2-21-20033/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused H. L. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse T. S. vastu võlgnevuse ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. 04.01.2022 jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada esitada uus terviktekstina hagiavaldus, milles tuli formuleerida nõuetekohane hagi ese, täpsustada hagiavalduse asjaolusid ning esitada asjaolusid kinnitavad tõendid; esitada tuli nõuetekohane menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis ning majanduslikku ja varalist seisundit tõendavad dokumendid ning viimase nelja kuu osas filtreerimata pangakontoväljavõte. 18.01.2022 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise, pangakontoväljavõtted, MTA teatise ja Transpordiameti tõendi. Hageja täiendas hagis asjaolusid ja esitas koos hagiga käenduselepingu, tarbijakrediidilepingu ja võlatunnistuse. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2757, 65 eurot, mittevaralist kahju hageja hagis ei nõudnud. 09.02.2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades hageja hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest 1⁄2 osas, so summas 137,50 eurot. Kohus kohustas hageja tasuma ülejäänud 1⁄2 osas riigilõivu 137,50 eurot kahe osamaksena järgmiselt: 1. osamakse summas 68,75 eurot tuleb tasuda 23.02.2022 ja teine osamakse 68,75 eurot tuleb tasuda 09.03.2022. 2(5)

Hageja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja 13.02.2022 tasunud esimene osamaksena riigilõivu summas 68,75 eurot 15.02.2022 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Teise osamakse riigilõivu summas 68,75 eurot on hageja vastavalt 09.02.2022 kohtumäärusele tasunud 10.03.2022. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 15.02.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus isiklikult kätte 18.03.2022. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 01.04.2022 hagile vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. VÕS § 151 lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. S. (kostja) ja XXX AS 25.05.2011 tarbijakrediidilepingu nr 1100700/15kt, mille alusel andis XXX AS kostjale laenu summas 6125,71 eurot, krediidi brutosummaks oli lepingu kohaselt 7613,56 eurot. H. L. (hageja) sõlmis 06.07.2004 XXX ASga käenduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja käendama T. S.i, kui kostja kohustusi XXX AS ees (sealhulgas vastutama tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest), sõlmis 06.03.2012 XXX AS-iga võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe, mille kohaselt tuli hagejal tasuda XXX AS-le kokku 7199,73 eurot. Hageja täitis võlatunnistuse ja käenduslepingu alusel kostja eest võlakohustust XXX AS ees. Hagejal on VÕS § 152 alusel tagasinõudeõigus kostja, kui põhivõlgniku vastu summas 2757,65 eurot. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2757,65 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2757,65 eurot (maksete periood 06.02.2019-03.12.2021). Kohus märgib, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja XXX AS vahel 3(5)

25.05.2011 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 1100700/15kt, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ja kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu on hagiavalduse rahuldamine põhjendatud ning kostjal ei ole vaidlust hagi üle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas 09.02.2022 kohtumäärusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tasumisest 1⁄2 osas, so summas 137,50 eurot. Kohus kohustas hagejat tasuma ülejäänud 1⁄2 osas riigilõivu summas 137,50 eurot kahe osamaksena järgmiselt: 1. osamakse summas 68,75 eurot 23.02.2022 ja 2. osamakse summas 68,75 eurot 09.03.2022. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise korral kostja kanda. Hageja poolt tasutud riigilõivu summas 137,50 eurot mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 137,50 eurot (1/2 ulatuses riigilõiv, mille tasumisest hageja hagi esitamisel 09.02.2022 kohtumääruse alusel vabastati). TsMS § 190 lg 7 alusel määrab kohus riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja 30 päeva, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 4(5)