X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, õigus-vastase tegevuse lõpetamise, õiguste rikkumise keelamise, kahju hüvitamise ning viivise nõudes
Tsiviilasja hind
15 192,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood xxxx), lepingulised esindajad Robert Sarv ja advokaat Katrin Paulus Kostja Y (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meris Velling
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 07.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Rahuldada X hagi Y vastu kolmanda alternatiivnõude osas osaliselt.
3.Kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehelt (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-skymedialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta 3466e507-4a75-46db824e035b9df39c7d) järgmised sõnad: 3.1 lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad „rassistlikud avaldused“; 3.2 lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“; 3.3 lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“
sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“; 3.4 täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."“. 3.5 Avaldada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel: 3.5.1
valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;
3.5.2
kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;
3.5.3
pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;
3.5.4
tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“
3.5.5
teksti juures peab olema avaldatud foto:
/EEMALDATUD/
4.Mõista Ylt X kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 3000 eurot.
5.Mõista Ylt X kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 eurolt alates hagi esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Rahuldada X varaline kahjunõue osaliselt.
7.Mõista Ylt X kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 456 eurot.
8.Mõista Ylt X kasuks välja viivis varalise kahju hüvitiselt 456 eurolt alates hagi esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
9.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas petitsioonist X pildi ja nime eemaldamiseks.
10.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas eemaldada lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.
11.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas keelata kostjal avaldada seoses raadio SkyPlusi 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta järgmiseid väiteid: „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ ning samuti keelata kostjal www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehel (veebilink: https://www.change.org/p/sky-mediaavalik-petitsioon-sky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d) X isiku kujutiste (pilte või joonistusi)
kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks.
12.Jätta X hagi Y vastu rahuldamata esimese alternatiivnõude osas 12.1 kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsioon „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioonsky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db824e035b9df39c7d). 12.2 keelata kostjal avaldada seoses raadio SkyPlusi 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta järgmiseid väiteid: „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“; „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“. 12.3 avaldada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel: 12.3.1 valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta; 12.3.2 kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti; 12.3.3 pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“; 12.3.4 tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“ 12.3.5 teksti juures peab olema avaldatud pilt.
13.Jätta X hagi Y vastu rahuldamata teise alternatiivnõude osas: 13.1 kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehelt (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalikpetitsioon-sky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta 3466e5074a75-46db-824e035b9df39c7d) (1) hageja pilt ning (2) järgmised sõnad: 13.1.1 täielikult lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“; 13.1.2 lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad „rassistlikud avaldused“; 13.1.3 lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad
„levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“. 13.1.4 lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“ sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“; 13.1.5 täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."“; 13.1.6 lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“. 13.2 keelata Yl avaldada seoses raadio SkyPlusi 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta järgmiseid väiteid: „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“; „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ ning samuti keelata kostjal www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehel (veebilink: 3 https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-skymediale-alariXe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db824e-035b9df39c7d) hageja nime ja hageja isiku kujutiste (piltide või joonistuste) kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks. 13.3 avaldada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel: 13.3.1 valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta; 13.3.2 kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti; 13.3.3 pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“; 13.3.4 tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“; 13.3.5 teksti juures peab olema avaldatud samasugune pilt nagu resolutsiooni p-s 4.5.5. Menetluskulude jaotus
14.Jätta menetluskulud 28% ulatuses X kanda ja 72% ulatuses Y kanda.
15.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suurus
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.X (hageja) esitas kohtusse hagi Y (kostja) vastu. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded: 1) kohustada kostjat eemaldama petitsioon hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval tööpäeval; 2) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega väiteid „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“, „X poolt avaldatud rassistlikud avaldused“ ja „X levitab valeinformatsiooni ja kasutab stereotüüpe“; 3) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest. Alternatiivselt esitas hageja järgnevad nõuded: 5) kohustada kostjat eemaldama petitsioonist lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“;, lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad „rassistlikud avaldused“, lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“, lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“ sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.; 6) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega eelnevas punktis nr 2 välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine; 7) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta eelnevas punktis nr 3 kirjeldatud viisil; 8) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest. Alternatiivselt esitas hageja järgnevad nõuded: 9) kohustada kostjat eemaldama petitsioonist hageja pilt ja järgmised sõnad „rassistlikud avaldused“, „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“,
„rassistlikutest ja šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."“, lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.; 10) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega eelnevas punktis nr 2 välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine; 11) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“; 12) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja isikuõiguseid, kui algatas laimukampaania hageja vastu ja kutsus ühiskonda üles hagejat tühistama. Laimukampaania seisnes petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ loomises veebilehel www.change.org, selle petitsiooni propageerimises sotsiaalmeedias ja hiljem ka meedias. Lisaks õhutas kostja kolmandaid isikuid hageja tööandjat häirima.
3.Alternatiivselt leidis hageja, et kostja on tema õigusi rikkunud avaldades ebaõigeid faktiväiteid või väärtushinnanguid ning nimetades hagejat rassistiks ja šovinistiks. Kostja avaldas hageja kohta valeväite, et „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe.“ ja „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“ ning kasutas laimukampaanias kontekstist välja rebitud lauseid.
4.Kostja rikkus käibekohustust, isikuandmete töötlemise nõudeid, häid kombeid ja hageja isiklikke õiguseid. Kostja tegevus on õigusvastane, sest suuremastaabilise laimukampaania korraldamine ei saa olla õiguspärane ning kostja jätkas laimu avaldamist pärast seda, kui sai teada, et avaldatud väited on ebaõiged. Seetõttu saab hageja nõuda kahju hüvitamist. Kuna kostja on hageja õiguseid rikkunud pikema perioodi vältel, siis saab hageja nõuda kogu petitsiooni eemaldamist.
5.Konkreetsete petitsioonis nimetatud lausete osas leidis hageja järgmist: •
„Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“ – hageja ei ole aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi.
•
„Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ – sisaldab valeväidet, et hageja tegi rassistlikke avaldusi.
• „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe.“ – hageja ei ole kasutanud rassistlikke stereotüüpe ega esitanud valeinfot. •
„Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“ – tegemist on valeväitega, kui kasvõi üks kostja nimetatud näidetest ei ole rassistlik või šovinistlik.
• “Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (...)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb..” – tegemist on kontekstist välja võetud lausetega, mis jätavad vale mulje hagejast. •
„Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.“ – tegemist on ebaõige faktiväite ja ebakohase hinnanguna, sest hageja pole selliseid asju öelnud.
• „Noh, aga teiseks tuleks välja uurida, äkki tal [treeneril] oli õigus: äkki hakkasidki [ohvrid -autori märkus] kiiremini jooksma. Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks sport number üks ja selle nimel oled sa valmis tegema mida iganes, ohverdama mida iganes ja see väike “tihi” pole nüüd küll mingi õudne häda. (...) Sportlased teevad ju igast imevigureid, söövad ja süstivad, sätivad ja hõõruvad ja ma-ei-tea-jumal-midakõike nad ära ei tee. Võibolla on asi palju lihtsam! Ei ole seal vaja doseerida ja jumal teab mida... molekulidega hullata - väike „tihi“ enne võistlust, viskab lahti kõik, mis vaja, ja läheb nagu ludiseb,“ – hageja ei õigusta nimetatud jutus vägistamist. • „3. Hommikuprogramm 30.09.2019 Küsib X C “kui ta naine oleks n****r, siis kas enne sünnitust vajutaks ta musta või valget nuppu” https://sky.ee/X-noudis-otse-eetrisaru-kas-A-loobuks-pigem-veinist-voi-seksist/“ – tegemist on kontekstist välja rebitud lausega. • „Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist.“ – sisaldab väärtushinnangut, et eelmistes punktides avaldatu põhjal on alust hagejat vallandada, ja kaudset faktiväidet, et hageja on teinud midagi taunitavat. • „Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud.“ – sisaldab ebakohast väärtushinnangut, et hageja väljaütlemised on ebakohased. • „Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle.“ – tegemist on ebaõige väitega, sest pärast 02.06.2020 saadet ei ole pretensioone esitatud ja hageja ei ole pärast temaga rääkimist kellegi huve kahjustaval viisil jätkanud. • „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ – väide sisaldab ebakohast hinnangut, et hagejal on piiratud silmaring ning tema naljad on solvavad. Ülejäänud petitsiooni avaldatud lausete osas leidis hageja, et need ei vääri veebis avaldamist.
6.Eestis puudub mustanahaliste kogukond, keda isehakanud aktivistid peaks „kaitsma“. Kostjal puudus vajadus sellisel viisil, s.o hageja tühistamine avaliku sildistamise petitsiooni kaudu, reageerimiseks. Vahend ja abinõu olid ebaproportsionaalsed, sest Eestis pole vaja kedagi väidetava rassismi eest kaitsta. Eestis ei ole sõna „neeger“ kasutamine totaalne tabu ja mitmedki avaliku elu tegelased ja tuntud inimesed kasutavad seda sõna. Selle sõna ühekordne kasutamine ilma soovita kedagi solvata või alandada ei muuda Eesti kultuurikeskkonnas ja ühiskonnas rassistiks. Olgugi, et sõna neeger kasutamine on langustrendis, siis ei kaasne selle sõna kasutamisega avalik hukkamõist või rassistiks sildistamine. Sõna jebla kasutamine ei käinud saate konteksti ja jutu loogilise järje tõttu kuidagi mustanahalise kohta, vaid see käis konkreetselt segastel asjaoludel toimunud traagiliste sündmuste kohta.
7.Hageja täpsustas kahju tekitava käitumise keelamise nõuet nii, et lisas ümber lükkava teksti juurde täpsustusena „v.a siinses asjas jõustunud lahendi täitmiseks“.
8.Uganda jooksukoondise naisjooksjate väite õigusvastasus avaldub selles, et kostja omistab hagejale tsitaadina lauset, mida hageja pole kunagi öelnud. Negatiivse sisuga lause jätab hagejast ebaõige mulje. Hageja raadioeetrist eemaldamise ja sobivalt reageerimise nõue jätab mulje, justkui esinevad objektiivsed alused hageja raadioeetrist eemaldamiseks. Väite õigusvastasus väljendub selles, et järelikult on hageja ebapädev saatejuht ja töötaja ning selles, et justkui hageja ei ole sobiv saatejuhina üldse jätkama (viide kitsale silmaringile, ebasobivatele väljaütlemistele ning solvamisele; loendamatutele kaebustele ja jälle ja jälle ja jälle „juhtumistele“ ehk väidetavale korduvale „hälbimisele“ ehk saatejuhina ebasobivusele).
9.Hageja väljaütlemised pole ebasobivad ning nende kohta pole kunagi enne petitsiooni avaldamist tehtud „loendamatuid“ kaebuseid. Petitsiooni avaldamise järgselt saadeti tõesti hageja tööandjale häirivaid kirju, kuid nende hulka ei saa pidada loendamatuks. Väite puhul, ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle, on tegemist vale väitega, sest seda pole ometi jälle ja jälle ja jälle juhtunud. Hinnanguna on väide ebakohane, sest sisaldab ebakohast viidet korduvatele ebasobivatele väljaütlemistele. Hageja pole kostja osundatud piirides end ebasobivalt väljendanud. Kostjal polnud hageja nõusolekut tema andmete töötlemiseks (sh tsitaatide omistamiseks või pildi kasutamiseks) IKÜM art 6 (1) (a) alusel. Kostja ei töödelnud hageja isikuandmeid (tsitaate ega pilti) IKÜM art 6 (1) (f) alusel (ülekaalukas avalik huvi). Tegemist on alternatiivse õigusvastaselt kahju tekitamise alusega ning kui kohus leiab, et kostja ei ole kehtiva õiguse normi rikkunud, tuleb kohtul hinnata kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja vastavalt VÕS § 1046 või 1047 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on tema poolt hagejale antud väärtushinnangud põhjendatud hageja väljaütlemistega. 02.06.2020 raadiosaates väljendas hageja rassistlikke stereotüüpe ning rassipõhist vaenukõnet, mida tõendavad kostja poolt esitatud ekspertarvamused. 30.09.2019 raadiosaates kasutas hageja sõna neeger ja küsis kaassaatejuhilt, kas ta vajutaks musta või valget nuppu ehk valiks mustanahalise või heledanahalise lapse. Sõna neeger kasutamine on rassistlik, alandav ja sobimatu ning rõhutas head ja halba valikut. Samuti leidis kostja, et küsimuse läbi muutis hageja naised nuppudega sünnitusmasinaks. 16.04.2014 saates eitas hageja vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on alusetud.
11.Kostja pidas oluliseks, et hageja on ajakirjanik, kellel on seetõttu eriline roll rassismi ja vaenukõne tõrjumisel. Hageja suurest kuulajate ja jälgijate arvust tulenevalt oli põhjendatud tema väljaütlemistele reageerida, et vältida rassismi ja vägivalla normaliseerimist. Vaenukõnele tõhusaks vastumeetmeks peetakse mh sallivusharidust ja hukkamõistu vastukõnega. Petitsiooni avaldamine on kooskõlas Põhiseadusega kaitstud väljendusvabadusega. Petitsioonil oli piiratud maht, mistõttu ei saa kostjale ette heita väidete avaldamist piiratult ja saadete terviklikult ümberkirjutamata jätmist.
12.Konkreetsete väidete osas leidis kostja, et • väide „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“ ei käi hageja kohta, vaid lauset ümbritseva kontekstis on tegemist väitega SkyPlusi raadiojaama kohta; • väide, et hageja on esitanud rassistlikke avaldusi, on väärtushinnang mitte faktiväide. Rassistlik on omadussõna. Seega saab üksnes põhjendada, kas sellise omaduse andmine on asjakohane, kuid pole võimalik tõendada omaduse olemasolu. Selline hinnang on põhjendatud hageja väljaütlemiste põhjal;
• väited, et hageja levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe on faktiväited, mis hageja väljaütlemiste põhjal vastavad tõele; • väide, et hageja on avaldanud rassistlikke ja šovinistlikke väljaütlemisi, on põhjendatud hageja väljaütlemistega, mida eksperdid on pidanud rassistlikeks ja šovinistlikeks; • hagejale omistatud laused “Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (...)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb..” olid põhjendatult saatelõigust näidetena välja võetud, et näidata osa hageja poolt avaldatust, mis konteksti arvesse võttes oli rassistlik. Lauseid kajastati petitsioonis, mis peab olema kiiresti ja lihtsalt loetav; • hagejale omistatud lause, et hageja tegi Uganda sportlaste üle nalja ja väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini“ ei ole ebakohane väärtushinnang ega ebaõige faktiväide. Kostja hinnangul on tegemist hinnangu ja mitte väitega, sest kostja väljendas, et hageja tegi nalja. Hageja on ka ise kinnitanud, et ta tegi nalja. Kostja pole hagejale ühtegi konkreetset tsitaati omistanud, seetõttu ei saa nõuda nende ümberlükkamist. Hageja esitas Uganda jooksutreeneri seisukohta kui võimalikku tõde. Seega võis jooksutreeneri väite omistada hagejale; • hageja muud väited Uganda sportlaste nalja osas vastavad hageja poolt saates väljendatule ja on avaldatud tsitaatidena. Seetõttu on tegemist õiguspärase faktide avaldamisega; • hagejale omistatud küsimus kaassaatejuhile tumedanahalisega naisega lapse saamisel musta ja valge nupu kohta vastab hageja poolt saates väljendatule. Tegelikkusele vastava väite avaldamine ei saa olla õigusvastane, isegi kui see on hageja mainet kahjustav. Küsimuse esitamine naljasaates ei võta küsimuselt rassistlikku sisu ära; • lause „Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetris“ ei sisalda hageja kohta mingeid fakte ega väärtushinnanguid; • väide, et hageja on avaldanud ebasobivaid väljaütlemisi, on põhjendatud arvestades hageja poolt väljendatut; • lause „Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle.“ ei käi hageja kohta ja ei saa seetõttu rikkuda hageja õiguseid; • väide, et hagejal pole piisavalt lai silmaring ja ta ei suuda teha nalju teisi rasse, naisi ja vähemusi solvamata, on väärtushinnang, mis on hageja väljaütlemisi arvesse võttes põhjendatud.
13.Kostjale ei saa ette heita käibekohustuse rikkumist, sest hageja heidab kostjale ette tegevust mitte tegevusetust.
14.Kostja pole käitunud vastuolus heade kommetega. Kostja luges hagist välja, et hageja heidab heade kommete vastase käitumisena kostjale ette hageja tööandja andmete jagamist, hageja inimesena tühistamist ning laimukampaania läbi viimist. Hageja tööandja andmed olid avalikud. Avalike andmete jagamine ei saa olla õigusvastane. Kostja ei julgustanud kedagi hageja tööandjale kirjutama, vaid raadiosaadet kuulnud inimesed soovisid ise midagi ette võtta ja küsisid, mida saaks teha. Hageja tööandja ei ole pidanud kirjade saatmist häirivaks ning tähelepanu juhtimist rassismi ilmingute ilmnemisel tulebki julgustada.
15.Õigusnorm, mille järgi kvalifitseerida kostja käitumist hageja inimesena tühistamiseks, puudub. Hagiavaldusest ei ole ka selgelt aru saada, mida inimesena tühistamine endast
kujutab. Seetõttu pole kohtul võimalik lugeda kostja käitumist hageja tühistamisel heade kommete vastaseks käitumiseks. Petitsiooni sisu, eesmärk ja jagamine olid õiguspärased, mistõttu ei saa ka petitsiooni tegemist pidada heade kommete vastaseks. Kuna kostja tegutses legitiimse eesmärgiga, siis ei saa tema käitumist pidada heade kommete vastaseks.
16.Seoses hageja nõuetega märkis kostja täiendavalt, et ei saa tagada petitsiooni eemaldamist nõutud ajaga, sest see sõltub veebilehe pidaja tegutsemisest. Hinnangute avaldamise keelamine pole põhjendatud, sest hinnangud on kohased. Nime ja pildi eemaldamise nõue on täielikult põhjendamata. Faktiväidete ümberlükkamise nõuet ei saa rahuldada. Hageja põhjendas mittevaralise kahju nõuet üksnes ebaõigete andmete avaldamisega. Kuna kostja pole ebaõigeid andmeid avaldanud, siis tuleb ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Varalise kahju tekkimist pole hageja tõendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt kolmanda alternatiivnõude osas. Esimese ja teise alternatiivnõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Varaline kahjunõue kuulub osaliselt rahuldamisele.
18.Hageja leiab, et kostja kasutas hageja vastu suunatud laimukampaanias kontekstist välja rebitud lauseid ning avaldas kostja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning kolm ebaõiget faktiväidet. Hageja heidab mh kostjale ette isikuõiguste rikkumist, kui kutsus ühiskonda üles hagejat tühistama, seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, mis väljendub isikuandmete töötlemise nõuete rikkumises, heade kommete vastast käitumist ja käibekohustuse rikkumist. Hageja leiab, et ei ole rassismi õhutanud ega rassistlike või šovinistlike väljaütlemisi raadioeetris avaldanud. Kostja väitel on tema poolt hagejale antud väärtushinnangud põhjendatud hageja väljaütlemistega. Kostja leiab, et 02.06.2020 raadiosaates väljendas hageja rassistlikke stereotüüpe ning rassipõhist vaenukõnet; 30.09.2019 raadiosaates kasutas hageja sõna „neeger“ ja küsis kaassaatejuhilt, kas ta vajutaks musta või valget nuppu ehk valiks mustanahalise või heledanahalise lapse, ning 16.04.2019 saates eitas hageja vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on alusetud. Kostja algatas petitsiooni lähtudes soovist astuda vastu rassistlikule vaenukõnele ning seista vähemusgruppide õigust eest.
19.Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudub, et hageja on SkyPlusi saatejuht alates aastast 1999. Kostja avaldas 03.06.2020 üleskutse, mille kohaselt kogub kostja kokku kõik hageja väljaütlemised (I kd, tl 23). Kostja avaldas 04.06.2020 portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehelt (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-medialealari-Xeraadioeetrist-eemaldamise-kohta 3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d) järgmise petitsiooni: Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta
/EEMALDATUD/
@xxxx started this petition to Sky Media and 2 others Raadio Sky Plus reklaamib end kui “Eesti positiivsem raadiojaam”. Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi. Käesolev pöördumine ei ole esimene kaebus Raadio Sky Plusi ja nende saatejuhtide kohta. Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas. Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe. Inimese jaoks, kellel on nii suur platvorm, lasub ka vastutus kuulajate ees. Raadio Sky Plus kuulajateks on eestlased, eestlaste seas on esindatud absoluutselt kõik
nahavärvid, orientatsioonid ja sood. Teil on kohustus seista iga oma kuulaja eest ja hetkel te seda teinud ei ole. Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest. Hommikuprogramm 02.06.2020 10:00 alates 47:30 “Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (...)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb..”
2.Hommikuprogramm 16.04.2014 9:00 alates 39.55 Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini." “Noh, aga teiseks tuleks välja uurida, äkki tal [treeneril] oli õigus: äkki hakkasidki [ohvrid autori märkus] kiiremini jooksma. Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks sport number üks ja selle nimel oled sa valmis tegema mida iganes, ohverdama mida iganes ja see väike “tihi” pole nüüd küll mingi õudne häda. (...) Sportlased teevad ju igast imevigureid, söövad ja süstivad, sätivad ja hõõruvad ja ma-ei-tea-jumal-midakõike nad ära ei tee. Võibolla on asi palju lihtsam! Ei ole seal vaja doseerida ja jumal teab mida... molekulidega hullata - väike „tihi“ enne võistlust, viskab lahti kõik, mis vaja, ja läheb nagu ludiseb,“
3.Hommikuprogramm 30.09.2019 Küsib X C “kui ta naine oleks n****r, siis kas enne sünnitust vajutaks ta musta või valget nuppu” https://sky.ee/X-noudis-otse-eetris-aru-kas-A-loobuks-pigem-veinistvoi-seksist/ Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist. Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud. Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle. Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata (I kd, tl 66-67 ja 191-191 pöördel). Kostja avaldatud petitsioon on veebis üleval ning sellel on hagi esitamise, so 30.07.2020 seisuga 5976 allkirja. Seisuga 16.04.2021 on petitsioonil 6042 allkirja.
20.Kohus täitis 08.03.2022 määrusega selgituskohustuse ning andis kostja poolt avaldatule esialgse hinnangu, selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 56-60). Mittevaraline kahjunõue
21.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au teotamisega sh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, isiku kujutise õigustamatu kasutamisega või ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõele vastavust ei saa tõendada. Seetõttu peab asja lahendamiseks kohus tuvastama konkreetsed kostja avaldatud väited, mille osas hageja leiab, et tegemist on väidetega, mis väärtustavad teda ebakohaselt või sisaldavad tema kohta ebaõigeid fakte. Samuti saab isikuõiguste rikkumiseks olla hageja pildi kasutamine tema nõusolekuta.
22.Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).
Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab, kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist ja põhistab kahju tekkimist.
23.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Süü olemasolu eeldatakse ning kostja peab tõendama süü puudumist.
24.Hageja heidab kostjale ette isikuõiguste rikkumist, seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, mis väljendub isikuandmete töötlemise nõuete rikkumises, heade kommete vastast käitumist ja käibekohustuse rikkumist.
25.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-143-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et kostja avaldas veebilehel hageja kohta petitsiooni. Seega on kostja avaldaja.
26.Hageja arvates on kostja hageja kohta avaldanud 3 ebaõiget faktiväidet: 1) hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe (väide 1); 2) X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi (väide 2) ning 3) hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“ (väide 3).
27.Kohus analüüsib, kas nimetatud väited on faktiväited või väärtushinnangud. • hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe (väide 1) – kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, mille tõesust on võimalik kohtumenetluses tõendada, ning hagejat negatiivselt väärtustava väitega. • X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi (väide 2) – kohtu hinnangul on tegemist hinnanguga, sest ainuüksi väljend õhutama sisaldab hinnangut võrdlusena nt verbidega avaldama, kajastama, mis kirjeldavad üksnes tegevust. Kostja avaldas petitsioonis lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“. Arvestades kostja poolt välja toodud algset lauset, leiab kohus, et avaldatud hinnang ei käi hageja kohta, vaid raadiokanali SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Vastavalt ei ole selle nõude puhul vaja edasi analüüsida mittevaralise kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi. • hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“ (väide 3) – hagejale väite omistamine on faktiväide, sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise väite avaldanud või mitte, arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet hagejat negatiivselt väärtustavaks.
28.Kohus analüüsib, kas faktiväited (väited 1 ja 3) on ebaõiged.
Väide (1) hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe. Hageja avaldas SkyPlus Hommikuprogrammis 02.06.2020 10:00 alates 47:30 “Kas ikkagi mustanahalise näol oli tegemist mingi pätiga? Ma ei ole süvenenud. “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (...)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb või on olemas ilmselt..” (I kd tl 7-8 ja 02.06.2020 saate helisalvestis). Kostja hinnangul avaldas hageja väite, et mustad on pätimad. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et vaadata tuleb saates toimunud arutelu tervikuna. Kohus leiab, et tuvastamine, kas tegemist on rassistlike stereotüüpide levitamisega, on õiguslik hinnang ja selle saab anda kohus. Seetõttu on kostja esitatud M. L. ja O. L. eksperthinnangud asjakohatud ja kohus jätab need tõenditena arvestamata (I kd, tl 192-208). Samuti jätab kohus arvestamata T. L. ja P. P. arvamused (III kd, tl 100-110). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Kuna vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas, siis ei ole eksperthinnangud, kas ekspertide arvates on saates levitatud rassistlikke stereotüüpe või mitte, asjakohased ja avaldatu sisu tuvastamiseks pole eksperthinnangutele tuginemine põhjendatud. Hageja poolt avaldatust saab mõistlik inimene aru, et hageja üksnes esitas väite „äkki mustad on pätimad“ küsimuse vormis. Sellest ei saa järeldada ühtegi faktiväidet. Samuti ei saa mõistlik inimene aru, et nimetatu sisaldaks rassistlikke stereotüüpe või veendumusi. Hageja esitas küsimusi, väljendas oma seisukohti selles osas, kuidas asjad võisid olla. Hageja mainis ka, et ta ei ole teemaga päris kursis. Lõplikke järeldusi või rassistlikke hinnanguid hageja ei andnud. Saates oli arutuse all USA-s aset leidnud mustanahalise G. F. surm. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal oli õigus esitada sellist küsimust. Küsimus ei olnud suunatud mustanahaliste alandamisele. Sõna „pätt“ kasutamine ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oli rassistliku väljendusviisiga. Hageja öeldust ei saa teha järeldust, justkui hageja oleks G. F. kunagi pätiks kutsunud. Õigekeelsus sõnaraamat annab „pätt“ tähenduseks paadialune hulgus, suli. Sõna pätt leiabki tavaelus kasutamist sulidest rääkides. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja kasutas sõna „jebla“ mustanahalise G. F. kohta tema alandamise eesmärgil rassistliku väljaütlemisena. Hageja väitis, “Ilmselgelt oli mingi jebla. Keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub“. Kohus leiab, et mõistlik inimene sai avaldatust aru nii, et „jebla“ all pidas hageja silmas G. F. tapmist. Sõna „jebla“ kasutamist hageja õigusvastaselt tekitatud kahju nõude alusena eraldi välja ei too. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks avaldanud saates valeinformatsiooni. Kostja selgitas 07.03.2022 toimunud kohtuistungil, et kostja pidas valeinformatsiooniga silmas stereotüüpide levitamist (III kd, tl 188). Kohus ei nõustu kostjaga, et rassistlike stereotüüpide levitamist saab pidada valeinformatsiooni levitamiseks. Valeinformatsiooniks saab pidada tõele mittevastavat infot. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja levitas valeinformatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et hageja levitas nimetatud saates rassistlikke stereotüüpe. Termini „rassistliku stereotüüp“ all tuleks mõista rassismi pooldavat hoiakut. Kohtule esitatud Justiitsministeeriumi uuringu „Rassi – ja võõravimm Eestis“ uuringu kohaselt võib rassismi defineerida kui usku, et geneetilised tegurid, mis määravad inimese rassilise, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, mõjutavad käitumist, iseloomu ja võimekust. Samuti kätkeb see arvamust, justkui oleks mõni rass või rahvus teistest parem (III kd, tl 34 pöördel). Kohus ei leia, et hageja väljaütlemised toetavad rassismi. Saatejuhid arutlesid sündmuse üle, mitte G. F. isiku üle, ning hageja ei esitanud kindlaid väiteid ühegi rassi kohta, vaid küsimusi, mis temal nimetatud sündmusega seoses olid tekkinud ja mis mitme saatejuhiga saate konteksti arvesse võttes võimaldasid arutelu jätkata ja teemas selgust tuua. Rassism on midagi palju tõsisemat, kui hageja meelelahutussaates väljendatud seisukohad.
Tegemist on negatiivse väitega hageja kohta. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Rassistlike stereotüüpide levitamise ja valeinformatsiooni levitamise väide on hageja au teotav. Kostja ei ole tõendanud selle tõele vastavust. Seega on tegemist ebaõige väitega.
29.Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Hagejale väite omistamine on faktiväide, sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise väite avaldanud või mitte. Arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet hagejat negatiivselt väärtustavaks. Vaidlus puudub, et kostja avaldas petitsioonis nimetatud väite. Hageja leiab, et tema ei ole kostja poolt petitsioonis esile toodud väidet Uganda jooksukoondise naisjooksjate osas kunagi öelnud. Kõnealuse väite pinnalt tekib mulje, et hageja justkui õigustab vägistamist. Samuti on kostja nimetatud väite pinnalt andnud hagejale hinnangu. Kohus selgitas 08.03.2021 määruses, et kostjal tuleb tõendada faktiväidete tõele vastavust. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kohtule esitatud 26.04.2014 H. H. artikkel ei tõenda seda, et hageja avaldas hommikuprogrammis kostja poolt väidetud väite (I kd, tl 221-222 pöördel). H. H. artikli puhul on tegemist H. H. subjektiivse arvamusega hageja poolt avaldatu kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja avaldas petitsioonis avaldatud kujul toodud väite. Vastavalt ei tule selle väite osas edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.
30.Samuti tugines hageja mittevaralise kahju tekitamise nõudes 30.09.2019 „Hommikuprogrammi“ saates avaldatule. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja küsis “C, oletame kui Su naine oleks neeger, siis Sa oled sünnitusmajas ja enne oma lapse sündi Sa saad vajutada ühte nuppu, kumba nuppu Sa vajutad, kas musta või valget?“ (25.09.2020 kostja vastuse lisa 5, 30.09.2019 saate helisalvestis). Tegemist oli rahvusvahelise lollide küsimuse tähistamise päevaga (I kd, tl 95). Seletav sõnaraamat 2009 annab „neeger“ tähenduseks neegrirassi kuuluv tumeda nahaga inimene (algselt Aafrikas, hiljem ka Ameerikas ja mujalgi), mustanahaline. Aafrika, USA neegrid. Poisid olid päikeses mustaks kõrbenud kui neegrid (vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=neeger&F=M). Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS
kohaselt on sõna „neeger“ selgituseks lehe+neeger NALJ ajakirjanik. Neegri+muusika, neegri+naine, neegri+poiss, neegri+rass(vt https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=neeger&F=M). Kumbi sõnaraamat ei ütle, et tegemist oleks halvustava sõnaga. Kohus on seisukohal, et ainuüksi ühekordselt sõna “neeger” kasutamine ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oleks rassistliku avaldusega. Kohus möönab, et saatejuhi poolt “neeger” kasutamine ei ole hea toon ja seda peaks vältima. Sõna „neeger“ soovitatakse mitte kasutada, keelatud sõnaga tegemist ei ole. Samuti ei ole huumorit tehes kõik lubatud ning rassistlik kõne ei tohiks sisalduda huumoris. Samas oli tegemist meelelahutussaatega, kus tähistati lollide küsimuste päeva. Sõna „neeger“ kasutamine ei ole Eesti kultuuriruumis keelatud. Kohus ei saa hakata ütlema, et mingit sõna ei tohi üldse Eesti kultuuriruumis kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei saa rassistlike stereotüüpide levitamiseks pidada meelelahutussaates lollide küsimuste päeval küsitud küsimust. Samuti ei saa nimetatud küsimusest järeldada, et naine oleks justkui nuppudega sünnitusmasin. Lisaks tuleneb hagi faktilistest asjaoludest, et kostja teotas hageja au ebakohase hinnanguga jagades 03.06.2020 kolmanda isiku säutsu, milles nimetati hagejat rotiks. Kohus loeb hagi alusena märgitud asjaoludena välja ka, et hageja leiab, et kostja avaldatud lausetega kogumis andis hageja kostja hinnangu rassist ja šovinist. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse eelduslikult õigusvastaseks (VÕS § 1047 lg 2). Eeldatakse ka au teotava hinnangu õigusvastasust ning au teotava hinnangu põhjendatust ja kohasust peab põhjendama ja tõendama hinnangu avaldaja. Kohus peab hinnanguid (rassist, šovinist ning kitsa
silmaringiga) hagejat negatiivselt väärtustavateks. Seetõttu tuleb kostjal põhistada hinnangute põhjendatust ja võimalusel tõendada põhjenduste aluseks olevaid asjaolusid. Isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1 ls 1). Isiku au teotamine on võimalik hinnangu andmisega isiku kohta. Isiku au teotavate väärtushinnangutena ei saa käsitada ükskõik missugust lauset, milles väljendub negatiivne arvamus või millest mõni lugeja võib tekitada ebakohase väärtushinnangu.
31.31.07.2020 hagi täienduse kohaselt peab hageja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaks ka järgnevaid lauseid: 1) Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini." Kohus tuvastas, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt avaldatut ja väite õigsust. 2) Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist. Hageja väitel sisaldab väide hinnangut, et välja toodud laused võimaldaksid hageja vallandada ning et hageja on hälbinud. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene aru, et hageja ei sobi oma väljaütlemiste tõttu raadios töötama. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole hageja au teotav. Negatiivsete hinnangute andmine ei ole keelatud. Vastavalt ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. 3) Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud. Hageja leiab, et väide sisaldab ebakohast hinnangut, et hageja väljaütlemised on ebasobivad. Kohus nõustub nimetatuga. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. 4) Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle. Hageja hinnangul võimaldab väide hagejat väärtustada negatiivselt, sest kostja kasutab seda negatiivse argumendina hageja vastu. Mõistlik inimene ei saa lausest aru, et lause käib hageja kohta. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida mittevaralise kahjunõude teisi eeldusi. 5) Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata. Hageja väitel sisaldab lause ebakohast väärtushinnangut, et hagejal on kitsas silmaring ja ta on solvanud teisi rasse, naisi ja vähemusi.
32.Väide (5) on negatiivne. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 15914, p 17). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli eelpool
nimetatud väidete puhul hagejat alandada. Kohus leiab, et kuigi kostja sõnavõtt petitsioonis oli hageja suhtes negatiivne ja kriitiline, ei olnud kostja väljendusviis hageja silmaringi osas ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis hagejale ei meeldi. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata negatiivseid hinnanguid. Kohus märgib, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Vastavalt ei ole tegemist au toetava väitega. Seega ei ole vaja edasi analüüsida väidete 2, 3, 4 ja 5, puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas. Väidet 1 on kohus analüüsinud eespool. Kohus märgib, et negatiivsete hinnangute andmine on lubatud.
33.Hageja tugines alternatiivselt kahju tekitamise alusena IKÜM artikli 5(1)(a) rikkumisele ja tahtliku heade kommete vastasusele (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
34.Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja tugines Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (IKÜM) artikli 5(1)(a) rikkumisele, mille kohaselt tagatakse, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisele tuginemisel peab hageja tõendama, et tema viidatud kaitsenorm on olemas ja kehtib ning et kaitsenormi eesmärgiks on hagis nimetatud kahju ärahoidmine.1 Samuti peab kohus selgeks tegema, kas kostjal lasus kaitsenormi täitmise kohustus, rikkumise ja rikkumise subjektiivse külje.2 Kuna hageja tugineb kaitsenormi rikkumisele, siis tuli hagejal selgitada, missugune on EL-i määruse 2016/679 artikli 5(1)(a) kaitse-eesmärk, missugune oli kostjale normist tekkiv kohustus, asjaolud, mille põhjal hageja väidab, et kostja nimetatud normi rikkus ja vastutab rikkumise eest. Samuti tuli hagejal kohtule esitatavaid asjaolusid tõendada. Hageja selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Hageja märkis üksnes, et tegemist on alternatiivse alusega.
35.Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kohus saab hagiavaldusest aru, et hageja peab kostjale heade kommete vastase tegevusena etteheidetavaks laimukampaania korraldamist, hageja inimesena tühistamist ja hageja tööandjale kirjade saatmise julgustamist. Kohtu hinnangul polnud petitsioon suunatud hageja inimesena tühistamisele, vaid tegemist oli kostja arvamuse väljendamisega hageja sobivuse kohta konkreetselt ühe raadiojaama raadiosaatejuhi rolli. Inimestel on õigus avaldada oma arvamust avaliku elu tegelaste sobivuse kohta nende ametitesse. Kuigi selline arvamus ei tohi põhineda ebaõigetel faktiväidetel ega ebakohastel hinnangutel, ei saa negatiivse arvamuse, sh arvamuse, et isik ei sobi teatud ametisse, avaldamist pidada inimese ühistamiseks ega heade kommete vastaseks käitumiseks. Kohus hindab petitsioonis avaldatud faktiväidete tõelevastavust ja hinnangute põhjendatust iga väite osas eraldi. Tulenevalt sellest, et kohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1047 lg 1 järgi, siis ei ole vaja edasi analüüsida, kas hageja käitumine on vastuolus heade kommetega.
36.Käibekohustuse rikkumine iseseisvalt ei ole kahju õigusvastase tekitamise aluseks.
37.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud kahe ebaõige faktiväite avaldamisega hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.
T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted, p 6.3.8(9). T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted, p 6.3.8(9).
38.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
39.Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
40.Kohus tuvastas, et ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning kostja ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Kostja leidis, et petitsiooni ja selles sisaldavate väidete avaldamine oli põhjendatud, sest ta reageeris rassismile. Kohtu hinnangul ei muuda kostja võimalikud head kavatsused võidelda rassismi ilmingutega ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamist õiguspäraseks. Petitsioonis väljendatu kohaselt olid SkyPlusi eetris õhutatud aastaid šovinismi ja rassismi ja hageja avaldanud rassistlikke avaldusi ja valeinformatsiooni. Sellise tugeva negatiivse ja üldistava hinnangu andmiseks oleks kostja pidanud oma hinnangu aluseks olevaid asjaolusid kriitiliselt kontrollima. Isegi kui hageja oleks avaldanud ühes saates ilmselgeid rassistlikke või šovinistlikke väiteid, peaks hageja ja raadiojaama kui terviku suhtes üldistavate ja aastatepikkuste järelduste tegemiseks kostja kontrollima, et selliseid avaldusi on tõesti tehtud mitmeid kordi ning mitmeid aastaid. Tegemist ei olnud aegkriitilise olukorraga, milles asjaolude kontrollimiseks aja võtmisel oleks juhtunud midagi halba. Asjaolu, et petitsiooni tekst on piiratud ehk kostja sai avaldada üksnes osaliselt oma hinnangute aluseks olevaid asjaolusid, ei tähenda, et tema hinnangud võivad avaldamise ruumipuudumise tõttu olla sisuliselt vähem põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja hageja isiklikke õigusi ning õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.
41.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on
käitunud hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
42.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
43.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
44.Hageja esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad teise isiku au ja väärikust.
45.Hageja hinnangul oleks õiglase hüvitise suuruseks 75 000 eurot. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb alati järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 14). Kostja on tudeng, kelle majanduslikku seisu arvestades oleks hageja jaoks õiglase summa 75 000 eurot väljamõistmine ebaõiglane ja paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab olema vastavuses isikule põhjustatud kannatuste raskusega.
46.Kohus arvestab hüvitise väljamõistmisel sellega, et kostja avaldas faktiväited ja hinnangud veebilehel avaldatud petitsioonis. Mh nõudis kostja hageja vallandamist. Kostja algatatud petitsioon on ka käesoleval ajal kättesaadav ning selle kasuks on võimalik anda allkirja. Nimetatud petitsioon jõudis ca kahe aasta jooksul väga paljude inimesteni, seda kajastati meedias ja selle kohta avaldati arvamust. Petitsiooni avaldamine on iseenesest lubatud (nagu ka kohus varasemalt otsuses märkis), aga petitsioonis avaldatu peab vastama tõele. Kohus möönab, et tegemist oli Eesti kontekstis intensiivse laimukampaaniaga. Tegemist ei olnud lihtsalt arvamuse avaldamisega hageja kohta, vaid tema kohta algatatud kampaaniaga saatejuhi ametikohalt eemaldamise eesmärgiga. Kostja väitel oli tema eesmärk ühiskonna harimine. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Ühiskonda oleks saanud harida nt arvamusartikli kaudu, milles kostja oleks selgitanud, miks tuleb tema hinnangul hageja avaldusi pidada rassistlikeks, mitte kellegi suhtes internetis laimukampaania algatamisega. Petitsioon oli suunatud hageja suhtes sissetulekust ja tööst ilmajäämisele. Hageja on esile toonud, et hagejal tekkis hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segas teda tavapärase elu elamisel. Hageja elukorraldus ja meeleolu keerati täielikult pea peale. Hageja pidi avalikkuse
ees tundma häbitunnet. Hageja peab küll tulenevalt avaliku elu tegelase staatusest taluma rohkem, kuid ka raadiosaatejuht ei pea taluma absoluutselt kõike. Kohtu hinnangul on seetõttu hageja isikuõiguste riive väga suur.
47.Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 3000 euro ulatuses.
48.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018. - 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis 3000 eurot kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi kostja poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_ Mittevaraline_tsiviil.pdf).
49.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistis kostjalt välja mittevaralise kahjuhüvitise 3000 eurot. Vastavalt tuleb väljamõistetud kahjuhüvitiselt välja mõista viivis. Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 eurot alates hagi esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni 3000 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue
50.Hagis esile toodu kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta 2 ebaõiget faktiväidet. Hageja ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.
51.Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda.
52.Seega peab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuvastama, et avaldatud väited olid faktiväited ning need olid ebaõiged. Kohus leidis eelnevalt, et kaks avaldatud väidet on faktiväited ja hagejat halvustavad (II kd, tl 59). Hageja peab tõendama faktiväidete avaldamist ning kostja, et faktiväited vastavad tõele. Kostja faktiväidete tõelevastavust tõendanud ei ole.
53.Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas kostja poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud. Väide (1) „Hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe“ – kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, mille tõesust on võimalik kohtumenetluses tõendada, ning hagejat negatiivselt väärtustava väitega. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud nimetatud väite õigsust. Väide (2) „X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi“ – kohtu hinnangul on tegemist subjektiivse hinnanguga, sest ainuüksi väljend õhutama sisaldab hinnangut võrdlusena nt verbidega avaldama, kajastama, mis kirjeldavad üksnes tegevust. Arvestades kostja poolt välja toodud algset lauset, leiab kohus, et avaldatud hinnang ei käi hageja kohta, vaid raadiokanali SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi analüüsida andmete ümberlükkamise nõude eeldusi, so kas tegemist on ebaõige faktiväitega. Vastavalt tuleb nimetatud nõude osas hagi jätta rahuldamata. Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Hagejale väite omistamine on faktiväide, sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise väite avaldanud või mitte. Arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet hagejat negatiivselt väärtustavaks.
54.Kohus võtab seisukoha, kas kostja poolt avaldatud faktiväited on tõesed (väide 1 ja väide 3). Au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama, et kostja nimetatud väited avaldas. Kostjal pidi tõendama, et esimene ja kolmas väide vastavad tõele. Samuti tuleb kostjal tõendada oma vastuväiteid, millega ta põhistab õigusvastasuse puudumist. Väide (1) „Hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe“. Kohus tuvastas eelneval, et kostja ei ole tõendanud väite tõele vastavust. Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Vaidlus puudub, et kostja avaldas petitsioonis nimetatud väite. Kohus selgitas 08.03.2021 määruses, et kostjal tuleb tõendada faktiväidete tõele vastavust. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kohtule esitatud 26.04.2014 H. H. artikkel ei tõenda seda, et hageja avaldas hommikuprogrammis kostja poolt väidetud väite (I kd, tl 221-222 pöördel). H. H. artikli puhul on tegemist H. H. subjektiivse arvamusega hageja poolt avaldatu kohta 16.04.2020 Hommikuprogrammis. Kostja ei ole tõendanud, et hageja avaldas petitsioonis avaldatud kujul toodud väite.
55.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivnõude 3 andmete ümberlükkamise nõude osas. Kohus kohustab kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval www.change.org teate ja hoidma seda teadet katkematult avalikkusele kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel: i valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta; ii kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti; iii pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“; iv tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe
kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“ v teksti juures peab olema avaldatud :
/EEMALDATUD/
56.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded (TsMS § 442 lg 5). Seoses hageja poolt esitatud nõuete sõnastusega juhtis kohus hageja tähelepanu, et teises ja kolmandas alternatiivnõudes taotleb hageja, et kohus keelaks kostjal hageja pildi kasutamise (hagi nõue nr 2.2 ja 3.2) ja samal ajal, et kohus kohustaks hagejat pilti avaldama (hagi nõue nr 2.3.5 ja 3.3.5), mis mõlema nõude rahuldamisel viiks olukorrani, kus kostja peab kohtulahendi täitmiseks rikkuma sama kohtulahendit. Hageja täpsustas vastavalt kohtu juhistele nõuet ja lisas ümber lükkava teksti juurde täpsustusena „v.a siinses asjas jõustunud lahendi täitmiseks“. Kahju tekitava tegevuse keelamise nõue
57.Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 ls 1). Õiguste rikkumise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama lisaks kahju hüvitamise nõude eeldustele kahju tekitamise kestvuse või kahjuga ähvardamise.
58.Kohtu hinnangul saab õigusvastase tegevuse keelamise nõudena kvalifitseerida hageja nõude kohustada kostjat eemaldada petitsioon tervikuna (hagi nõue p 1.1), keelata kostjal avaldada hagejaga seoses teatud väiteid (hagi nõue p 1.2, 2.2 ja 3.2), kohustada kostjat eemaldama petitsioonist hageja pilt ja osad laused (hagi nõue p 2.1 ja 3.1). Nõuete 1.1, 2.1 ja 3.1 osas saab kohus hagist aru, et hageja peab rikkumist kestvaks, sest petitsioon on jätkuvalt üleval. Hagejal tuleb selgitada ja põhjendada, millele tuginedes hageja peab tõenäoliseks, et kostja võib hagi nõuete punktides 2.1 ja 3.1 nimetatud lauseid tulevikus avaldada. Seetõttu tuleb hagejal esitada nõuete põhjendus. Hagejal tuleb oma põhjenduse aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.
59.Hageja palub esimeses alternatiivnõudes eemaldada petitsioon. Teises alternatiivnõudes palub hageja kohustada kostjat eemaldama petitsioonist lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“;, lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad „rassistlikud avaldused“, lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“, lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“ sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“. Samuti palub hageja teises alternatiivnõudes keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega eelnevas punktis välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks.
60.Kolmandas alternatiivnõudes palub hageja keelata kostjal avaldada seoses raadio SkyPlusi 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta järgmiseid väiteid: „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ ning samuti keelata kostjal www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise
kohta“ lehel (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-skymedialealari-Xe raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d) hageja isiku kujutiste (pilte või joonistusi) kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks.
61.Kohus leiab et hageja nõue petitsiooni eemaldamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Petitsiooni avaldamine on iseenesest kooskõlas Põhiseadusega kaitstud väljendusvabadusega, kuid selles avaldatud väited ja hinnangud peavad olema õiged. Kohus tuvastas eelnevalt, et petitsioon tervikuna ei kahjusta hageja õigusi ja seega ei ole petitsioon iseenesest õigusvastane. Kohus rahuldas eelnevalt petitsioonis ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osaliselt. Seega ei saa petitsioon antud asjas iseenesest hageja õigusi kahjustada. Vastavalt tuleb hagejal petitsiooni avaldamist taluda.
62.Kohus leiab, et nõue keelata kostjal avaldada hagejaga seoses teatud väiteid tuleb rahuldada kolmanda alternatiivnõude osas osaliselt. Kohus tuvastas eelnevalt, et väide „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“, ei käi hageja kohta, vaid raadiokanali SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja poolt ei ole välja öeldud rassistlikke avaldusi, hageja ei ole kasutanud rassistlikke stereotüüpe ning ei ole levitanud valeinformatsiooni. Samuti tuvastas kohus, et hageja ei ole avaldanud kostja poolt avaldatud väidet Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle. Seega tuleb kostjal eemaldada lausetes sõnad „rassistlikud avaldused“, „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“. Rahuldada tuleb ka hageja nõue eemaldada petitsioonist täielikult lause „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini." Kohus tuvastas eelnevalt andmete ümberlükkamise nõude osas, et kostja ei ole tõendanud seda, et hageja avaldas nimetatud väite.
63.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta kolmandas alternatiivis esitatud nõue eemaldada lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ Hageja nimi „X“. Kohus tuvastas, et nimetatud lause ei ole õigusvastane ja ei riku sellest tulenevalt hageja õigusi.
64.Hageja nõue hageja nime ja pildi kasutamise lõpetamiseks on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole põhjendanud, millisel viisil ja milliseid hageja isiklikke õigusi hageja nime ja pildi kasutamise õigus rikub. Vaidlus puudub, et hageja on avaliku elu tegelane. Hageja tegevuseks on raadiosaatejuhina kuulajatele meelelahutuse pakkumine, sh oma arvamuste avaldamine erinevatel saates käsitletavates teemadel. Hageja ei saa eeldada, et kõik tema arvamusega nõustuvad. Seetõttu on hagejal kohustus taluda tema avaldatu suhtes tehtavat kriitikat ulatuses, milles see väljendab teiste inimeste arvamust ega põhine ebaõigetel väidetel ega väljenda ebakohaseid hinnanguid. Sellise arvamuse avaldamiseks on vältimatu hageja nime kasutamine. Hageja pilt on veebis avalikult kättesaadav. Seega tuleb hagejal taluda petitsioonis nime ja pildi avaldamist. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue
65.Hageja on esitanud kostjate vastu varalise kahjunõude 912 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele.
66.Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui
võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja peab tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.
67.Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
68.Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hagejal ei ole õigusharidust ning isiku au ja väärikuse kaitse näol on tegemist spetsiifilise valdkonnaga, millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi.
69.Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 912 eurot (I kd, tl 135). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale nõudekirja koostamisega 4,75 tundi, hinnaga 160 eurot tund (I kd, tl 77-83 ja 135). Kohus tuvastas, et kostja rikkus hageja õigusi ja hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. Kõik hageja nõuded ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest pooles ulatuses, so summas 456 eurot. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kostja ei ole taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega esitanud tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
70.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma otsest varalist kahju advokaadi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja ei oleks avaldanud petitsioonis hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja hinnanguid, siis ei oleks hageja pöördunud advokaadi poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 456 eurot.
71.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude alates hagi kohtule esitamisest kuni kahju hüvitamise nõude rahuldamiseni kostja poolt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
72.Kohus rahuldas hageja varalise kahjunõude 456 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele rahuldatud kahjunõudelt 456 eurot sissenõutavaks muutunud viivis alates 30.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
73.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
74.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi umbes 72% ulatuses – kohus rahuldas eemaldamise nõude 80% ulatuses, ümberlükkamise nõude 100%, mittevaralisekahju nõude 100%, viivisenõude 100% ja varalise kahju nõude 50 % ulatuses ning keelamise nõude jättis kohus rahuldamata. Seega on õiglane jätta menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja kanda.
75.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
76.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.05.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.