M. P.i hagi I. K.u vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 378,69 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. P. (isikukood xxx), lepinguline esindajad esindaja
vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja: I. K. (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. P.i hagi I. K.u vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista I. K.ult M. P.i kasuks välja põhivõlg 12 000 eurot, intress 1390,69 eurot ja viivis 11 988 eurot.
3.Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud I. K.u kanda.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.M. P. esitas 15.04.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse I. K.ult põhivõla 12 000 eurot, intressi 1390,69 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 11 988 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2017 laenulepingu, millega hageja andis kostjale 12 000 eurot laenu. Hageja maksis 27.07.2017 laenusumma kostjale sularahas välja ja kostja kinnitas kirjalikult selle kättesaamist. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.07.2019. Kostja ei ole teinud ühtegi laenulepingust tulenevat makset.
3.Rahvastikuregistri andmetel kostjal kehtiv elukoha aadress puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja aadressid xxx. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale dokumente nendel aadressidel kätte toimetada. Viimsi Vallavalitsuse, Tallinna Linnakantselei ning Politsei- ja Piirivalveameti teadete kohaselt puuduvad neil kostja kohta täiendavad andmed. Kohtuistungi sekretär helistas kostja rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril xxx, kust kõnele vastaja ennast tutvustada ei soovinud. Vastaja ütles, et on kostja sõber ja annab talle teate edasi. Hiljem sellele numbrile keegi ei vastanud. Telefoninumbril xxx vastas meesterahvas, et number ei kuulu kostjale. Telefoninumbril xxx vastas O. K., kes ütles, et tunneb kostjat, kuid ei suhtle tihti ja ei tea, kus ta elab.
4.Kohus edastas menetlusdokumendid ka kostja e-posti aadressile xxx, kust saadeti kohtule 07.03.2022 signeerimata ja allkirjastamata teade, et isikule on saadetud teade dokumendi nähtavaks tegemise kohta käesolevas tsiviilasjas. Isik küsis, mida see tähendab ja miks temalt nõutakse 13 390,69 eurot ja miks see on avalikustatud. Isik teatas, et tal ei ole ligipääsu andmebaasidesse. Kohtuistungi sekretär palus esitada allkirjastatud taotluse või anda posti aadressi, kuhu kohus saaks menetlusdokumendid saata. Isik teatas, et soovib saada dokumendid avatud vormis, pärast mida saab nende kättesaamist kinnitada. Istungisekretär selgitas, et kinnitus peab olema digitaalselt allkirjastatud, mille peale isik vastas, et sellist võimalust tal ei ole. Kohus palus isikul teatada elukoha aadress, et kohus saaks
dokumendid saata postiga, kuid isik palus need saata avatud dokumentidena samale e-posti aadressile.
5.Kohus selgitas isikule 17.03.2022 kättetoimetamise korda ja vajadust see nõuetekohaselt dokumenteerida. Kohus teatas, et kuna isik, kes on eelduslikult kostja, ei saa dokumentide kättesaamist digitaalselt kinnitada ega nendega andmebaasides tutvuda, samuti ei teata ta oma kehtivat elukoha aadressi ja teadaolevatel aadressidel saadetud dokumendid on kohtule tagastatud või on kohtule kinnitatud, et isik sellel aadressil ei ela, siis toimetab kohus muude usaldusväärsete võimaluste puudumise tõttu menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ja selgitas dokumentide kättetoimetatuks lugemise korda. Samuti selgitas kohus, et dokumentidega on võimalik tutvuda ka Harju Maakohtu kantseleis. E-posti aadressilt teatati, et kostja ei ole keeldunud enda kehtiva elukoha aadressi avaldamisest ja teatas, et tal on elukohast lahkumise keeld. Selle väite tõelevastavust kohtute infosüsteemist kättesaadavad andmed ei kinnitanud. Samuti märgib kohus, et nimetatud isiku poolt väidetu selle kohta, et tal ei ole võimalik dokumente digitaalselt allkirjastada ega andmebaasidega tutvuda, annab alust kahtlusteks, kas antud e-posti aadressilt peab kohtuga kirjavahetust just kostja. Nimelt on kostjal endal dokumentide digitaalse allkirjastamise võimalus, samuti kasutab kostja etoimikut, nagu nähtub tsiviilasja nr 2-22-6492 materjalist.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
7.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 17.03.2021 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 02.04.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 25.04.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. Samalt, eelviidatud e-posti aadressilt edastati kohtule 29.04.2022 allkirjastamata palve saada dokumendid aadressil Tulbiaia tee 7, kuid sellele aadressile on kohus dokumente juba kahel korral saatnud (oktoobris 2021 ja märtsis 2022), kuid tulemusteta. Kohus märgib, et dokumentide kättetoimetatuks lugemist TsMS § 317 lg 5 alusel ja kostja vastamise tähtaja kulgema hakkamist ei mõjuta see, kas isik teeb või ei tee jõupingutusi selleks, et temale edastatud dokumentidega ka tegelikult tutvuda. Kostja vastuse esitamise tähtaeg on seega möödunud.
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja avaldas soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
9.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 sätestatuga kindlaks määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist.
10.Kohus jätab TsMS § 445 lg 2 alusel maakohtu 28.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.