(Tagaseljaotsus) Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2022.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19810
Tsiviilasi
W2G OÜ (registrikood 12704893, asukoht Akadeemia tee 33, 12618 Tallinn) hagi L. V. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht kohtule teadmata) vastu võla nõudes
Hagihind
4295,47 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta W2G OÜ kanda.
3.Jätta L. V. menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.W2G OÜ esitas 20.12.2021 hagi L. V. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista:
2.viivis alates 24.12.2019 määras 0,25% tagastamata summalt päevas - seisuga 20.12.2021 summas 1 426,72 eurot;
3.viivis alates 21.12.2021 viivisemääraga 0,25% päevas. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 23.09.2019 laenuleping nr XXXXXXXXX, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 1500 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale laenusumma tagasi hiljemalt 23.12.2019. Kokkulepitud intressimäär oli 7% kuus ja viivis 0,25% päevas. Lepingu punkti 2.2 kohaselt makse tasumisel kostja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja leppetrahvid, siis tähtajaks tasumata intressid, alates varasemat võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest.
23.09.2019 sõlmisid pooled lepingu lisa 1, mille kohaselt kohustus kostja tasuma laenu ja intressid graafiku alusel: 23.10.2019 intress 105 eurot; 23.11.2019 intress 105 eurot; 23.12.2019 intress 105 eurot, põhivõlg 1500 eurot. Kostja poolt on tasutud intressid kolme osamaksega (10.11.2019; 06.01.2019 ja 16.02.2019) summas 315 eurot, mistõttu intressinõue puudub. 17.11.2020 on kostja tasunud hagejale viiviste katteks 1300 eurot.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 09.02.2022 ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud 03.04.2022 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja vastust hagile ei esitanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: ”kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks”. Lõige 6 sätestab: ”Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.”
4.Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu seisukohta ei muuda lepingu p 1.7 märgitu, et lepingule ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, viitega VÕS § 403 lg 3 p-le 4. Nimetatud normi kohaselt ”Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule mille puhul tarbija vastutus tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse eest piirdub üksnes krediidiandja valduses oleva panditud asja väärtusega”. Kuivõrd nõude sisuks on laenu tagastamine, siis saab järeldada, et kostja vastutus ei piirdu panditud asja väärtusega. VÕS § 403 lg 3 p 4 kohaldub nt pandimajas sõlmitud lepingute puhul, kus isik annab üle eseme, saab selle eest laenu ning teatud ajaks peab tagastama laenu koos kõrvalnõuetega ning saab seejärel eseme tagasi. Kui isik laenu ei tagasta, saab pandimaja müüa eseme, sellega on nõue tasutud ning täiendavaid nõudeid isiku vastu ei esitata (v.a mõnel erandjuhul, milliseid ei ole hagis esile toodud).
5.Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 23.09.2019 seisuga oli viimane Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Lepingu kohaselt on intressimäär 7% kuus ehk 84% aastas. Seega ületab lepingu krediidikulukuse määr tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping on tühine.
6.VÕS § 4062 lg 3 esimene ja teine lause sätestavad: ”Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.” VÕS § 94 lg 1 sätestab: ”Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.” VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär oli 0,00%, seega ei ole hagejal olnud õigust kostjalt intressi nõuda. Viivist saab nõuda § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras. Lepingu tühisuse tõttu ei kehti ka selles kokkulepitud tasumiste arvestamise järjekord ning lähtuda tuleb VÕS § 415 lg 2 sätestatust: ”Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.”
7.Lepingu järgi pidi kostja 1500 eurot tagastama hiljemalt 23.12.2019. Kuna hagist nähtuvalt tasus kostja 10.11.2019 kokkulepitud intressi (s.o 105 eurot), siis intressi puudumise tõttu tuleb see arvestada põhivõla tasumise katteks ja 23.12.2019 seisuga tuli kostjal tasuda põhivõlg 1395 eurot. Korrektne nõudearvestus on järgnev:
1.06.01.2020 (hagis ilmselt ekslikult märgitud 06.01.2019) tegi kostja makse summas 105 eurot, selle kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud:
1.1.Põhivõlg 1395 eurot
1.2.Viivis seadusjärgses määras perioodi 24.12.2019-06.01.2020 eest p 1.1 nimetatud põhinõudelt – 4,28 eurot; Tasutud summa tuleb arvestada põhivõla tasumise katteks, seega pärast 06.01.2020 makset on põhivõlg 1290 eurot ja viivis 4,28 eurot.
2.16.02.2020 (hagis ilmselt ekslikult märgitud 16.02.2019) tegi kostja makse summas 105 eurot, selle kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud:
2.1.põhivõlg 1290 eurot;
2.2.p 1.2 märgitud viivis 4,28 eurot;
2.3.Viivis seadusjärgses määras perioodi 07.01.2020-16.02.2020 eest p 2.1 nimetatud põhinõudelt – 11,56 eurot; Tasutud summa tuleb arvestada põhivõla tasumise katteks, seega pärast 16.02.2020 makset on põhivõlg 1185 eurot ja viivis 15,84 eurot.
3.17.11.2020 tasus kostja 1300 eurot, selle kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud:
3.3.Viivis seadusjärgses määras perioodi 17.02.2020-17.11.2020 eest p 3.1 nimetatud põhinõudelt – 71,23 eurot. Kuna 17.11.2020 seisuga oli sissenõutav põhivõlg ja viivisenõue kokku 1 272,07 eurot ning kostja tasus 1300 eurot, siis on nõue tasutud. Eelneva tõttu jääb hagi rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluses ei osalenud, siis ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida kindlaks määrata ning hagejalt välja mõista. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.