Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja A OÜ (Müüja) sõlmisid 02.03.2021 ostuhinna osadena tasumise kokkuleppe koos selle lisadega. Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma kauba eest faktoorile kokku kolmes osamakses esimese osamaksega 02.04.2021 summas 66,64 €, teise osamaksega 02.05.2021 summas 66,63 € ja kolmanda osamaksega 02.06.2021 summas 66,63 €. Kostja ei ole lepingu alusel osamakseid teostanud. Seega jättis kostja lepingu sõlmimisest kuni lepingu erakorralise lõpetamiseni tasumata osamakseid kokku summas 199,90 € ja peale lepingu erakorralist lõpetamist oli kostja võlgnevus lepingu osamaksetes 199,90 €. Vastavalt lepingu eritingimuste p-le 13.4 oli faktooril õigus viivituses olevate nõuete tasumise saavutamiseks omal äranägemisel ostjaga sõlmitud kokkulepe erakorraliselt 14 päevase etteteatamisega üles öelda. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu eritingimuste punktist 13.4 teavitas faktoor 28.04.2021 kostjat lepingu lõpetamisest ning luges lepingu lõpetamise tähtpäeva saabunuks 13.05.2021. Vastavalt lepingu eritingimuste p-le 6 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113.2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 238,25 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 12.08.2021, 11.10.2021 ja 13.12.2021

hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113. 2 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. 06.08.2021 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja BuyPlan Estonia OÜ ja kostja vahel 02.03.2021 sõlmitud ostuhinna osadena tasumise kokkuleppest nr. xxx tulenev võlgnevus 199,90 €, viivised 13,39 €, sissenõudekulud 25 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 199,90 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 8% aastas, alates 04.03.2022, tsiviilasja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 100 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hageja nõue ja asjaolud Ametlike Teadaannete kaudu 14.04.22. Kostja pidi hagile vastama 10 päeva jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud, teda on hoiatatud, et kui ta hagile ei vasta, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena lõivu 100 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks on kuludeks esindaja kulud 420 €, sh käibemaks 3,5 tunni eest, määr 120 € tunni eest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus toimetab otsuse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 p 1 järgi, kuna kostja andmed ei ole 1) otsuse tegemise ajaks muutnud, 2) kostja ei ole ka otsuse tegemise ajaks avaldanud kohtule oma kontakte ning 3) kohtule teadaolevatel kontaktandmetel, sealhulgas hagi lisaks olevas lepingus nimetatud eposti aadresil ei ole kostja ka asja materjale kätte saanud ega kinnitanud e-postiga materjalide saamist ega avanud e-toimikus kohtuasja materjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.