Ingar Metsatalu hagi AS Eesti Vanglatööstus vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu maksmiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõudes
Hageja lepinguline Vandeadvokaat Heldur Otti esindaja: (Advokaadibüroo AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post: [email protected]; [email protected]) AS Eesti Vanglatööstus (reg.kood 10727967, asukoht Keskväljak 4, Jõhvi linn; e-post [email protected])
1.Jätta Ingar Metsatalu hagi AS Eesti Vanglatööstus vastu nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu maksmiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ja viiviste nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses Ingar Metsatalu kanda ja välja mõista Ingar Metsatalult AS Eesti Vanglatööstus kasuks menetluskulude katteks 5378 (viis tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 42 senti.
3.Välja mõista Ingar Metsatalult AS Eesti Vanglatööstus kasuks viivis menetluskuludelt (5378,42 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Ingar Metsatalu esitas AS Eesti Vanglatööstus vastu nõuded nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks, juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu maksmiseks ja õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viiviste nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.10.2018 AS Eesti Vanglatööstus juhatuse liikme lepingu (edaspidi tekstis leping) kehtivusega kuni 29.10.2021. 01.11.2018 nimetati hageja AS Eesti Vanglatööstus juhatuse liikmeks. 30.04.2020 võttis kostja nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt kutsus hageja kostja juhatuse liikme kohalt alates 01.05.2020 tagasi. Otsuse aluseks olid Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 3 ja AS Eesti Vanglatööstuse põhikirja p. 6.2. Nõukogu otsus oli vastu võetud Äriseadustiku § 323 lg 5 alusel nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
3.Hagejale teadaolevalt kutsuti hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi heade kommete vastaselt, alusetult ja põhjendamatult. Hageja ei ole juhatuse liikme lepingut ega seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hageja oli oma tööle kostja juures pühendunud ning tegi seda vastavalt temale antud volitustele ja olemasolevatele võimalustele, mistõttu tuleb hinnata tema juhatuse liikme kohalt tagandamine ilmselt vastuolus olevaks heade kommetega (olenemata ÄS §-s 309 lg 3 sätestatust).
Hageja osundab, et kostja ei ole vaatamata hageja juhatusest tagasikutsumisele, lõpetanud temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut ning on jätnud hagejale alates 01.05.2020 maksmata lepingu järgse tasu, milleks on lepingu p 5 kohaselt 3 500 eurot kuus. Hagejale kuulub VÕS §st 111 tulenev õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, s.o juhatuse liikme töö tegemisest seni, kuni ei taastata tema juhatuse liikme volitusi (juhatuse liikme töö tegemiseks on vaja juhatuse liikme volitusi, s.o kuulumist juhatusse).
5.12.05.2020 avaldati Postimehes videointervjuu, milles kostja nõukogu liige Margus Ilmjärv esitas hageja äriühingu juhatusest tagasikutsumise kohta järgmisi ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väited: „... Me leidsime, et saaks ka paremini. Ja ennekõike selles osas, mis puudutab kriisimeetmete plaani väljatöötamist, püsikulude vähendamist, töötajate teavitamist toimuva kohta, aga samuti ka selles suhtes, mis puudutab kriisist väljatuleku plaani koostamist ...“ 13.05.2020 ilmus DELFI-s artikkel pealkirjaga „Vanglatööstuse uus juht pandi paika konkursita“, milles kostja nõukogu liige Margus Ilmjärv esitas hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väited: „Juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks. Samuti jättis soovida töötajate teavitamine toimuvast. Nõukogule ei esitatud ka ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani, kui eriolukorrast tingitud piirangud lõppevad“ 14.05.2020 ilmus Põhjarannikus artikkel pealkirjaga „Koroonakriisis sai kõvasti pihta ka vanglatööstus“, milles kostja nõukogu liige Margus Ilmjärv esitas hageja kohta järgmisi ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid: „... kuid nõukogu polnud rahul, et ei saanud nüüd ettevõtte tegevjuhilt Ingar Metsatalult selget ja arusaadavat kriisimeetmete plaani, mis tagaks ettevõtte püsikulude vähendamise ja kriisist väljatulemise ning tootmise taaskäivitamise ...“ Margus Ilmjärv on Postimehes, DELFI-s ja Põhjarannikus ilmunud videointervjuus ja artiklites esitanud hageja kohta järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: • kostja juhatus (mis koosnes üksnes hageja isikust) ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; • kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; • kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast, s.o (ilmselt) koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest. Kaudselt on Margus Ilmjärv nimetanud hagejat ebakompetentseks ettevõtte juhiks, ning teinud seda põhjendamatult. Hageja teadmise ja hinnangu kohaselt on kõik ülal nimetatud väited ebaõiged. Hageja leiab, et tegemist on täielikult ebaõigete ja hageja au teotavate väidetega, millistel ei ole mitte mingisugustki tõepõhja. Hagejal tekkis kostja poolt ülal viidatud väidete avaldamise tagajärjel moraalne kahju, mis avaldub hingelistes kannatustes. Samuti on hagejal olnud pärast kostja poolt selliste väidete avaldamist raske leida uut tööd. Hageja leiab, et kostjal tuleb hagejale maksta VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 ning TsÜS § 132 lg 1 alusel ka 12.05.2020 Postimehes, 13.05.2020 DELFI-s ning 14.05.2020 Põhjarannikus hageja kohta esitatud ebaõigete ja tema mainet kahjustavate väidete eest mõistlik hüvitus tekitatud mittevaralise kahju eest 5000 eurot.
4.Hageja palub: 1.1 Tuvastada AS Eesti Vanglatööstus 30.04.2020 nõukogu otsuse, millega kutsuti Ingar Metsatalu AS-i Eesti Vanglatööstus juhatuse liikme kohalt alates 01.05.2020 tagasi, tühisus. 1.2. Mõista AS-ilt Eesti Vanglatööstus Ingar Metsatalu kasuks välja poolte vahel 29.10.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingust tulenev tasu (3 500 eurot/kuus) alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni lepingu kestvuseni 29.10.2021 kokku summas 63 000 eurot
(18 kuud x 3500). Mõista AS-ilt Eesti Vanglatööstus Ingar Metsatalu kasuks samalt nõudelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. 1.3. Mõista AS-ilt Eesti Vanglatööstus Ingar Metsatalu kasuks välja 5 000 eurot õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mõista AS-ilt Eesti Vanglatööstus Ingar Metsatalu kasuks samalt nõudelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. 1.4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viimase menetluskulud. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHAD
5.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
5.1.Hageja kutsuti juhatusest kehtivalt tagasi. Hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi nõukogu 30.04.2020 otsusega. Hagis on esitamata alused, millele tuginedes oleks võimalik väita, et juhatuse liikme tagasikutsumise otsuses esineks eriti raske ja otsuse tühisust kaasa toov õiguslik viga heade kommete ja ÄS § 322 lg 7 tähenduses. Äriühinguõigusele on võõras tööõiguses kehtiv lepingu ülesütlemise kaitse põhimõte ja hageja suhtele kostjaga ei kohaldu tööõigus, vastavalt hagejaga sõlmitud lepingu p 11.3 ja TLS § 1 lg 5. Aktsiaseltsi juhatuse liikme võib nõukogu tagasi kutsuda sõltumata juhatuse liikme nõusolekust, vastavalt ÄS § 309 lg 1, ja sõltumata põhjusest, vastavalt ÄS § 309 lg 3. Eeltoodud põhjustel puudub hagejal seaduses või lepingus sätestatud ootus, et tema ametisuhe on katkematu ja seda olenemata hagis esitatud hinnangutest, justkui hageja oleks olnud oma tööle pühendunud ja töötas vastavalt volitustele ning võimalustele. Pealegi, kostja nõukogu oli hageja tegevusega juhatuse liikmena rahulolematu. Kuivõrd hagis puuduvad asjaolud, millistel saaks vaidlusalust nõukogu otsust pidada tühiseks, kutsuti hageja kostja juhatusest kehtivalt tagasi. Hageja juhatuse liikme leping lõppes tagasikutsumisega lepingu p 10.4 (c) alusel. Seetõttu puudub hagejal alus nõuda lepingu alusel tasu ning väidetavalt tasuvõlgnevuselt arvestatavat viivist. ÄS § 309 lõike 5 teine lause kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule.
5.2.Mittevaralise kahju hüvitise nõue on põhjendamatu. Hagiga taotletakse alusetult mittevaralise kahju hüvitise tasumist 12.05.2020 Postimehes, 13.05.2020 Delfis ja 14.05.2020 Põhjarannikus kostja nõukogu esimehe avaldatu tõttu. Kostja nõukogu esimehe kui riigile kuuluva äriühingu järelevalveorgani tegevust korraldava isiku avaldused on tasakaalustatud, viisakad ja sellistena vastutustundlikud. Ajakirjanduse huvi hageja tagasikutsumise vastu ei initsieerinud kostja. Samas oleks olnud ebamõistlik keelduda ajakirjanduse küsimustele vastamisest, sest intervjuusid andis ka hageja. Kostja tõrjub kategooriliselt hagi loogikat, justkui ajakirjanduse küsimustele vastamise eesmärgiks oleks olnud hagejat halvustada, tema au või väärikust riivata. Isegi, kui hagi p 2.5 refereeritud avaldused isiklikke õigusi kahjustasid, millega kostja ei nõustu, on ülaltoodud asjaoludel nõukogu esimehe avaldustega täitmata õigusvastasus kui deliktilise vastutuse eeldus VÕS § 1046 lg 1 II lause ja § 1046 lg 2 alusel. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on tõendamata, sh on tõendamata, et avaldatud faktiväited on väärad. Väidetavate isiklike õiguste rikkumise tõttu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel on tõendatavate asjaolude ringi ja poolte tõendamiskoormise jaotuse leidmisel oluline esmalt hageja enda hinnang, mida avaldatust peab hageja:
1) ebaõigeks faktiväiteks, mille õigusvastase avaldamisega kaasneks hagis viidatud VÕS § 1047 lg 1 kohaldamine ning hageja kohustus tõendada, et avaldatu on väär; 2) au teotavaks faktiväiteks, mille õigusvastase avaldamisega kaasneks hagis viitamata VÕS § 1047 lg 2 kohaldamine ning kostja kohustus tõendada, et avaldatu oli tõene; 3) ebakohaseks väärtushinnanguks, mille õigusvastase avaldamisega kaasneks VÕS § 1046 kohaldamine, ning kostja kohustus tõendada, mitte avaldatu tõelevastavust, vaid seda, et väärtushinnang on põhjendatud.
5.3.Hagi jälgimine on ülalviidatud küsimustes raskendatud. Nii sisaldab hagi mitut vastuolulist hageja hinnangut. Ühelt poolt leitakse hagis, et hagejat nimetati p 2.5 refereeritud avaldustega ebakompetentseks ettevõtte juhiks (hagi p 4.3 IV lõik). Selline järeldus on väärtushinnang, mitte faktiväide, sest hageja ebakompetentsust ei ole võimalik erinevalt faktiväitest üheselt tõendada. Samuti teoretiseerib avaldatu kui ebakohase väärtushinnangu üle hagi p 4.3 VII ja VIII lõik. Teiselt poolt järeldatakse hagi p 4.3 III lõigus, justkui p 2.5 refereeritu oleks avaldatud ebaõigete faktiväidetena, et juhatus ei: 1) Esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; 2) Esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; 3) Teavitanud töötajaid toimuvast, s.o (ilmselt) koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest. Kui aga lähtuda hageja hinnangust, justkui avaldatud oleks faktiväiteid, tuleks hagejal VÕS § 1047 lg 1 alusel tõendada, et sellised faktiväited on valed, s.t ei ole tõesed. Teiste sõnadega, hagejal tuleb tõendada, et hageja kostja juhatuse liikmena (a) esitas nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; (b) esitas nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; (c) teavitas töötajaid toimuvast, s.o (ilmselt) koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest.
5.4.Mittevaralise kahju hüvitis on ülepaisutatud Isegi kui esineks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, millega kostja ei nõustu, on hagiga taotletav hüvitis 5000 eurot vastuolus VÕS § 127 lg 1 ega vasta ühiskonna heaolu üldisele tasemele. Hagiga taotletud mittevaralise kahju hüvitis ületab oluliselt Eestis isikuõiguste rikkumise korral välja mõistetavaid hüvitisi ja on sellisena ülemäärane.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja tugineb nõuetes järgmistele põhilistele asjaoludele, mis ei ole ka vaidluse all: Pooled sõlmisid 29.10.2018 AS Eesti Vanglatööstus juhatuse liikme lepingu kehtivusega kuni 29.10.2021. - 30.04.2020 võttis kostja nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt kutsus hageja kostja juhatuse liikme kohalt alates 01.05.2020 tagasi. Otsuse aluseks olid Äriseadustiku (ÄS) § 309 lg 3 ja AS Eesti Vanglatööstuse põhikirja p 6.2.
8.Hageja taotleb AS Eesti Vanglatööstus 30.04.2020.a nõukogu otsuse tühisuse tuvastamist ja kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 29.10.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu (3 500 eurot/kuus) alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni lepingu kestvuseni 29.10.2021 kokku summas 63 000 eurot (18 kuud x 3500) väljamõistmist.
Hageja leiab, et ta kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi heade kommete vastaselt, alusetult ja põhjendamatult. Hageja ei ole juhatuse liikme lepingut ega seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja leiab, et hageja kutsuti juhatusest kehtivalt tagasi.
9.ÄS § 309 lõike 5 teine lause, mille kohaselt lõppevad juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt lepingule. Poolte vahel 29.10.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu (I kd tl 30-35) p 7 .1 kohaselt ühingu osanikel on õigus Juhatuse liige õigus tagasi kutsuda. Lepingu p 10.4 (c) kohaselt leping kehtib kuni Juhatuse liikmeks oleku aja lõppemiseni. Leping lõpeb lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kokkuleppel või Juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatusest. Poolte suhetele ei laiene kohaldub vastavalt nende vahel sõlmitud lepingu p 11.3 ja Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 5 töölepingu seadus. Seega puudub antud juhul hagejal erinevalt tööõigusest kehtiv ülesütlemiskaitse ning vastavalt ÄS § 309 lg 1 võib aktsiaseltsi juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest ning juhatuse liikme nõusolekust (ÄS § 309 lg 3). Juhatuse liikme lepingu väidetaval kehtivusel põhinev tasunõue on alusetu, sest leping, sh lepingu p 5.1 kokku lepitud juhatuse liikme tasu suurus 3500 eurot, lõppes hageja tagasikutsumisel kostja juhatusest p 10.4 (c) alusel. Leping hagejale tema juhatuse liikmest tagasikutsumise puhuks hüvitist ette ei näinud. Kuigi pooltevaheline leping sisaldab konkurentsipiirangu kokkulepet, mida saab pidada iseseisvaks kestvuslepinguks, ei sätesta leping kostja kohustust tasuda hagejale sellest kokkuleppest tulenevat hüvitist.
10.ÄS § 322 lg 7 sätestab, et nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Hageja on sidunud kostja nõukogu otsuse heade kommete vastasuse enda hinnanguga iseendale, sh, et ta oli tööle pühendunud, kuid see ei mõjuta tagasikutsumise otsuse kehtivust, ega muuda vastuvõetud otsust heade kommete vastaseks. Tulenevalt lepingu sisust ei saanud hageja eeldada, et temaga sõlmitud leping kehtib kuni 29,10.2021, kuna kostjal osanikel oli õigus igal ajal hageja olenemata põhjusest juhatuse liikmest tagasi kutsuda. Asjas puuduvad asjaolud ja tõendid, mis annaksid alust väita, et kostja nõukogu 30.04.2020 otsus hageja tagasikutsumise kohta oli heade kommete vastane ning sellest tulenevalt tühine. Hageja juhatuse liikme leping lõppes selle p 10.4 (c) alusel hageja juhatusest tagasikutsumisega. Seetõttu puudub hagejal alus nõuda lepingu alusel juhatuse liikme tasu.
11.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja nõue juhatuse liikme tasu kokku 63 000 euro nõudes jääb hagi rahuldamata,
puudub alus nimetatud nõudelt viivise (seisuga 23.03.2022 summas 9 546,04 eurot) väljamõistmiseks.
12.Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kohaselt on Margus Ilmjärv Postimehes (võrgus: https://tv.postimees.ee/6971302/reporter-miks-vallandati-eesti-vanglatoostusejuht), DELFI-s (võrgus: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vanglatoostuseuus-juht-pandi-paika-konkursita?id=89851339) ja Põhjarannikus (võrgus: https://pohjarannik.postimees.ee/6972737/koroonakriisis-sai-kovasti-pihta-kaVanglatoostus) ilmunud videointervjuus ja artiklites esitanud hageja kohta järgmisi faktiväiteid: • kostja juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; • kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; • kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast (ilmselt koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest). Hageja nõuab kostjalt seoses ebaõigete ja hageja au teotavate väidete esitamisega mittevaralise kahju, mis avaldub hageja hingelistes kannatustes, 5000 eurot hüvitamist. Samuti on hagejal olnud pärast kostja poolt selliste väidete avaldamist raske leida uut tööd. Kaudselt on Margus Ilmjärv nimetanud hagejat ebakompetentseks ettevõtte juhiks, ning teinud seda põhjendamatult. Hageja teadmise ja hinnangu kohaselt on kõik ülalnimetatud väited ebaõiged. Kostja leiab, et hageja isikuõiguste rikkumine on tõendamata, mistõttu mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu.
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 1. lausest kohaldab kohus õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigusküsimustes (vt Riigikohtu
15.06.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20.06.2020.a. otsus tsiviilasjas nr 2-17280/31) Riigikohus on märkinud, et väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist) üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09)
12.Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava väärtushinnangu avaldamist (§ 1046 lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu (faktiväite) avaldamist (§ 1047 lg 1 ja 2). VÕS § 1046 lg 1 tulenevalt on isiku au teotamine või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane juhul, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Faktiväiteks on isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause, faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 p 10). Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-24-15, 3-2-1-53-07 p 18).
13.Kui au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, siis au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-05-07 p 31, 3-2-1-161-05 p 16). Väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel lähtutakse üksnes VÕS § 1046 lg 1. Kui au teotatakse ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka § 1047 lg 1-3 alusel. Riigikohus on märkinud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 12)
14.Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus faktiväidetena: - kostja juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; • kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; • kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast.
15.Esmalt käsitleb kohus hagis esitatud faktiväidete tegelikkusele vastavust / mittevastavust. Faktiväite puhul sõltub selle avaldamise õigusvastasus vastava väite tõele vastavusest ning asjaolust, kas avaldaja andmete tõele vastavust piisavalt kontrollis (VÕS § 1047 lg 1 ja 3). VÕS § 1047 lg 1 tulenevalt on teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine üldjuhul õigusvastane ning tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise (VÕS § 1045 lg 1 p 4) alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Andmete avaldamise all mõeldakse VÕS § 1047 andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest.
16.Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 tuli hagejal tõendada, et 12.05.2020 Postimehes, 13.05.2020 Delfis ja 14.05.2020 Põhjarannikus kostja nõukogu esimehe avaldatu, et: - kostja juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; - kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; - kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast, on väär, st tegelikkusele mittevastav.
Asjas puuduvad tõendid, mis veenvalt kinnitaksid, et kostja juhatus esitas nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks, ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani ning et juhatus teavitas töötajaid toimuvast, s.o koroonakriisist töökeskkonnale tulenevatest mõjudest ja muudatustest. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et: a) hagejal ei olnud tegevuskava ja ettevõtte käivitamise sammud olid hagejal läbi mõtlemata (22.04.2020 I. Metsatalu’ e-kiri M. Ilmjärvele „RE Töötajate paiknemine_EVT“, (I kd, tl 149-149). Samatu nähtub viidatud tõendist, täpsemalt kostja nõukogu liikme Rait Kuuse 23.04.2020 kl 13:22 saadetud e-kirjast, et ettevõtte käivitamise sammud olid hagejal läbi mõtlemata; b) hageja oli teadlik vajadusest esitada nõukogule kriisimeetmete plaan ja kriisist väljumise plaan ning sellised dokumendid olid veel 27.04.2020 nõukogule esitamata (27.04.2020 I. Metsatalu’ e-kiri A. Paavole „_Fwd ühisarutelu ettepanek kriisi teemadel“. (I kd, tl 135-136). Ühestki teisest tõendist ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks esitanud kostja nõukogule hagis kirjeldatud kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks ja ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani. Hageja poolt esitatud tunnistajad P. S. ja T. V. ei ole andnud ütlusi sellest, et hageja esitas 2020. a. märtsis ja aprillis nõukogule vaidlusalused plaanid ning teavitas töötajaid toimuvast. (II kd, lk 102 pöördel - 109). Tunnistaja A. A., kes töötab AS Vanglatööstus müügijuhina, andis ütlusi küll selles, et tema sai hagejalt toimuva kohta piisavalt infot, kuid ta ei tea, kas teiste töötjatega oli räägitud. (II kd, lk 109 – 112). Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et M. Ilmjärve12.05.2020 Postimehes, 13.05.2020 Delfis ja 14.05.2020 Põhjarannikus kostja nõukogu esimehe avaldatu, et: - kostja juhatus ei esitanud nõukogule kriisimeetmete plaani koos ülevaatega abinõudest püsikulude vähendamiseks; - kostja juhatus ei esitanud nõukogule ettevõtte tegevuse taaskäivitamise plaani; - kostja juhatus ei teavitanud töötajaid toimuvast, on väär, st tegelikkusele mittevastav.
17.Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist ka põhjusel, et tema kohta avaldati tema au kahjustav väärtushinnang. Hageja leiab, et tema kohta avaldati väärtushinnanguna, justkui tegemist oleks ebakompetentse ettevõtte juhiga. Riigikohus on seisukohal, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. (vt Riigikohtu 10.06.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09) Kohus leiab, et Postimehes, DELFI-s ja Põhjarannikus ilmunud intervjuus ja artiklites ei ole Margus Ilmjärv hageja kohta sellist väärtushinnangut avaldanud, vaid märkinud, et nõukogu otsuse tingis vajadus tõhustada ettevõtte juhtimist eriolukorra tingimustes. Hageja on sellise järelduse ise tuletanud. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses artiklis avaldatud väited avaldatud eesmärgiga hagejat solvata, tema au teotada või tema isiklikke õigus muul viisil kahjustada. Samas on kostja tõenditega tõendatud, et ajakirjandusele andis intervjuu ka hageja ja kostja nõukogu esimehe avaldused on tasakaalustatud ja vaoshoitud.
18.Hageja väitel tekkis kostja poolt ülal viidatud väidete avaldamise tagajärjel moraalne kahju, mis avaldub hingelistes kannatustes. Samuti on hagejal olnud pärast kostja poolt selliste väidete avaldamist raske leida uut tööd. Kuigi hageja on esitatud hulganisti tõendeid erinevatele ametikohtadele kandideerimise kohta (I kd, lk 153 -167), ei ole hageja tõendanud, et ta osutus neile mittevalituks seoses Postimehes, DELFI-s ja Põhjarannikus ilmunud intervjuus või artiklites esitatud väidetele.
Seega ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu väidetava tõele mittevastavate väidete ja temale tekitatud mittevaralise kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud temale tekitatud mittevaralise kahju suurust.
19.Kohus on seisukohal, et hagi alusena esitatud faktiväiteid on tegelikkusele vastavad ning puudub alus kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks kahjutasu ja sellelt viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Kostja esindaja esitas 24.03.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista hagejalt menetluskulud summas 8155,21 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kostja menetluskulud maakohtus koosnevad: a) asja läbivaatamise kuludest äriregistri andmetele 6 euro ulatuses; b) kohtuvälistest kuludest kostja esindaja rongipiletitele 19,22 euro ulatuses; c) kohtuvälistest kuludest kostja lepingulisele esindajale kokku 60 tunni ja 45 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest, mida osutati kogusummas 8129,99 eurot keskmise tunnitasuga 133,827 eurot (60h 45min ). Hageja esindaja esitas 31.03.2022 vastuväite seoses kostja menetluskuludega, nõustudes kuludega osaliselt. Hageja avaldab, et tal ei ole vastuväiteid kostja lepingulise esindaja poolt kliendile osutatud õigusabi tunnitasu määra – 133,83 eurot osas. Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja avaldatud ajakulu 60,45 tundi kostja esindamiseks ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja leiab, et kostja esindaja poolt kliendile osutatud õigusabile kulunud aeg, arvestades kostja poolt esitatud menetlusdokumentide arvu ja nende õiguslik-intellektuaalset sisu, aga samuti ka kostja esindaja kõrget professionaalsust, ei saanud mõistlikult võttes ületada 40 töötunde.
23.Kostja lepingulise esindaja R.Maisvee tunnitasu on 133,83 eurot on kohaselt on mõistliku suurusega.
kohtu arvamuse
Kohus nõustub hageja esindaja väitega, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 60,45 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Maakohus nõustub hageja lepingulise esindajaga sellest, et kostja õigusabi kuludega, mida kostja on kandnud enne asjas hagi esitamist, ei ole tegemist kostja esindamisega kohtumenetluses. Ka on kostja menetluskulude nimekirjas mainitud kostja esindaja toiminguid, mis on sisustatud menetluskulude nimekirjas konkreetselt nimetamata „potentsiaalsete“ isikutega intervjuude tegemisega ja intervjuudeks ettevalmistamisega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja kestust, materjalide mahtu, teostatud toiminguid ja läbiviidud istungeid, on maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu kostja esindamisel kohtumenetluses kokku 40 tundi. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu 5353,20 eurot (133,83*40). Kostja on käibemaksukohustuslane, seega tuleb kulu hüvitada ilma käibemaksuta. Lisaks sellele tuleb hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja sõidukulu 19,22 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 6 eurot. Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja menetluskulud kokku 5378,42 eurot (käibemaksuta) (5353,20+19,22+6). Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 5378,42 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (5378,42 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
25.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja õigusabikulude põhjendatusele.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2022. a otsusega nr 2-20-14589.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.