Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 21.09.2019 a on kostja kinnitanud kirjaliku võlatunnistusega – laenu saamist, mille kohaselt laenas hageja kostjale kokku 850 eurot. Laenu saamisena on märgitud 400 eurot üür, 300 eurot prokurörile ja 150 eurot Lyconet, Kokku summas 850 €. Võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise tähtaeg oli 01.10.2020, millest kostja kinni ei pidanud ning kohustus on tänaseni täitmata. Hageja pöördus võlgnevuse tasumiseks kostja poole esmalt suuliselt ja seejärel ka kirjalikult. Kostjale edastati esitati nõue ka esindaja vahendusel ning kostja teatas, et ta ei tunnista antud võlgnevust ning soovitas kohtusse pöörduda. Hageja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Käesolevas asjas on hagejal kostja vastu kohustuse täitmise nõue summas 850 eurot. Hageja ei nõua menetlusökonoomia printsiibist lähtudes laenulepingujärgset intressi, kuivõrd see summa on niivõrd väike, et seda ei tasu arvutada. Hageja nõuab kostjalt nõudekirja saatmisega tekitatud kulude hüvitamist VÕS § 113.1 alusel 30 eurot. Hageja esindaja on saatnud kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks kohtuväliselt 14.12.2021 a. Tegemist on õigusabile osutatud kahjuga, mida ei oleks olnud kui kostja oma kohustuse oleks täitnud. Käesolevas asjas hakkas kogu põhinõude summalt 850 eurot viivis jooksma alates 01.10.2020.a. – laenu tagastamise tähtaeg. Hagiavalduse esitamise 14.12.2021. a seisuga oli põhinõude summalt 850 sissenõutavaks muutunud 81,93 eurot viiviseid. Iga päevaga suureneb viivis 0,18 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 850 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised põhinõude summalt 850 eurot perioodi 02.10.2020 -14.12.2021 eest 81,93 eurot ja sealt edasiselt protsendina seadusjärgset viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni, nõudekirja saatmisega tekitatud kulu 30 eurot ja määrata kindlaks menetluskulud ning jätta need täielikult kostja kanda ning mõista J. S.ilt I. L. kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls. 2 sätestatud määral.

Kohtu selgitused Kostjale on menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus kätte toimetatud 09.03.2022.a. Kostja pole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud. Hageja on täiendavalt palunud välja mõista õigusabikulud, kuid ei ole täpsustanud, millised kulud hagejal on, üksnes kinnitanud, et hageja esitab kohtumenetluse jooksul lisana menetluskulude nimekirja. Harju Maakohtu 02.02.22 kohtumääruses (hagi menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue) punktis 8 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 10 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 04.02.22.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole peale 30.03.22 järelpäringu (seoses kostja poolt hagile vastuse esitamata jätmisega) kohtule esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 8 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.