2-22-1200/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtu põhjendused Ajutise halduri aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta järgmised. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Omandas XXX põhihariduse. Pärast kooli lõpetamist on töötanud ehitustöölisena ning läbinud raietöölise kolmekuulise kursuse. Võlgnik ei ole abielus ning rahvastikuregistri andmetel ei ole tal lapsi. Samas peab võlgnik ise end XXX sündinud P. Š. isaks. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik maksustatavat tulu 2012., 2013., 2015., 2017., 2018., 2019. ja 2020 aastal. Võlgnik sai maksustatavat tulu 2011. aastal Willeroy Partners OÜ-lt ja Külmaläte OÜ-lt kokku XXX eurot, 2014. aastal Floroda OÜ-lt XXX eurot, 2016. aastal Atria Eesti AS-ilt XXX eurot, 2021. aastal XXX XXX eurot ning 2022. a jaanuaris XXX XXX eurot. Võlgnik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on korduvalt viibinud vangistuses. Vara Pensioniregistris kajastuvad võlgniku varana kohustusliku pensionifondi Swedbank Pensionifond K60 osakud (481,449 tk) väärtusega XXX eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 kohaselt on nendele osakutele sissenõude pööramine keelatud. Võlgnikul on soovi korral õigus II pensionisambasse kogutud raha välja võtta, sel juhul on väljavõetud raha pankrotihalduri hinnangul käsitatav võlgniku vara realiseerimisest saaduna ja sellele võib pöörata sissenõude. Võlgnikul on AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot. Kontol on panga teenustasu võla katteks broneering 33,64 eurot. Kontole on seatud kohtutäiturite arestid. Konto on olnud arestitud alates 17.03.2005, võlgnik ei ole kontot peaaegu kasutanud. Viimane arveldus sel kontol toimus 06.04.2013, kui Eesti Töötukassalt laekunud stipendium jaotati kohtutäiturite vahel. Võlgniku ainus teadaolev varaline õigus on Lambrusco Detail OÜ (registrikood 12658029) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Võlgnik oli 07.05.2014 – 19.08.2016 selle ühingu juhatuse liige. Ühing on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded aastate 2014 - 2018 kohta. Nende aruannete kohaselt neil aastatel ühingus majandustegevust ei toimunud ning vara koosneb üksnes nõuetest ja ettemaksetest summas 2500 eurot. Hilisema aja kohta ei ole aruande koostamise hetkel piisavalt teavet. Tõenäoliselt on ühing 2021. aastal mingil määral tegutsenud. Selle tulemusena on tekkinud Maksu- ja Tolliameti ees võlg summas 231,01 eurot. Esialgu puudub teave ühingu vara kohta, kuid on alust arvata, et osa väärtus ei ole nii suur, et seda saaks käsitada võlgniku võlgade tasumise märkimisväärse katteallikana. Kohtutäitur on pakkunud osa müügiks avalikul elektroonilisel oksjonil, viimati 2021. aasta augustis alghinnaga 1900 eurot. Ostuhuvilist ei leidunud. Kohustused Seni teadaolevatel andmetel võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised: Võlausaldaja nimi:

M. B. (XXX) pärija(te) ja E. B. ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad A. T. ja A. M. solidaarselt. Pankrotihaldur jättis võlausaldajate nimekirjast välja kohtutäitur A. K. i menetluses täiteasjas XXX kohtulahendist tsiviilasjas 2-08-7305 tuleneva Aktiva Finants OÜ nõude 2396,75 eurot. Pankrotihalduri hinnangul on see nõue aegunud. Täitemenetluste andmebaasist nähtub, et täitemenetlus on algatatud 12.01.2010. Vastavalt TsÜS §-le 159 lg 1 katkes kohtulahendist tuleneva nõude aegumine ja algas uuesti täitmisele esitamisel. TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiv redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut ka enne 2011. a 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-s 13 asunud seisukohale, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Vastavalt TsÜS §-le 142 lg 1 teisele lausele võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda kohustuse täitmisest. Sissenõudja nõude aegumine ei lõpeta täituri õigust nõuda võlgnikult oma töötasu. Maksejõuetus Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 14 809,48 euro ulatuses, millest 80% (11 839,14 eurot) moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees ning 15% (2200,51 eurot) kohtutäiturite nõuded. KarS § 82 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda toimepandud kuritegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja kahju hüvitamise kohustusi. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuste näol. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 13.04.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole 04.05.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. T. i pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki.

Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega võrreldes hoopis pikendada. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb E. V. le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus selgitab, et TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, mistõttu jätab võlgniku 09.05.2022 venekeelse menetlusdokumendi tähelepanuta. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik