X hagi Teeme Head OÜ, Q Finants OÜ ja ComTrans OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, omandi tunnustamiseks, tahteavalduse andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2021.a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ComTrans apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
115 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja III (apellant) OÜ ComTrans (registrikood 16000746), seaduslik esindaja AS Kostja I (kaasapellant) Teeme Head OÜ (endise nimega OÜ V 15, registrikood 14753447), seaduslik esindaja likvideerija LH Kostja II (kaasapellant) Q Finants OÜ (registrikood 12936286), seaduslik esindaja likvideerija EL Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. oktoobri 2021.a kohtuotsus muutmata ja OÜ ComTrans apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ ComTrans kanda.
1(11)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X (hageja) esitas 20. juulil 2020 Harju Maakohtule hagi Teeme Head OÜ (kostja I), Q Finants OÜ (kostja II) ja ComTrans OÜ (kostja III) vastu järgmistes nõuetes: - tuvastada kostjalt II kostjale I 1. juulil 2020 toimunud OÜ Luxury Park (registrikood 12517091) osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehingu tühisus; - tuvastada kostjalt I kostjale III 15. juulil 2020 toimunud OÜ Luxury Park osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehingu tühisus; - tunnustada hageja omandiõigust OÜ Luxury Park osale nimiväärtusega 2500 eurot; - kohustada kostjat III andma tahteavaldus, millega kostja III annab OÜ Luxury Park osa nimiväärtusega 2500 eurot (ISIN nr EE3100008269) omandiõiguse üle hagejale ning asendada kostja III nõusolek kohtulahendiga.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja OÜ Luxury Park asutaja ja hagejale kuulus OÜ Luxury Park osa (edaspidi ka osa) nimiväärtusega 2500 eurot 7. augustist 2013 kuni 31. maini 2019. OÜ-le Luxury Park kuulub osalus kahes tütarühingus: Eraarendus Grupp OÜ-s ja Pride Invest OÜ-s. Kohtutäitur avaldas 9. mail 2018 teadaande täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lg 2 alusel, mille kohaselt müüb täitur menetluse nr 022/2016/967 raames avalikul elektroonilisel enampakkumisel OÜ Luxury Park osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille omanikuks oli märgitud hageja. Selles täitemenetluses ei toimetatud hagejale nõuetekohaselt kätte täitmisteadet ja rikuti arestimisakti kättetoimetamise korda, samuti ei teavitatud hagejat enampakkumise toimumisest 10 päeva enne enampakkumist. Enampakkumise tulemusena sai kostja II osa omanikuks 31. mail 2019. Kohtutäitur tühistas 31. mail 2019 enampakkumise akti ja tunnistas eksimust. Kostja II vaidlustas selle Harju Maakohtule esitatud kaebuses, paludes kohtutäituri poolt 31. mail 2019 enampakkumise akti kehtetuks tunnistamine tühistada (tsiviilasi nr 2-19-9990). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. aprilli 2020 määrusega kohtutäituri poolt 31. mai 2019 enampakkumise akti kehtetuks tunnistamise. Kohtu hinnangul ei olnud kohtutäituril õigust omaalgatuslikult seda teha. Pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist esitas kostjate I ja II juhatuse liige EL äriregistrile kandeavaldused, mille tulemusena sai ta 29. juunil 2020 nii OÜ Luxury Park kui ka tütaräriühingute Pride Invest OÜ ja Eraarendus Grupp OÜ juhatuse liikmeks.
2(11)
Tsiviilasjas nr 2-19-11848 tunnistas Harju Maakohus täiteasjas nr 022/2016/967 kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumise osa võõrandamiseks kehtetuks. Seoses Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-9990 esitas hageja 30. juunil 2020 tsiviilasjas nr 2-19-11848 Tallinna Ringkonnakohtule avalduse hagi tagamiseks, milles palus keelata osa edasivõõrandamise. Ringkonnakohus rahuldas hagi tagamise avalduse, kuid kostjal II õnnestus võõrandada osa kostjale I. Seda tehti kohtumäärusega seatud käsutuskeeldu rikkudes. Tsiviilasjas nr 2-19-11848 rahuldati hageja hagi ja tuvastati, et enampakkumise akt oli ebaseaduslik. Seega on hageja osa õiguspärane omanik ja kostja II omand oli ebaseaduslik.
15.juulil 2020 võõrandati osa kostjale III. Seega võõrandati osaühingu osa korduvalt edasi vaatamata ringkonnakohtu määrusega seatud käsutuskeelule, mis tehti nähtavaks ka äriregistris. Kuna osa ei olnud väärtpaberite keskregistris registreeritud, siis määruses keelu seadmist Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris ei märgitud. Kostja II registreeris osa Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris, mille tulemusel osa omand ei olnud enam registreeritud äriregistris, vaid Nasdaq CSD SE registris. Seetõttu äriregister kajastas automaatselt omandiõiguse kohta Nasdaq CSD SE registriandmeid. Seal aga ei olnud käsutuskeeldu nähtavaks tehtud. See võimaldas kostjal II ringkonnakohtu määrusega osale seatud käsutuskeeldu vältides osa võõrandada kostjale I, kes selle kostjale III edasi võõrandas. Kostja II poolt kostjale I osaühingu osa võõrandamiseks 1. juulil 2020 sõlmitud käsutustehing on tühine käsutuskeelu rikkumise või alternatiivselt heade kommete vastasuse tõttu. Tühine heade kommete vastasuse tõttu on ka 15. juulil 2020 tehtud tehing kostja I ja kostja III vahel. Tehingu eesmärgiks oli raskendada hagejal osaühingu osa omandiõiguse tagasisaamist. Kostja III oli asutatud sissemakset tegemata 13. juulil 2020, st kaks päeva enne kõnealust tehingut 15. juulil 2020. Hageja leiab, et kostja III asutati üksnes selle tehingu läbiviimiseks.
1.2.Hageja leiab, et kostja I ei saanud osa heauskselt omandada, sest kostjate I ja II juhatuse liikmeks oli EL. Samuti leiab hageja, et kostja III ei saanud osa heauskselt omandada. Kostja III juhatuse liikmeks ja osanikuks on AS. Kostjate I ja II seaduslik esindaja ja kostja III seaduslik esindaja on omavahel tuttavad ja tihedalt seotud ja nende varalised huvid kattuvad. Hageja eesmärgiks on tagasi saada tema omandist ebaseaduslikult välja läinud osa nimiväärtusega 2500 eurot. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg 2 kohaselt ei teki omandit, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Osa omandiõiguse ülemineku aluseks olev enampakkumise akt on kehtetuks tunnistatud, siis osaühingu osa omandiõigus on läinud tagasi hagejale, kuid hagejal ei ole võimalik oma omandiõigust teostada, sest kostja II võõrandas osaühingu osa edasi kostjale I, kes võõrandas selle omakorda edasi kostjale III. Seetõttu palub hageja tuvastada osaühingu osa võõrandamistehingute tühisuse ja tunnustada asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel tema omandiõigust osaühingu osale. Kostjate vastuväited
2.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate I ja II vaheline võõrandamistehing toimus 1. juuli 2020 hommikul enne ringkonnakohtu poolt käsutuskeelu andmist. Seega ei rikkunud kostjate I ja II müügitehingud käsutuskeeldu. Kostjad I ja II ei olnud käsutuskeelust teadlikud. Hagi tagamise määrus toimetati kostjale II kätte 18. juulil 2020. Osaühingu osale ei olnud seatud nähtavat käsutuskeelu märget tehingu tegemise ajal (sh EVK-s). Kui äriregistris on osale seatud nähtav keelumärge, siis osa
3(11)
registreerimisel EVK-s läheb keelumärge üle (kontohaldur kajastab väärtpaberikontol väärtpaberi blokeeringut) ja tehinguid väärtpaberiga teha ei saa. TsÜS § 88 lg-st 2 tulenevalt ei laiene TsÜS § 88 lg-st 1 tulenev enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Kostjad I ja II leiavad, et hagejal puudub õigus tugineda TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevale tehingu tühisusele kui heade kommetega vastuolus olevale tehingule. See õiguskaitsevahend on ette nähtud üksnes tehingu teinud pooltele.
3.Kostja III vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja III omandas osa heauskselt. Pooled kontrollisid 29. juunil 2020 OÜ Luxury Park, OÜ Eraarendus grupp ja OÜ Pride Invest äriregistri kehtivaid andmeid. Samuti kontrollisid pooled 15. juulil 2020 OÜ Luxury Park EVK ja äriregistri kehtivaid andmeid ning väärtpaberil puudusid keelumärked ja hoiatused, mis oleks takistanud omandi ülekandmist või viitaksid sellele, et omandit ei tohi üle anda. Kostjate esindajad on omavahel tuttavad, kuid neil puuduvad ühised majanduslikud huvid. Kostjad ei ole kunagi olnud äripartnerid üheski Eestis registreeritud juriidilises isikus ja nad ei ole sugulased ega lähikondsed. Hageja ei ole tõendanud, et kostja III oli pahauskne ja teadis või pidi teadma, et kostja I ei tohtinud omandit üle anda. TsÜS §-st 139 tulenevalt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Väärtpaberite registri pidamise seaduse (EVKS) § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Kostja III omandas osa kui väärtpaberi registrile tuginedes ja oli omandamise ajal heauskne, seega tekkis kostjal III väärtpaberile omand. EVK-s registreeritud väärtpaber ei ole vallasasi, vaid see on võlaõigusseaduse (VÕS) § 917 lg 1 järgi varaline õigus. VÕS § 917 lg 2 teise lause järgi kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata sellistele väärtpaberile käesolevas seaduses ega asjaõigusseaduses õiguste kohta sätestatut. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-96-13 märkinud, et vaidluse esemeks olevad aktsiad on kehatute õigustena kajastatud väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s. Seega ei ole tegemist asjadega (kehaliste esemetega) TsÜS § 49 lg 1 mõttes, millele saab tuvastada asjaõiguslikult omandit AÕS § 68 lg 1 mõttes. Nii ei saa hagi lugeda ka asja valduse väljaandmisele suunatud vindikatsioonihagiks AÕS § 80 mõttes. EVK-s registreeritud aktsiate kohta kohaldatav on analoogia korras kohaldatav ka EVK-s registreeritud osaühingu osadele. Hageja nõuet ei saa AÕS § 80 alusel rahuldada. Hagejal puudub seadusest tulenev õigus vaidlustada tehinguid varaliste õigustega, mille tehingupooleks hageja ei ole. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28. oktoobri 2021. a otsusega hagiavalduse ja tuvastas, et kostjalt II kostjale I 1. juulil 2020 toimunud osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehing on tühine. Samuti tuvastas maakohus kostjalt I kostjale III 15. juulil 2020 toimunud osa nimiväärtusega 2500 eurot võõrandamiseks sõlmitud käsutustehingu tühisuse. Maakohus tunnustas hageja omandiõigust osale nimiväärtusega 2500 eurot ja kohustas kostjat III andma tahteavalduse, millega kostja III annab osa nimiväärtusega 2500 eurot (ISIN nr EE3100008269) omandiõiguse üle hagejale. Jõustunud kohtulahend asendab kostja III vastavat tahteavaldust. Maakohus määras, et kohtuotsuse täitmist tagab asjas 3. augusti 2020 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
4(11)
4.1.Osaühingu osa on varaline õigus äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 5 järgi ning osa on TsÜS § 48 järgi õiguse objektiks. TsÜS § 49 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Omandi (omandiõiguse) sisu tuleneb asjaõigusseadusest ja asjaolu, et osaühingu osa ei ole kehaline ese ehk asi TsÜS § 49 lg 1 järgi, ei tähenda, et osa ei oleks õiguse ehk omandi objektiks. Seega saab osa omandiõiguse kohta kohaldada TsÜS § 4 järgi analoogia alusel ja koostoimes TsÜS §-ga 48 ja § 49 lg-ga 2 asjaõigust. AÕS § 68 mõtte kohaselt laieneb omandi sisu ka varalisele õigusele, milleks on osaühingu osa, sõltumata sellest, kas see on kantud väärtpaberite keskregistrisse. Seetõttu on asjakohatud kostjate viited VÕS §-le 917, mille kohaselt ei saa osaühingu osale kohaldada asjaõigusseadust, eriti omandiõigust (omandit) reguleerivaid sätteid, sest tegemist pole väärtpaberiga, sõltumata sellest, et osa võib olla ÄS 148 § lg 7 järgi registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohus tunnistas otsusega asjas nr 2-19-11848 OÜ Luxury Park osa enampakkumise võõrandamise kehtetuks. Osaühingu osa enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et osaühingu osale ehk varalisele õigusele (osale) ei tekkinud kostjal II TMS § 98 lg 2 järgi omandit ning osa omanik oli jätkuvalt hageja. Nimelt kaotas kostja II tagasiulatuvalt selle osa omandamise õiguse, sõltumata sellest, kas ta enampakkumisel teadis sellest, et oli rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja et kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks (vt RKTKo nr 3-2-1-49-05). Seega ei saanud kostja II AÕS § 68 lg 1 järgi seda osa omandiõiguse järgi käsutada ning seda ei mõjuta asjaolu, kas ja millal jõustus maakohtu 3. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-19-11848. Kuna osa enampakkumine oli kehtetu ja kostjal II ei tekkinud TMS § 98 lg 2 järgi omandit osale, oli hageja endiselt osa omanik. Kostjate I ja II (1. juuli 2020) ja kostjate I ning III (15. juuli 2020) osa käsutustehingud mõjutavad otseselt hageja osa omandit ning tal on õigus tugineda märgitud käsutustehingute tühisusele nii käsutuskeelu rikkumise kui ka käsutustehingu heade kommete vastasuse tõttu. Käsutustehing, mis reeglina on neutraalne, võib siiski olla heade kommetega vastuolus ja tühine, kui selle eesmärk või käsutustehing ise on heade kommetega vastuolus.
4.2.Põhjendatud on hageja väide, et kostjate I ja II vaheline 1. juulil 2020 sõlmitud osa käsutustehing on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete vastasuse tõttu. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hagi tagamise määrus asjas nr 2-19-11848 toimetati kostja II seaduslikule esindajale EL-le kätte
18.juulil 2020; - kostja II sai hagi tagamisest ehk kohtu seatud käsutuskeelust teada 18. juulil 2020; - kostjate I ja II vahel 1. juulil 2020 toimunud osaühingu käsutustehing tehti väärtpaberite registri (Nasdaq CSD SE) vahendusel ja selle tegemise ajal ei olnud kostjatele teada kohtu käsutuskeeld; - kostjate I ja II juhatuse liige on EL. Kostja II ei rikkunud TsÜS § 88 lg 1 tulenevat asjas nr 2-19-11848 ringkonnakohtu poolt 1. juulil 2020 seatud osa käsutamise keeldu. Väärtpaberite registris tehingu tegemisel ei kehti osa käsutamisele ÄS § 149 lg 5 järgi lg-s 4 märgitud notariaalse tõestamise kohustuslik vorm. Tulenevalt asjaolust, et kostjate I ja II juhatuse liikmeks oli sama isik, oli kostjale I ELi kaudu teada samad asjaolud: vaidluse sisu ja olemus asjas nr 2-19-11848. Kuigi hageja esitas asjas nr 219-11848 vaid hagi osa enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 järgi ega esitanud sama normi lg-st 2 tulenevaid nõudeid (AÕS § 80 tulenevaid nõudeid, mis lg 2 järgi on näiteks suunatud ka omandi tunnustamiseks), oli ja pidi olema ELile teada, et osa enampakkumine võib osutuda ka kehtetuks.
5(11)
ELile olid teada asjaolud, et hagi esitati 7. augustil 2019, enampakkumise kehtivus oli vaidluse all ja selle kehtetuks tunnistamise korral ei oleks tekkinud osale TMS § 98 lg 2 alusel kostjale II omandit. Seega mõistuslikult ja heas usus käituva menetlusosalisena ja enampakkumise võitjana pidi olema kostjale II selge, et võib tekkida olukord, kus ta ei ole osa omanikuks TMS § 98 lg 2 järgi ning tal ei saa olla seetõttu ka AÕS § 68 lg 1 tulenevat omaniku õigust, täielikku võimu osa üle, st seda käsutada, teha sellega käsutustehinguid, sest osa kuulub teisele isikule ning tal tuleb tagada tegeliku omaniku ehk hageja omandiõigus osale. Ausalt ja õiglaselt mõtleva isiku õiglustunde vastane on olukord, kus kostja II, kes osales enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluses kostjana, ei arvestanud asjaoluga, et ta ei pruugi olla osa omanik, kuid vaatamata sellele tegi osa käsutustehingu endaga seotud äriühinguga kostjaga I. Aus ja õiglane käitumine olnuks see, kui kostja II oleks säilitanud olemasoleva olukorra, st oleks arvestanud hageja omandi võimalusega TMS § 98 lg 2 järgi ega poleks asunud selle osa käsutustehingut 1. juulil 2020 tegema. Kuna kostjate I ja II juhatuse liige oli EL, siis pidi selliselt käituma ka kostja I, sest ta pidi arvestama tsiviilasja vaidluse olemusega. Tähtsust ei oma kostjate I ja II väited, et hageja ei olnud esitanud ammendavalt TMS § 223 lg-st 1 ja 2 tulevaid nõudeid, sest mõistlikult, ausalt käituv isik ei käsuta varalist õigust (osa), ei tee sellega käsutustehinguid, mille ta omandas enampakkumisel, kuid millise omandi saamise asjaolud ja kehtivus ehk omandi tekkimine enampakkumise võtjale olid kahtluse all. Tähtsust ei oma see, kas kohus hagi tagamisese abinõusid asjas nr 2-19-11848 (hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) seadis ning et asjas nr 2-19-9990 leidis maakohus, et täitur ei võinud enampakkumist ise tühistada. Kui omandi tekkimise aluseks olevad asjaolud on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga vaidlustatud, siis mõistlikult ja heade kommete kohaselt käituv isik ei hakka selliselt saadud omandiga käsutustehinguid tegema, vaid ootab ära lõpliku tulemuse ehk kohtuotsuse. Maakohus leidis, et kostja II on käsutanud heade kommete vastaselt 1. juulil 2020 osa kui tegi omandi käsutustehingu kostjaga I ning kuna mõlema äriühingu juhatuse liige oli EL, siis oli kostjale I teada ka käsutustehingu vastuolu heade kommetega. Selle tõttu ei saa ta tugineda asjaolule, et osa oli kantud väärtpaberite keskregistrisse ja väita, et ta omandas osa EVKS § 9 lg 2 järgi (kandele tuginedes heauskselt) ning ta ei ole osa heauskne omandaja ning tal ei tekkinud omandit osale ning tal ei olnud ka AÕS § 68 järgi selle osa käsutamise õigust.
4.3.Järgmisena käsitles maakohus kostjate I ja III vahelist 15. juuli 2020 osa käsutustehingut, leides, et kostjate I ja III vahel 15. juulil 2020 sõlmitud osaühingu osa käsutustehing on tühine. Seetõttu ei tekkinud kostjal III omandit osaühingu osale ja seega on hageja jätkuvalt osa omanik ning tema õigust osale tuleb tunnustada AÕS § 80 lg 2 lause I poole järgi. EVKS § 9 lg 2 sätestab, et kui isik omandab registrile tuginedes heauskselt väärtpaberi või õiguse väärtpaberile, loetakse register tema suhtes õigeks. Omandi heauskset omandamist eeltoodud sätte alusel eeldatakse, kuid sellise eelduse saab ümber lükata. Seega saab hageja tugineda sellele, et kostja III ei olnud heauskne osa omandaja, sest käsutustehing oli kostjate I ja III vahel tühine heade kommete vastasuse tõttu. Osade registreerimine väärtpaberiregistris toob kaasa nende käsutamise lihtsustamise. Sellisel juhul ei laiene osade käsutustehingule notariaalse tõestamise kohustus ÄS 149 lg 4 järgi ning EVKS § 9 lg 2 järgi eeldatakse heauskset omandamist, kui isik kandele tuginedes osa omandab. Seega võib tekkida olukord, kus osa käsutustehingu tegemine on õiguslikult kerge ja omandaja saab tugineda keskregistris kande võimalikule õigsusele. Küll aga ei tohi tekitada läbi osade väärtpaberiregistris registreerimise, seeläbi käsutustehingu tegemisel seaduses sätestatud vorminõude puudumise ning EVKS § 9 lg 2 järgi kandele tuginemine olukorda, et tegelik omanik
6(11)
ei saa oma osa omandit kaitsta ja seda tagasi saada enda omandisse, kui tema omandiga on käsutustehingu teinud õigustamata isik ja osa registrikanne on ebaõige. Kohtule esitatud osa müügilepingu eellepingust, mille poolteks olid kostja II ja AS (isiklikult) nähtuvalt, ei ole osa kantud väärtpaberite registrisse ja lepingu p 3.1. järgi tuleb see ostja soovil registreerida väärtpaberite keskregistris. Seega oli ostja huvitatud, et osad oleksid keskregistris, mis võimaldab käsutustehingu tegemist lihtsustatud korras. Kostja III asutati mõni päev enne 15. juulit 2020, kui ta ostis registri kaudu kostjalt I vaidlusaluse osa. Kuigi 29. juunil 2020 sõlmitud eellepingu poolteks olid kostja II ja AS, mitte kostjad I ja III, kinnitab viidatud eelleping seda, et AS-l kui kostja III juhatuse liikmel, oli huvi omandada osa, sõltumata sellest, kes parasjagu väärtpaberi registrisse osa omanikuna oli kantud. AS-l oli vastava osa ostuhuvi ja ta otsustas seda teha kostja III kaudu. Seega, kui AS sooviski omandada vaidlusalust osa või soovis seda tema juhitud äriühing, siis kinnitab eelviidatud leping seda, et osa omandamiseks oli vajalik lihtsustatud kord (ei ole vaja notariaalselt tõestamist ja saab tugineda äriregistri kandele, kes on omanik, millega kindlustatakse seaduses sätestatud heausksuse eeldus) ja mille eelduseks oli osa kandmine väärtpaberite keskregistrisse. Nii oli võimalik kandele tuginedes saavutada olukord, et omand läheb üle kostjale III lihtsustatud korras keskregistris kantud kannetele tuginedes, kuigi kanne võis olla vale. Kostja III on kohtule avaldanud, et tehingu eesmärgiks oli saada osa kaudu firmale kuluvate äriühingute kaudu neli kinnisasja. Maakohus märkis, et seda oli võimalik teha vaid osa omandamise kaudu. Kinnisvaraguru OÜ, KWPP Realestate OÜ N 38, OÜ Q Varad äriregistri andmete väljavõtetest nähtub, et EL ja AS on olnud nendes äriühingutes kord juhatuse liikmed, kord likvideerijad (korda mööda, sj olid nad OÜ-s Q Varad osanikud). Seega pidid neil olema usalduslikud ärisuhted, sest nad on mitmeid aastaid omavahel tuttavad läbi äriliste suhete. Kohtul ei ole alust kahelda, et EL ja AS avaldasid teineteisele äriühingutega seonduvaid kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, antud juhul ka osa võõrandamise ja käsutamisega soetud asjaolusid. Nii ei ole eluliselt usutav, et kui EL kostjate I ja II esindajana sõlmis osa käsutustehingud, ei avaldanud ta ASile tegelikult osa enampakkumisega seotud probleeme – enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluse asjaolusid asjas nr 2-19-11848 ja kaebusega seotud asjaolusid asjas nr 2-19-9990. Osa enampakkumise vaidlustamine oli EL-le teada 2020. aastal, kui toimusid vaidlusalused käsutustehingud, sj käsutustehing kostjaga II 15. juulil 2020, sest enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi oli esitatud 2019. aasta augustis ja 2020. aasta juulis käis apellatsioonimenetlus. Kostjad I ja III ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja III on tasunud osa eest kostjale I ja kostja I vastavalt kostjale II. Seega ei ole 15. juuli 2020 tehingu tasulisus dokumentaalsete tõenditega kontrollitav. Eeltoodud asjaolusid arvestades leidis maakohus, et kostjate I ja III vaheline osa käsutustehing tehti 15. juulil 2020 nii, et välistada või teha võimalikult raskeks hagejale osa omandi tagasisaamine ning saada seeläbi kontroll OÜ-le Luxury Park kuuluvate äriühingute kaudu neljale kinnistule. Seega on kostja I ja III tegutsenud selgelt hageja huvide ja õiguste vastasel eesmärgil. Tehingu eesmärk, kus selle pooled tegutsesid hagejale kuuluva osaga tema kui omaniku huvi vastaselt, ei ole heade kommetega kooskõlas ning kostja III ei ole seetõttu heauskne osa omandaja. Seetõttu on kostjate I ja III vaheline osa käsutustehing TsÜS § 88 järgi heade kommetega vastuolus ja tühine. Seega ei ole kostja III osa heauskne omandaja. Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kostjal III omandit osale ja seega on hageja jätkuvalt osa omanik ning tema õigust osale tuleb tunnustada AÕS § 80 lg 2 lause I poole järgi.
7(11)
Kuna osa on registreeritud väärtpaberite keskregistris, siis hageja omandiõiguse tunnustamiseks ja tema võimu taastamiseks omandile, tuleb need kanda kostja III väärtpaberikontolt hageja väärtpaberikontole. Vastasel juhul ei ole hagejal vaatamata kohtu poolt osa omandiõiguse tunnustamisele võimalik oma omandiõigust reaalselt teostada (võõrandada, koormata, hääletada osanike koosolekul jne). Kostjal III on TsÜS § 68 lg 5 järgi kohustus anda tahteavaldus, millega kostja III annab osa nimiväärtusega 2500 EUR (ISIN nr EE3100008269) omandiõiguse üle hagejale. Jõustunud kohtulahend asendab kostja III vastavat tahteavaldust. Apellatsioonkaebus
5.Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja III jäi maakohtus avaldatud seisukohtade juurde. Kostja III leiab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust.
5.1.Kostja leiab, et kuigi ÄS § 148 lg 6 järgi ei saa osa kohta välja anda väärtpaberit, on siiski VÕS § 917 lg 2 tähenduses tegemist väärtpaberiga. Maakohus kohaldas materiaalõigust vääralt kui asus seisukohale, et EVK-s registreeritud osa ei ole väärtpaber VÕS § 917 mõttes ning sellele saab kohaldada asjaõigusseadust. EVK-s registreeritud osa on VÕS § 917 lg 2 koosmõjus EVKSga väärtpaberiks. OÜ Luxury Park osa oli alates 1. juulist 2020 registreeritud EVK-s. Seega EVKS § 2 lg 2 koosmõjus VÕS § 917 lg 2-ga on tegemist väärpaberiga millele tuleb analoogia korras kohaldada aktsia kohta sätestatut. EVK-s registreeritud osa on oma olemuselt sama varaline õigus, mis aktsia ning eeldusel kui seaduses puudub regulatsioon tuleb analoogia korras EVK-s registreeritud osa kohta kohaldada aktsia kohta mitte asja kohta sätestatut. Kostja III ei nõustu maakohtuga selles, et EVK-s registreeritud osa kohta tuleb kohaldada analoogia korras asjaõigusseadust. Kostja III leiab, et praegusel juhul on EVK-s registreeritud osa kohta VÕS § 917 lg-st 2 koosmõjus EVKS § 9 lg-st 1 tulenev selge väärtpaberi kohta käiv regulatsioon, mis eristab EVK-s registreeritud osa (varalisena õigusena kajastatud väärtpaberit ehk kehatut eset) asjadest kehalistest esemetest. VÕS § 917 lg 2 eesmärgiks on eristada väärtpaberid (osa tuleb VÕS § 917 lg 2 ning EVKS sätete koosmõjus lugeda väärtpaberiks) asjadest ehk kehalistest esemetest. Väärtpaberi mõiste ja sellega seotud õigussuhted on seaduses reguleeritud piisava täpsusega ning TsÜS §-st 4 tuleneva analoogia põhimõtte kohaldamine ei ole lubatav. Alternatiivselt leiab kostja III, et EVK-s registreeritud osa kohta käiva regulatsiooni puudumisel tuleks analoogia korras kohaldada aktsia kohta käivat regulatsiooni. Analoogia kohaldamiseks tuli maakohtul otsustada, kas oma olemuselt on EVK-s registreeritud osa (kui reguleerimata õigussuhe) lähedam aktsiale või asjale ning otsuses seda põhjendama. Oluline on ka see, et nii aktsia kui ka EVK-s registreeritud osa on üleantavad üksnes kontohalduri vahendusel, mis toimub üksnes EVKS sätete alusel. Seetõttu ei saanud hagi AÕS § 80 alusel rahuldada. Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab järeldada kostja III pahausksust.
5.2.Maakohus rikkus menetlusõigust, kui ei andnud kostjale III võimalust esitada hageja
12.veebruaril 2020 esitatud tõendite osas seisukohta või vastuväidet.
8(11)
Esitatud tõenditest saab järeldada, et EL on ASile üle andnud ettevõtteid, millel üleandmise hetkeks puudus vara ning majandustegevus ning ettevõtteid hakati vahetult peale üleandmist likvideerima. Tegemist on ASi poolt rahalise tasu eest osutatava likvideerimisteenusega. Kostja III ei nõustu maakohtuga selles, et EL ja ASi vahel on tihendad ärisuhted ja ühised majandushuvid. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et EL ja AS avaldasid teineteisele äriühingutega seonduvaid kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, antud juhul ka OÜ Luxury Park osa võõrandamise ja käsutamisega soetud asjaolusid. See maakohtu järeldus ei põhine tõenditel.
5.3.Kostja III leiab, et maakohus oleks pidanud jätma hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-19-11848 TMS 223 lg 2 p 1 järgset nõuet enampakkumisel müüdud asja OÜ Luxury Park osa tagastamiseks, mistõttu kaotas hageja õiguse uuesti kohtusse pöörduda vaidlusega sama eseme üle, milleks on OÜ Luxury Park osa. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda.
7.Kostjad I ja II toetavad apellatsioonkaebust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
10.Maakohus ei ole vääralt materiaalõigust kohaldanud ja asjas ei kohaldu VÕS 917 lg 2. Apellant ajab segi väärtpaberi EVKS-i ja VÕS-i mõistes. Õige on iseenesest kostja III seisukoht, et aktsiad on registrikandena väljendatud väärtpaberid nende Eesti väärtpaberite registris registreerimise korral. Sellisel juhul on aktsiad väljendatud registrikande vormis ja nende kohta paberväärtpaberit välja ei anta. Kuigi sellises registrikande vormis võib Eesti väärtpaberite registris registreerida ja registrikande vormis väljendada ka osaühingu osa (EVKS § 2 lg 2 ja ÄS § 148 lg 7), on õiguslikus mõttes oluline, et osa suhtes kehtib osa kohta väärtpaberi väljaandmise keeld (ÄS § 148 lg 6). Seetõttu on osa küll väärtpaber EVKS mõttes, kuid ei ole väärtpaber VÕS § 917 lg 1 mõttes. Kokkuvõttes kohaldas maakohus just sel põhjusel asjas õigesti analoogia korras AÕS-st ja mitte VÕS-i.
11.Maakohus ei ole menetlusdokumendile.
jätnud
apellandile
andmata
võimalust
vastata
12.02.2021
11.1.Maakohtu 29.01.2021 istungi protokollist (III kd, tl 70-72) nähtub, et istungil arutati kostjate I ja III vahelise osade käsutustehingu toimumise asjaolusid ja muuhulgas nende omandaja heausksust. Kohus määras tõendite esitamiseks tähtaja 12.02.2021 ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole tõenditele 19.02.2021. Kostja III seaduslik esindaja AS nimetatud istungil tervislikel põhjustel ei osalenud, kuid oli istungi protokolli ja kohtule 29.012021 esitatud volikirja (puudub pabertoimikus, kuid KIS-s registreeritud 29.01.2021) kohaselt andnud volituse kostjate I ja II
9(11)
seaduslikule esindajale EL-le teha kostja III nimel avaldusi, esitada tõendeid ja taotlusi. 19.02.2021 kostja III mingeid vastuväiteid hageja tõenditele ei esitanud.
11.2.Ringkonnakohus ei tähelda ka maakohtu poolt apellatsioonkaebuses nimetatud tõendite, milleks on Kinnisvaraguru OÜ, KWPP Realestate OÜ, N 38 OÜ ja Q Varad OÜ äriregistri B-osa andmete väljatrükid (III kd, tl 117-124) ebaõiget hindamist. Maakohus tuvastas eelnimetatud tõendite põhjal, et EL ja AS olid nendes äriühingutes kordamööda juhatuse liikmed või likvideerijad (OÜ-s Q Varad ka kordamööda osanikud). Nimetatust järeldas maakohus, et EL ja ASi vahel pidid olema ärilised ja usalduslikud suhted. Nimetatud isikud ei ole seda menetluses erinevate äriühingute esindajatena ka eitanud. Kostja III seaduslik esindaja AS on volitanud kostja I ja II seaduslikku esindajat EL end 29.01.2021 toimunud kohtuistungil esindama. Esindusõigust ei anta reegline isikule, kelle suhtes puudub usaldus.
11.3.Maakohtu järeldus, et tegemist oli ühiste huvidega äripartneritega, näitab maakohtu siseveendumuse kujunemist ega ole menetlusõiguse rikkumine. Maakohus ei teinud järeldust kostja I ja III vahelise vaidlusaluse osa käsutustehingu kohta siiski üksnes nimetatud tõendite põhjal.
11.4.Maakohus tuvastas kõigi asjas esitatud tõendite kogumis uurimise põhjal järgmised tehingu heade kommete vastasusele viitavad asjaolud: - osa müügi eelleping sõlmiti 29.06.2020 kostja II ja ASi kui füüsilise isiku vahel; - eellepingu sõlmimise ajal ei olnud vaidlusalune osa kantud väärtpaberite registrisse ja lepingu p
3.1.järgi tuli see ostja soovil registreerida väärtpaberite keskregistris; - kostja III asutati mõni päev enne väärtpaberiregistri kaudu kostjalt I vaidlusaluse osa ostmist 15.07.2020; - ASil oli vaidlusaluse osa ostuhuvi ja ta otsustas seda teha OÜ ComTrans kaudu; - OÜ-le Luxury Park kuulusid läbi kahe erineva tütarühingu 4 kinnisasja, kuid tütarühingutel puudus soov neid võõrandada; - EL ja AS olid omavahel tuttavad läbi äriliste suhete; - EL oli teadlik enampakkumise vaidlustamisest enne kostjate I ja III vahelise äsutustehingu toimumist; - kostja III seletas küll vande all, et osaliselt tasuti sularahas, osaliselt offshore firma kaudu, kuid ei esitanud tõendeid raha ülekandmise kohta, kuigi tegemist oli märkimisväärse summaga (260 000 – 300 000 eurot); - vaidlusalune osa kanti väärtpaberite registrisse 30.06.2020 avalduse alusel 01.07.20, st ajal, kui tegelikult käis veel apellatsioonimenetlus enampakkumise kehtetuks tunnistamise üle.
11.5.Nimetatud asjaoludest tegi maakohus järelduse, et AS või tema juhitud äriühing kostja III olid huvitatud, et osad oleksid registreeritud väärtpaberite keskregistris, mis võimaldab käsutustehingu tegemist lihtsustatud korras (ei ole vaja notariaalselt tõestamist ja saab omaniku osas tugineda keskregistrikandele, millega kindlustatakse seaduses sätestatud heausksuse eeldus). Nii oli võimalik kandele tuginedes saavutada olukord, et omand läheb üle kostjale III lihtsustatud korras keskregistri kannetele tuginedes, kuigi kanne võis olla vale.
11.6.Kolleegium nõustub maakohtu tõendite alusel tehtud järeldusega, et kostjate I ja III osa käsutustehing tehti 15.07.2020 eesmärgiga välistada või teha võimalikult raskeks hagejale osa omandi ja seeläbi Luxury Park OÜ-le kuuluvate äriühingute kaudu 4 kinnistu üle kontrolli tagasisaamine. Kuna kostjad I ja III tegid osa käsutustehingu teadlikult hagejale õiguslikke huve kahjustades, on tehing heade kommetega vastuolus ja tühine.
10(11)
12.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et hagi tulnuks jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et üldjuhul tuleks sellised nõuded esitada koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagiga, et tagada asja võimalikult kiire ja ökonoomne lahendamine. Seaduses puudub aga norm, mis välistaks hageja nõuete menetlemise, kui seda koos enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega ei tehtud. Praegusel juhul on tekkinud segane õiguslik olukord lisaks ka sellest, et kohtutäitur püüdis enampakkumist esmalt ise kehtetuks tunnistada.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seoses sellega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja III kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.