Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on poolte vahel 22.10.2019 sõlmitud üürileping, mille alusel andis hageja kostja kasutusse korteriomandi asukohaga xxx. Üürileping on üles öeldud alates 20.11.2021. Kostjal on võlgnevus üüri- ja kõrvalkulude osas. Hagimaterjalid edastati 24.03.2022 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot. Kokku soovib hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista 1175 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Kohus leiab, et riigilõivu 455 euro puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks järgnevalt: hagiavalduse koostamine 4 tundi. Võttes arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot. Kohus märgib, et juristid osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Toiming on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumendi sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toiming põhjendatud ja vajalik 4 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 400 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 855 eurot (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.