Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-18848/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 03.05.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2083

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Sentire MK10539935

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2022. a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-18848

Tsiviilasi

A Ti (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: A T (isikukood xxx, elukoht xxx) Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (isikukood xxx, büroo asukoht Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post [email protected])

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada A Ti (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2.Iga võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Võlausaldaja Rahuldamisjärk Tunnustatud Rahuldamata nõue nõude jääk (eurodes) (eurodes) II (PankrS § AS xxx 2824,16 2824,16 153 lg 1 p 2) II (PankrS § Eesti Vabariik Maksu- ja 74,01 74,01 153 lg 1 p 2) Tolliameti kaudu OÜ xxx AS xxx xxx xxx OÜ AB AS xxx xxx

II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 2) II (PankrS § 153 lg 1 p 3)

655 007,26

655 007,26

3 176 163,89

3 176 163,89

4 875 277,65

4 875 277,65

1 434 455,00

1 434 455,00

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

9.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 18.09.2009 määrusega kuulutati välja A Ti pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Ly Müürsoo. 23.02.2022 esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo Harju Maakohtule taotluse A Ti (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihalduri tasu summas 21 157,38 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur palub rahuldada pankrotihalduri taotlus. Pankrotihaldur teeb ettepaneku teha huvitatud isikutele ettepanek kanda A Ti (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina summa 23 000 eurot. Raugemise korral palub pankrotihaldur vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest ning jätta A Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Pankrotivaras on kokku väljamakseteks 22 270,88 eurot. Lisaks arvelduskontodele omas võlgnik väärtpaberikontot. Lisaks oli võlgniku nimele registreeritud kinnistu xxx (registriosa nr xxx), mis oli ühisomandis V Taga. Kohtutäitur Kaire Põlts müüs Riigikohtu 21.05.2014.a. otsuse tsiviilasjas 2-10-45185 alusel abikaasade ühisvara hulka kulunud kinnistu xxx, enampakkumisel hinnaga 406 000 eurot, millest võlgniku osa on 1⁄2 ehk 203000 eurot. Kohtutäitur kandis kinnistu müügist laekunud summa AS-ile xxx abikaasade ühise laenukohustuse katteks. AS xxx teatas, et nende tunnustatud nõue on rahuldatud. Müüdud pankrotivaraks on veel xxx osa müügihinnaga 5000 eurot. Kuna tegemist oli abikaasade ühisvaraga, laekus pankrotivara hulka 1⁄2 summast ehk 2500 eurot; sõiduauto xxx (reg.märk xxx, ehitusaasta xxx). Sõiduauto müügist laekus pankrotivarasse 160,77 eurot; vallasasjade müügist laekus pankrotivarasse 2819 eurot. Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud pensionist on arestitud ja arvatud pankrotivara hulka 13659,88 eurot ning xxx poolt väljamakstud täiendavast pensionist on pankrotivara hulka laekunud 3110,17 eurot. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 45 032,85 eurot, millest 22 270,88 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ning 22 761,97 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Oma avalduses on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest

vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur peab vajalikuks kohut informeerida järgmises. Pärast pankroti väljakuulutamis sai võlgnik maksustatavat tulu xxx (nii töötasu kui ka juhatuse liikme tasu). Sellel ajal kehtinud PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohtinud füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele maksustatava tulu kohta sai võlgnik maksustatavat tulu xxx. Arvestades arestimisele mittekuuluvaid summasid, oleks pidanud pankrotivarasse laekuma 119 086 krooni ehk 7610,98 eurot. xxx vastusest halduri järelepärimisele nähtus, et võlgnik võttis 01.09.2009.a. osa juhatuse liikme tasust, s.o. summas 50 000 krooni, välja sularahas ja 07.09.2009.a. kandis xxx 4400 krooni võlgniku arvelduskontole. Kohus keelas 20.05.2009.a määrusega võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta oma vara käsutada. Raha vastuvõtmine ja sellest ajutisele pankrotihaldurile mitteteatamine on vara käsutamine ajutise halduri nõusolekuta. Seega ei oleks võlgnik tohtinud vastu võtta töötasu ja juhatuse liikme tasu suuremas ulatuses kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalk. 01.10.2009.a., s.o. pärast Ti pankroti väljakuulutamist, sai võlgnik xxx kassast sularahas 118 372 krooni ja 06.10.20009.a. kandis xxx 4500 krooni võlgniku arvelduskontole ning 21.10.2009.a. kandis xxx 595 krooni võlgniku arvelduskontole. Võlgnik ei informeerinud haldurit selles, et ta sai pärast pankroti väljakuulutamist xxx juhatuse liikme tasu kätte sularahas ja ta ei andnud saadut üle ka pankrotivara hulka. Seega tulenevalt eeltoodust rikkus võlgnik Harju Maakohtu 20.05.2009.a. määrusega kehtestatud vara käsutamise keeldu. Tahtlust varjata oma sissetulekuid pankrotihalduri eest ja sellega takistada võlausaldajate nõuete rahuldamist näitab see, et võlgnik võttis töötasu välja sularahas. Haldur andis 06.02.2013.a. võlgnikule üle avalduse nõudega tagastada 11 550,25 eurot pankrotivarasse ühe kuu jooksul alates kirja kättesaamisest, kuid võlgnik seda teinud ei ole. Haldur pöördus 12.03.2013.a. kuriteoteatega Politsei- ja Piirivalveametisse, milles palus algatada võlgniku suhtes kriminaalmenetlus § 385 lg 1 tunnustel. Politsei- ja Piirivalveamet vastas 18.03.2013.a. kirjaga nr 3.2-1/45273-2, et on alustanud võlgniku suhtes kriminaalmenetlust nr 13230103515 KarS § 385 lg 1 tunnustel. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 07.08.2013.a määrusega kriminaalmenetluse, kuna leidis, et võlgnik pani küll toime kuriteo, kuid kahtlustatava süü on väike ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Eelkõige on kahtlustatav talle süükspandavat tegu tunnistanud. Kokkuvõtvalt leiab haldur, et võlgnik varjas pankrotihalduri eest oma töötasu ja juhatuse liikme tasu ning oli nõus tasuma riigituludesse 500 eurot, seega need summad oleksid laekunud pankrotivara hulka ja seega on võlgnik tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (PankrS § 171 lg 1 p 4). Võlgnik ei informeerinud haldurit sellest, et ta saab alates veebruarist 2016.a. xxx. Tahtlust varjata oma sissetulekuid pankrotihalduri eest näitab see, et võlgniku avalduse alusel kanti tema xxx tema abikaasa arvelduskontole. 2016. a. oleks võlgniku xxx pidanud pankrotivarasse laekuma 4210,26 eurot. Haldur edastas 13.01.2017.a. võlgnikule avalduse, milles palus võlgnetava summa kanda pankrotivarasse hiljemalt 28.02.2017.a. Võlgnik nimetatud summat pankrotivara hulka ei tasunud. Haldur esitas 08.03.2017.a. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kuriteoteate, milles palus algatada võlgniku suhtes kriminaalmenetlus KarS § 385 lg 1 tunnustel. Politsei- ja Piirivaleamet alustas kriminaalasjas nr 17230100919 menetlust. Harju Maakohus tunnistas 02.10.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr xxx võlgniku süüdi KarS § 385 alusel ja karistas teda vangistusega 3 kuud. Karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leidis, et võlgnik varjas pankrotimenetluses oma vara olulises ulatuses. PankrS § 171 lg 1 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgnik on pankrotimenetluses korduvalt ja olulises ulatuses (kokku vähemalt 11 821,24 eurot) varjanud oma sissetulekuid ja kuna võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 385 alusel, mis

tähendab, et ta on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seega on olemas asjaolud ja alused jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt A Ti (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 23.02.2022 esitatud taotluse kohaselt puuduvad A Ti (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 28.03.2022 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded A Ti (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 23 000 eurot hiljemalt 4. aprillil 2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et A Ti (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgnik on pankrotimenetluses korduvalt ja olulises ulatuses (kokku vähemalt 11 821,24 eurot) varjanud oma sissetulekuid ja kuna võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 385 alusel, mis tähendab, et ta on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, on olemas asjaolud ja alused jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A Ti (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 21 157,38 eurot (sh käibemaks). Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotivarasse laekus 208 479,77 eurot.

A Ti (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et kuigi tänasel päeval ei ole pankrotivaras vahendeid haldurile tasu väljamaksmiseks, siis käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud haldurile tasu määramine ülemmääras. Pankrotimenetlus on kestnud 12,5 aastat. Pankrotihalduri tasu vastab PankrS § 651 lg 2 sätestatud tasu ülemmäärale. Pankrotitoimkond kinnitas 17.02.2022 koosolekul halduri tasu summas 21 157,38 eurot (sh käibemaks). Kohus peab taotletavat tasu põhjendatuks ning määrab Ly Müürsoo tasuks 21 157,38 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele kulud välja A Tilt (pankrotis) OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr xxx. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada A Ti (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. A T (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Pankrotihalduri aruande kohaselt mõisteti võlgnik Harju Maakohtu kohtuotsusega 02.10.2017 a. kriminaalasjas nr 1-17-8604 süüdi KarS § 385 järgi ning karistati teda vangistusega 3 kuud. Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja lg 3 sätteid, määras kohus, et mõistetud vangistust (s.o 3 kuud) ei pöörata täielikult täitmisele, kui A T ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus otsustas, et A T pani füüsilist isikust võlgniku poolt toime pankrotimenetluses võlgniku vara olulises ulatuses varjamise, s.t KarS § 385 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus PankrS § 171 lg 2 p 1 alusel A Ti (pankrotis) avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kuivõrd võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning vastav otsus on jõustunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik