nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla tn 15, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10122) Hageja lepinguline esindaja D A (e-post xxx) Kostja: M L (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagiavaldus M L vastu.
2.Välja mõista kostjalt M Lilt hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 80,00 eurot ning sissenõudmiskulu 15,00 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja M Li kanda.
4.Välja mõista kostjalt M menetluskuludena 77 eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OÜ AS ÜHISTEENUSED esitas 07.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 97,00 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 10.12.2021.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.12.2021.a määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 15.12.2021.a, mille kohus võttis menetlusse 16.12.2021.a, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.
2.Hageja taotleb kostjalt välja mõista kaks leppetrahvi kokku summas 80 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Sõidukile xxx mille kasutaja leppetrahvi koostamise hetkel on olnud kostja, on vormistatud 2 leppetrahvi: Leppetrahv Toompea tn 8 parklas, nr xxx, aeg 04.12.2020 17:02:40, parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot. Leppetrahv Toompea tn.8 parklas, nr xxx, aeg 12.04.2021 16:45:19, parkimistasu on maksmata. Summa 40 eurot.
4.Leppetrahvide juures olevad väljavõtted AS Ühisteenused EPMS süsteemist näitavad, kus on vormistatud leppetrahvikviitungid, nähtavad on sõidukist xxx tehtud fotod, rikkumise aeg ja trahvi tegemise alus. Samuti tõendavad kaasa lisatud lisad, et leppetrahv on vormistatud ja leppetrahvi nõudmiseks oli alust, leppetrahvi tegemise aega (kuupäev ja kellaaeg) ja leppetrahvi suurust.
5.Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklates. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. AS Ühisteenused parklates olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise aluseks. Lisadelt 3-1 kuni 3-2 on nähtav, et parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas.
6.Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi teine, seega eeldab hageja, et kostja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja esitas 21.02.2021.a kohtule 20.01.2022 kuupäevaga maksekorralduse, mille kaaskirjas viitab, et nõude aluseks olev leppetrahv on tasutud. 15.03.2022 esitas kostja kohtule Julianus Inkasso OÜ teate selle kohta, et AS Ühisteenused on loovutanud OÜ-le Aktiva Finants kaks nõuet kostja vastu summas 40eurot, nõuded on muutunud sissenõutavaks vastavalt 28.12.2017 ja 28.09.2018.
8.Samuti esitas kostja kohtule vastuväite, milles avaldas, et on talle vaba tahte vastaselt antud isiku M L (isikukood xxx) ainuvalitseja, ning ühtlasi on ainuvalitseja ka enda elusat hinge kandva keha suhtes. Elab üksnes universumi seaduste järgi, millest peamine on: käitu kahju tekitamata, mis kätkeb endas järgmisi märksõnu: vabadus, vastutustunne ja südametunnistus. Juhul, kui talle tekitatakse kahju ja samas tema ise pole kahju tekitanud, siis oma keha ning isikliku elu ainuvalitsejana otsustab ise, millised tagajärjed sellega kaasnevad. Tema isikliku elu aja vaba tahte vastast hõivet käsitleb kui kahju tekitamist, mis tuleb hüvitada tea enda poolt määratud väärtusega (alus: isiklik õigus otsustada ise enda keha ja elu üle ja selle vastu suunatud tegevuste tagajärgede üle). Sealhulgas käsitleb kui kahju tekitamist tema suunas rakendatavaid kohustusi ning nõudeid, millel puuduvad faktipõhised tõendid, et neid üldse tema suunas rakendada saab, olgu need nõuded siis seaduslikud või mitte.
9.Esitatud hagi sisu jääb kostja jaoks osaliselt arusaamatuks ning esitatud on ka valeväiteid. Punktis 1.2 oli kirjas järgnev: „vastavalt AS Ühisteenuste parkimistingimustele on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks“ – iga inimene võib midagi eeldada, kostjal ei ole selle vastu midagi. Küll aga pole kostja andnud ühtegi sellekohast volitust nimetatud „operaatorile“, et kostja suunas võib kohut mõista, trahve määrata jne üksnes eeldustele tuginedes. Reaalselt elame siiski faktipõhises maailmas, mitte kujutelmadepõhises eeldustemaailmas. Täiendavalt lisab kostja siinkohal juurde, et ta kasutas autot numbrimärgiga xxx, mitte sõidukit, ning ta reisis sellega, mitte ei juhtinud seda. Nagu kostja juba eelnevalt ütles, ta pole sõidukijuht, vaid oma keha ja elu ainuvalitseja, kes reisib autoga, mis kannab märgistust xxx. Parkimine – kordagi pole kostja enda autot parkinud kusagil, vaid üksnes vajadusel seisma jätnud vabale maale, teisi ohustamata, ehk kahju tekitamata. Kui keegi nimetab kostja seisvat autot parkimiseks, on see tema enda isiklik nägemus asjast, tema enda isiklik maailmavaade, mida proovib siduda kostja enda isikliku reaalsusega. Toetagu tema maailmavaadet siis enamus inimesi või mitte, see ei oma kostja jaoks tähtsust.
10.Kostja ei ole sõlminud ühtegi lepingut hagiavalduse esitajaga. Leping tähendab, et selles peab olema ka kostja vabast tahtest tuletatud nõusolek lepingu sisuga. Ainuüksi mõni silt kuskil, mille sisu jäi kostja jaoks arusaamatuks, ei tähenda kostja jaoks lepingut.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus
ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja oli 04.12.2020 ja 12.04.2021 sõiduauto xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 04.12.2020 17:02:40, Toompea 8, Tallinnas parkimisalal, ehk hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 41 -42). Samuti loeb kohus hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 12.04.2021 16:45:19, Toompea 8, Tallinnas parkimisalal, ehk hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, s.t parkimistasu maksmata jättes (dtl 39-40).
14.Kostja ei ole väitnud, et sõiduk olnuks hagis märgitud parkimisalal pargitud mingil teisel ajal ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega tuleb eeldada, et parkimislepingute pooleks oli kostja kui sõiduki omanik/kasutaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 216-123200, p 41). Ka Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki registreerimismärgiga number xxx omanikuks oli parkimistrahvide väljastamise ajal kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja
mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt mõistetavalt teatavaks tehtud.
16.Hageja pakkumuse tingimuste (parkimistingimused dtl 38) punkti 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu siis, kui ta on sõiduki parklasse parkinud ning punkti 2 kohaselt kaasneb lepinguga kohustus maksta parkimistasu. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parkla sissesõidutee juurde ja parklasse olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl 43-45), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalal tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.
17.Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli sõiduki parkijal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema parkimislepingu osapool. Kohus leidis eelnevalt, et kostja tuleb lugeda parkimislepingute osapooleks.
18.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
19.Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud juhtumitel sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja on parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 40 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud ega isegi väitnud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi teine isik nimetatud autoga hagis esile toodud hageja parkimisalal, ning hageja on tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik, on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas kokku 80 eurot. Kostja jättis 04.12.2020 ja 12.04.2021 lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu p 7 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 80 eurot. Hageja on tõenditena esitanud pildid sõiduautost numbrimärgiga xxx, millel on kuupäev, millal on sõiduauto parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisalal (37,41). Lisaks on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta (dtl 38). Hageja on tõendid esitanud selle kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale kuuluv sõiduauto numbrimärgiga 4xxx hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel hageja esiletoodud parklas parkis (dtl 39). Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvid kogusummas 80 eurot.
21.Kostja on küll esitanud tõendi selle kohta, et ta on tasunud 20.01.2022 trahviteate nr 223022010930, 17.01.2022 viitenumbriga xxx, kuid kohus leiab, et viidatud maksekorraldus ei ole asjakohane. Ülekanne on tehtud Rahandusministeeriumile, mitte jale AS ÜHISTEENUSED. Viidatud maksekorraldusel ei ole hagejaga mingit seost.
22.Ka kostja viited sellele, et hageja on oma nõude kostja vastu loovutanud OÜle Aktiva Finants ei ole asjakohased. Kostja esitatud dokumentidest on tuvastatav, et nõue viitenumbriga 715006771 on tekkinud 28.12.2017 ja viitenumbriga xxx - 28.09.2018. Kumbki kostja edastatud Julianus Inkasso OÜ nõue ei puuduta tsiviilasja nr xxx., kuivõrd käesolevas tsiviilasjas palub hageja välja mõista leppetrahvid xxx (vormistatud
04.12.2020) ja xxx (vormistatud 12.04.2021).
23.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale tähitud postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja, tegi päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte, ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 80 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 95 eurot. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub käesolevas tsiviilasjas mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigisummas 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 75. Kohus leiab, et hageja menetluskuluna on põhjendatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista ka Transpordiametile päringu tegemiseks tasutud riigilõiv summas 2 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja on kandnud kulu Transpordiametile registripäringu tegemise eest summas 2 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja kulu registrisse päringu tegemiseks tuleb käsitleda menetluskuluna. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kohtule liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta. Kohus leiab, et Maanteeametile liiklusregistri päringu tegemise kulu summas 2 eurot on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 77 eurot (riigilõiv summas 75 eurot + registripäringu kulu summas 2 euro) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.