Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Swedbank AS (edaspidi hageja) ja L. A. K. (edaspidi kostja) on sõlminud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 6 000,00 eurot intressimääraga 17% aastas. Lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu 11. kuupäeval (lepingu tingimused p 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lisa 2). Lepingu tingimuste punkti 12.4 kohaselt on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda (vt Panga Üldtingimuste punkti 9) (lisa 3). Üldtingimuste punkti 9.1 kohaselt on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.9 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid

kohustusi, saatis hageja 12.06.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.06.2020 (lisa 4). Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 30.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Seisuga 09.12.2021 on kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 7 001,86 eurot, millest põhiosa 5 997,99 eurot, intress 309,55 eurot ja viivis 694,32 eurot. Lepingu kehtivuse ajal kandis nõude arvestus numbrit xxxx ning lepingu lõppedes sai nõude arvestus numbri xxxx, kus kajastuvad võlgnetavad summad. Tegemist on hageja programmi eripäraga, eristamaks kehtivat ning lõppenud lepingut. Nõude arvestuse nr xxxx põhiosa arvestusest nähtub, et kostja kasutuses on krediidilimiit summas 5 997,99 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 11.04.2020 kuni lepingu lõppemiseni kokku summas 309,55 eurot. Viivist on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2020 – 08.12.2021 summalt 5 997,99 EUR. Seisuga 08.12.2021 (k.a) on viivise võlgnevus 694,32 eurot (1,32 eurot päevas x 526 päeva = 694,32 eurot). 07.2019 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4 700,00 eurot intressimääraga 14,000% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.07.2023. Seoses Covidi pandeemiaga võimaldas hageja klientidele avalduse alusel põhiosamaksete maksepuhkust ning eeltoodust tulenevalt võimaldas hageja laenulepingu põhiosamaksete maksepuhkust ka kostjale. Kostja kohustus tagama igakuiselt tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3).Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lisa 8). Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 14% aastas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 12.06.2020 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.06.2020. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks 30.06.2020, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Seisuga 09.12.2021 on kostja laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 227,47 eurot, millest põhiosa 4 188,19 eurot, intress 181,90 eurot ja viivis 857,38 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 4 188,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 4 188,19 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 10.04.2020 kuni lepingu

ülesütlemiseni 30.06.2020 kokku summas 181,90 eurot. Viivist on arvestatud 14% aastas alates 01.07.2020 summalt 4 188,19 EUR. Seisuga 08.12.2021 (k.a) on viivise võlgnevus 857,38 eurot (1,63 eurot päevas x 526 päeva = 857,38 eurot. Hageja tugineb VÕS § 23 lg 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,4,6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, TsMS § 367, § 407 lg 1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 7 001,86 eurot, millest põhiosa 5 997,99 eurot, intress 309,55 eurot ja viivis 694,32 eurot ning viivis põhinõudelt (5 997,99 EUR) alates 09.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus kokku 5 227,47 eurot, millest põhiosa 4 188,19 eurot, intress 181,90 eurot ja viivis 857,38 eurot ning viivis põhinõudelt (4 188,19 EUR) 14% aastas alates 09.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks riigilõiv 650,00 eurot) L. A. K.’i kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks välja ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavaldus sisaldab endas menetluskulude nimekirja, kuid kulude nimekirja, mille hageja esitas täiendavalt, järgi ongi kuluks vaid lõiv 650 €. Kohtu selgitused Kostjale on kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hageja nõue ja asjaolud Ametlike Teadaannete kaudu 23.04.22. Kostja pidi hagile vastama 14 päeva jooksul

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (650,00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus toimetab otsuse kätte kostjale Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 p 1 järgi, kuna kostja andmed ei ole 1) otsuse tegemise ajaks muutnud, 2) kostja ei ole ka otsuse tegemise ajaks avaldanud oma kontakte ning 3) kohtule teadaolevatel kontaktandmetel, sealhulgas hagejaga sõlmitud lepingus nimetatud andmetel ei ole kostja ka asja materjale kätte saanud ega kinnitanud e-postiga materjalide saamist ega avanud etoimikus kohtuasja materjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.