nr TL3611779 põhitingimuste kohaselt (dtl 53-55) on väljastatud laenu intressimääraks 34,9% aastas ning hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata intressimaksed lepingu lõpetamise seisuga ehk perioodil 18.12.2020 – 16.02.2021, summas 168,78 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on põhjendatud rahuldada osaliselt. Nimelt nähtub hageja esitatud maksete väljavõttelt (dtl 141), et kostja on tasunud 05.12.2020 intressi summas 58,17 eurot (18.11.2020 osamakse), seejärel tasus kostja 21.02.2021 kahe maksega kokku 46,57 eurot (14,21 eurot ja 32,36 eurot). Seega jäi tasumata 18.12.2020 intressi osamaksest 10,66 eurot (57,23 – 46,57). Lähtudes eeltoodust on kostja intressivõlgnevus perioodil 18.12.2020 – 16.02.2021 122,21 eurot (10,66 + 56,27 + 55,28), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab rahuldamata intressi nõude summas 46,57 eurot (168,78 -122,21). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o. 34,9% aastas alates lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 04.03.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.11.2021 summas 477,27 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Erinevalt hagejast ei pea kohus põhjendatuks arvestada viivist alates 04.03.2021. Kohustus muutus sissenõutavaks 17.02.2021 lepingu ülesütlemise teate (dtl 58) kohaselt 04.03.2021, milliseks kuupäevaks nõudis esialgne võlausaldaja kogu võlgnevuse tasumist. Seega oli kostja viivituses võla tasumisega alates 05.03.2021 ning alates sellest kuupäevast saab esitada ka viivisenõude. Seda, et

ka esialgne võlausaldaja sätestas viivise arvestamise algusajana maksetähtajale järgneva kalendripäeva, kinnitab ka P OÜ üldtingimuste punkt 7.2, mille kohaselt algab viivise arvestamine laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Lähtudes eeltoodust moodustab sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 34,9% aastas põhinõudelt 1934,68 eurolt alates 05.03.2021 kuni hagi esitamiseni 16.11.2021 (257 päeva eest) kokku 475,42 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee) ning kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 1,85 eurot (477,27 – 475,42). Kuivõrd hageja on esitanud TsMS § 367 alusel ka edaspidise viivise nõude seadusjärgses määras, arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 17.11.2021 – 23.05.2022 (k.a) 188 päeva eest põhivõlalt 1934,68 eurolt summas 79,72 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 23.05.2022 seisuga kokku summas 555,14 eurot (475,42 eurot + 79,72 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 24.05.2022 kuni põhinõude 1934,68 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada lõppkokkuvõttes põhivõlgnevuse suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmise kulud summas 50 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja viitab hagis üksnes lisadele, jättes märkimata meeldetuletuskirjad kuupäevaliselt. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. summas 35 eurot. 17.02.2021 laenulepingu ülesütlemise teates märgitud võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu (ehk VÕS § 1132 lg 1 sätestatud lepingu kehtivusajal tekkinud sissenõudmiskulu) 10 eurot on kostja 21.02.2021 maksega tasunud (dtl 141). VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Arvestades asjaolu, et esialgne võlausaldaja luges laenulepingu lõppenuks 04.03.2021, siis hagile lisatud meeldetuletuskirjadest on peale lepingu lõppemist kostjale saadetud kirjad kuupäevadega 16.03.2021, 29.04.2021, 04.05.2021 ja 08.06.2021. Kuivõrd seadusandja on piiranud peale lepingu lõppemist saadetavate tasuliste meeldetuletuskirjade arvu kolmega, siis kuulub sissenõudmiskuluna välja mõistmisele esimese kirja eest 25 eurot ja kahe järgneva kirja eest 5 eurot ja 5 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milles konkreetselt seisnevad muud kulud summas 15 eurot. Viide üksnes lisale ei ole piisav. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot ning jätab rahuldama sissenõudmiskulud summas 15 eurot.

Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2630,73 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 63,42 eurot ehk ligikaudu 2% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), s.h. maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule 0,5 tundi, nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule 2 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja olemus, keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest peab kohus põhjendatud kuluks 20 eurot (käibemaksuta) (TsMS § 4842). Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes

käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole istungil osalenud, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 2 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 220 eurot (käibemaksuta) (200 + 20). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 495 eurot (275 eurot riigilõiv + 220 eurot esindaja kulu). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.