Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja on Jaapani äriühing, kes tegeleb Gruusias registreeritud filiaali kaudu autode liisingusse andmisega ning autolaenude väljastamisega Gruusias. 16.11.2017 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu, mille alusel soovis kostja hageja veebiportaalis investoritega sõlmida loovutuslepinguid, mille esemeks oleks tema põhitegevuses sõlmitud krediidilepingutest tulenevate nõuete võõrandamine investoritele. Vahetult pärast koostöölepingu sõlmimist alustas kostja hageja veebiportaalis aktiivselt oma majandustegevuses sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete müüki. Tänaseks on mitmed neist juba täidetud, kuid 50 laenulepingut on veel aktiivsed (aktiivsed laenud). Aktiivne laen on kostja ja temaga seotud laenuvõtja laenlepingust tulenev nõue, mille kostja on hageja portaali üleslaadinud ning millest osa on investorid omandanud, kuid mis ei ole laenuvõtja poolt veel täielikult tagastatud. Kostja täitis oma lepingulisi kohustusi valdavalt kohusetundlikult, kuni 2019. aasta keskpaigani, mil hakkasid pikemalt viibima temaga seotud loovutatud nõuete tagasimaksed. Nimelt on üldtingimuste p 8.1 ja koostöölepingu pde 6.4 ja 6.5 kohaselt kostja kohustuseks edastada laenuvõtjate, kelle vastu suunatud nõuded on ta portaalis investoritele võõrandanud, regulaarsed maksed koheselt portaali, mis jaotab need vastavatele investoritele. Kui laenuvõtja makseid kostjale vastava krediidilepingu alusel tähtaegselt ei tee, tekib kostjal nõuete tagasiostukohustus koostöölepingu p 7.1 ja üldtingimuste p 10.2 ja 10.3 kohaselt. Tagasiostukohustuse rakendumise korral peab kostja koostöölepingu p 7.2 ja üldtingimuste p 10.5 kohaselt hageja kaudu tagastama investoritele loovutatud nõude põhisumma jäägi koos tagasiostukohustuse teostamise hetkeks sissnõutavaks muutunud intressidega. Kostja ei täitnud oma tagasiostukohustust hoolimata hageja nõudmistele. Hageja tuletas kostjale korduvalt meelde, et temaga seotud nõuetelt on jäänud vastavates laenulepingutest sätestatud tagasimaksed teostamata ning saatis mitmeid e-kirju, milles palus nõuete täitmist. Kuna kostja ei reageerinud hageja palvele, esitas hageja 07.02.2020 kostjale nõudekirja tagasiostukohustuse täitmiseks hiljemalt 12.02.2020. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ning ignoreerib hageja katseid lahendada asi kohtuväliselt, mistõttu esitas hageja hagi. Hageja palub mõista kostjalt Business Bank Group (Jaapani registrikood 0108-01-024225), kes osaleb menetluses Gruusia filiaali kaudu (Gruusia filiaali registrikood 405095748), hageja IUVO Group OÜ (registrikood 14063375) kasuks välja 103 255,54 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (22.05.2020) sissenõutavaks muutnud viivis summas 51 627,11 eurot, teenustasu summas 789,11 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (22.05.2020) sissenõutavaks muutnud viivis teenustasult summas 207,59 eurot, leppetrahv 516,28 eurot, kohtueelne kahju 3 419,40 eurot ning menetluskulud kostjalt välja vastavalt edaspidi esitatud menetluskulude nimekirjale ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostja seaduslikule esindajale (seaduslik esindaja: E. L., elukoht XXX on menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus kätte toimetatud 18.03.2022.a. (dok 43s, 30.03.22). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 1800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1800 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1800 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1800 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.