Muud

isik rikkunud omapoolset kohustust tasuda tekitatud varakahju. Tuginedes eelnevale on avaldajal tekkinud nõue puudutatud isiku vastu korteri aadressil xxx omanikule hüvitatud kahju ulatuses, s.o kogusummas 3 015,00 eurot. Avaldaja on seisukohal, et nõude ei ole aegunud ning puudutatud isiku vastuväide seoses kaebuse esitamise tähtaja ületamisega on arusaamatu. Lisaks on avaldaja seisukohal, et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees viivitamatu teatamise nõuet ning isegi kui oleks, siis ei vabasta selle mittejärgimine kahju tekitamise eest. Avaldaja leiab, et kahjude uurimise ja hindamise ei pidanud läbi viima puudutatud isiku ekspert. Täiendavalt märgib avaldaja, et KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ei vabasta korteri üürile andmine korteri omanikku vastutusest. Avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku vastu ning muud võimalused hüvitist nõuda ei puudu asjasse. Avaldaja on seisukohal, et hinnapakkumine ei olegi maksedokument, vaid see on käsitletav tõendina kahju suuruse kohta. Samuti jääb avaldajale arusaamatuks, kes või mis on IMF. Avaldaja leiab, et on kõik asjakohased tõendid esitanud. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik esitas 25.01.2022 vastuse avaldusele. Puudutatud isik märkis, et ei nõustu esitatud avaldusega seoses järgmiste asjaoludega: kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud; õnnetuse korral oli avaldaja kohustatud juhtunust viivitamatult teavitama; kahjude uurimise ja hindamise pidi läbi viima ettevõtte MVS ekspert; ei ole võimalik kahju tõendada peale seadusega määratud tähtaegade möödumist; puudutatud isik ei vastuta avaldaja ees, kuna korter anti üürile kolmandale isikule; avaldaja kaebas üürniku kohtusse ja võis saada rahalise hüvitise; kahjustused võis heastada nii hageja kui ka kostja poolt määratud firma või eraisik, kuid hageja ei teinud ettepanekut MVS firma ruumide remondiks; xxx OÜ ja xxx OÜ hinnapakkumine ei ole maksedokument, kuna see ei vasta standarditele ning puuduvad nende dokumentide õigsust tõendavad allkirjad; remondi eest tasumist tõendavad maksedokumendid puuduvad; puudub sõltumatu hindaja ekspertiis, mis näitab remondi kuupäeva ja maksumust; puudu on hageja avaldus MVS-ile õnnetuse kohta; puuduvad ametlikud tõendid selle kohta, et IMF on süüdi; tõendeid ei ole nõuetekohaselt uuritud; tunnistajate ütlusi ei kogutud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Puudutatud isik esitas avaldusele vastuväite märkides, et kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 148 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus märgib, et käesoleva avalduse aluseks olev kahjujuhtum toimus 03.08.2020, seega ei ole käesoleval juhul avaldaja nõue aegunud.

Kohus on tuvastanud ja menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et 03.08.2020 toimus aadressil xxx veeleke, mis kahjustas korteri aadressil xxx siseviimistlust. Kahju tekkimise põhjuseks oli korteris aadressil xxx pesumasina veevooliku leke. Avaldaja ja kahjustatud korteriomandi omaniku vahel on korteri kindlustamiseks sõlmitud kodukindlustuse ERGO Maksi leping nr xxx. Veelekke toimumise ajal oli korteri aadressil xxx omanik puudutatud isik. Samuti puudub pooltel vaidlus asjaolus, et avaldaja esitas 06.09.2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude, mis on käesolevaks hetkeks tasumata. Avaldaja kui kindlustusandja tugineb sellele, et talle on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteriomandi omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab. 03.08.2020 toimus aadressil xxx veeleke, mis kahjustas korteri aadressil xxx siseviimistlust. Kahju tekkimise põhjuseks oli korteris aadressil xxx pesumasina veevooliku leke. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuivõrd veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, kui pesumasina voolik kukkus vannist välja, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Kohus nõustub avaldajaga, et lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lõikes 1 sätestatut. Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku vastuväide, et korter on antud üürile ning üürnik vastutab tekkinud kahju eest. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (veekahju) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist aadressiga xxx. OÜ xxx 08.08.2020 hinnapakkumise, xxx OÜ 06.08.2020 hinnapakkumise ning maksekorraldustega on tõendatud, et veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks ja korteri remondiks vajalikud kulud olid 3015 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduses esile toodud asjaolud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka avalduses toodud ulatuses kahju tekkinud. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja on eelpool hinnatud tõenditega tõendanud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, millele puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-st 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel on VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Avaldaja 06.09.2021 saadetud kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 16.09.2021. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduses esile toodu asjaolud, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 ps 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis 3015 eurot. Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (sh tõlkekulud). Avaldaja tasus riigilõivu 50 eurot. Tõlkekulu kandmist tõendab arve xxx ja maksekorraldus summa 12 euro tasumise kohta. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot ja asja läbivaatamise kulu 12 eurot, kokku 62 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.