2-22-102737/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hagiavaldusega taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (EP või hageja) OÜ-lt MAXBO võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 22.09.2016 kuni 13.12.2019, sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale, EP tuvastas kontrollimisel, et Sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud, parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe ning parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi ja parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. 1) 12.02.2019, Kadaka tee 7, leppetrahvinumber 1421 2021 9203 7529, maksetähtaeg 26.02.2019, võlgnevuse summa 30 eurot, 2) 01.05.2019, Kadaka tee 7, leppetrahvinumber 1420 1051 9204 7170, maksetähtaeg 15.05.2019, võlgnevuse summa 30 eurot. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle Sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Transpordiameti väljavõtte alusel oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks 12.02.2019 ja 01.05.2019 tehtud leppetrahvide ajal kostja. Kostja on esitanud tõendi, et vaatamata Transpordiameti väljavõttele oli sõiduk rendilepingu alusel välja renditud 05.06.2018 – 05.06.2020 MBX OÜ-le (uue nimega RahvaAutoPASSAT OÜ, reg. kood 12154837). Seega palus hageja asendada senine kostja MAXBO OÜ (registrikood 12729902) uue kostjaga, kelleks on RahvaAutoPASSAT OÜ (end. nimega MBX OÜ, registrikood 12154837, Sõpruse pst 201, Tallinn, Harjumaa, 13419). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale (X) kätte toimetatud 12.04.2022.a. e-toimiku kaudu. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palub hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja esindaja pakub teenust 80 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 160 eurot (2*80 eurot) +k/m. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Kokku peab kohus (100+(160+k/m)+20).