Siemens Industry Software Inc. hagi osaühingu Konesko Autotarvik vastu kahju hüvitamise nõudes ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
osaühingu Konesko Autotarvik apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
74 613 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Siemens Industry Software Inc. (endise esindajad ringkonnakohtus nimega Siemens Product Lifecycle Management Software Inc.) (asukoht Suite 600, 5800 Granite Parkway, Plano, Texas, 75024 Ameerika Ühendriigid), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kostja osaühing Konesko Autotarvik (registrikood 10524098, asukoht Aiandi tee 21, Viimsi alevik, Viimsi vald), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08. veebruari 2021 otsus osas, milles maakohus mõistis osaühingult Konesko Autotarvik Siemens Industry Software Inc. kasuks välja hüvitise tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest 46 816 eurot 06 senti ületavas osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 08. veebruari 2021 otsus osas, milles maakohus kohustas osaühingut Konesko Autotarvik lõpetama Siemens Industry Software Inc.
tarkvara loata kasutamise ja hoiduma sellest tulevikus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada osaühingut Konesko Autotarvik lõpetama Siemens Industry Software Inc. tarkvara Solid Edge ST9 tasulise versiooni loata kasutamine ja hoiduma sellest tulevikus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 08. veebruari 2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 08. veebruari 2021 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Mõista osaühingult Konesko Autotarvik Siemens Industry Software Inc. kasuks välja hüvitis tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest 46 816 eurot 06 senti. 5.3 Kohustada osaühingut Konesko Autotarvik lõpetama Siemens Industry Software Inc. tarkvara Solid Edge ST9 tasulise versiooni loata kasutamine ja hoiduma sellest tulevikus. 5.4 Jätta menetluskulud maakohtus 30 % ulatuses Siemens Industry Software Inc. kanda ja 70 % ulatuses osaühingu Konesko Autotarvik kanda.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 30 % ulatuses Siemens Industry Software Inc. kanda ja 70 % ulatuses osaühingu Konesko Autotarvik kanda.
7.Jätta Siemens Industry Software Inc. 01.04.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
8.Keelduda osaühingu Konesko Autotarvik poolt ringkonnakohtule 11.04.2022 esitatud tõendi (Harju Maakohtu 21.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-19217) vastuvõtmisest.
9.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Siemens Product Lifecycle Management Software Inc. (uue nimega Siemens Industry Software Inc.) (hageja) esitas 24.05.2019 Harju Maakohtule hagi osaühingu Konesko Autotarvik (kostja) vastu, milles palus mõista välja hüvitise tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest summas 71 113 eurot ning kohustada kostjat lõpetama hageja tarkvara loata kasutamine ja hoiduma sellest tulevikus.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ülemaailmselt tuntud tarkvaratootja, kellele kuuluvad tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 autoriõigused. Tegemist on spetsiifilise programmiga erinevate toodete konstrueerimiseks jms. Tarkvaraprogrammi aktiveerimiseks ja kasutamiseks on vajalik omada ka spetsiaalset litsentsifaili, milles määratletakse vastavalt omandatud õiguse sisule ja mahule kasutusõiguse ajaline intervall ning tarkvaraprogrammi aktiveeritavad funktsioonid. Sellega seotakse konkreetne kasutusõigus (litsents) konkreetse arvutiga ehk piiratakse kasutust konkreetse seadmega. Tarkvaraprogramm ilma litsentsifailita ei käivitu.
3.Tarkvaraprogrammile on lisatud tehnilised kaitsemeetmed, mis jälgivad kasutamist ja võimaldavad tuvastada isikuid, kes kasutavad hageja tarkvaraprogrammi ilma vastava õiguseta, ning edastavad vastava informatsiooni hagejale. Kaitsemeede aktiveerub ja andmed edastatakse hagejale vaid juhul, kui tarkvaraprogrammiga tehakse konkreetseid sisulisi toiminguid (nt projekti loomine). Ka litsentsifail on oma olemuselt tehniline kaitsemeede ning kräkitud litsentsifaili kasutamise eesmärgiks on tehnilisi kaitsemeetmeid eirata. Kräkitud programmi all peetakse silmas kräkitud litsentsifaili, mis võimaldab programmi ilma vastava kaitsemeetmeta kasutada.
4.Käesoleval juhul fikseerisid kaitsemeetmed hageja tarkvaraprogrammi kasutamise kostja poolt. Osundatud kaitsemeetmete poolt edastatud andmete alusel kasutati ajavahemikul 14.03.2019 – 09.05.2019 IP aadressi 84.50.115.217 kaudu hageja tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 ühest seadmest (arvuti nimega – DESKTOP- 78|11|D) kokku 32 korda. Hageja tarkvaraprogrammi kasutus on jätkunud ka peale 09.05.2019.
5.Kuivõrd hagejale ei olnud teada IP aadressi taga olev kasutaja, esitas hageja Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse läbiviimiseks tsiviilasjas nr 2-19-6459, mille käigus tuvastati, et IP aadressi 84.50.115.217 kasutajaks on kostja. Kostja on määratlenud ennast oma koduleheküljel sõidukite haagisekonksude ja teiste metallist toodete valmistamisega tegeleva ettevõttena. Kostja puhul on tegemist selliste eritööde teostamisele spetsialiseerunud ettevõttega, mis vajavad pidevat konstrueerimist, tootmisseadmete juhtimist jms. Seega on hageja tarkvaraprogrammi kasutamise äriline eesmärk kostja poolt tuvastatav.
6.Hageja tarkvaraprogrammi kasutamiseks oleks kostja pidanud enne programmi kasutama asumist omandama hagejalt vastava litsentsi. Kostja kasutab kräkitud litsentsifaili, mida levitatakse peamiselt piraatlusega seotud interneti lehekülgedel. Kräkitud litsentsifailides on kõrvaldatud piirangud programmi erinevate funktsioonide kasutamisele ehk see võimaldab kasutada tarkvaraprogrammi kõiki funktsioone ja lisasid. Samuti võimaldab see kasutada programmi ilma piiranguteta mistahes arvutis ning tähtajatult.
7.Kuivõrd kostja on alla laadinud ja kasutanud tarkvaraprogrammi kräkitud versiooni, on kostja kasutuses hageja tarkvaraprogrammi selline eksemplar, mille kõik moodulid olid aktiveeritud ning mille funktsionaalsus vastab programmile, millel on olemas kehtiv aastane hoolduspakett. Vastavalt hageja tarkvaraprogrammide edasimüüja Pro-STEP OÜ
16.05.2019 õiendile oli 2019. a märts – mai hageja tarkvaraprogrammi viimase versiooni Solid Edge 2019 (mille litsentsi alusel on võimalik hoolduspaketi olemasolul kasutada selle programmi varasemat versiooni ST9) kõigi aktiivsete moodulitega tarkvaraprogrammi litsentsi hinnaks koos käibemaksuga 58 052,40 eurot ning vastava aastase hoolduspaketi hinnaks koos käibemaksuga 13 060,60 eurot. Hageja tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 ei ole võimalik kasutada päevatasu ega tunnitasu alusel.
8.Kuna kostja on rikkunud hageja intellektuaalomandiõigust, on kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 alusel kohustatud hüvitama õigusvastase teoga tekitatud kahju, s.o 71 113 eurot (58 052,40 +13 060,60).
9.Kostja on hageja tarkvaraprogrammi kasutades käitunud selgelt pahatahtlikult. Peale eeltõendamismenetluses kostja isiku tuvastamist selgus, et hageja esindaja on kostja kauaaegse juhatuse liikme MH poole pöördunud 2018. a sügisel seoses sellega, et kostja osaniku Aktsiaselts KONESKO, kes asub kostjaga samal aadressil, arvutivõrgus/domeenis kasutati õigusvastaselt hageja tarkvara. MH eiras täielikult hageja pöördumist. Peale vastavat pöördumist lõppes küll konkreetses arvutis rikkumise edasine toimepanemine, kuid kostja juhatuse liige pole midagi ette võtnud selleks, et takistada õigusvastast käitumist tema poolt juhitavas äriühingus. Kuivõrd kostja ebaseaduslik tegevus on olnud pikaajaline, esineb selge oht, et kostja jätkab ka tulevikus oma õigusvastast tegevust. Seetõttu tuleb kostjat kohustada viivitamatult lõpetama selline käitumine ning hoiduma sellest ka tulevikus.
10.19.08.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja on hageja tarkvaraprogrammi konkreetset koopiat kasutanud 14.03.2019 – 17.06.2019, s.o päevani, kui hageja hagi kostja vastu võeti kohtu poolt menetlusse ja e-toimik teavitas sellest pooli. 18.12.2020 seisukohas avaldas hageja, et tõendatud ei ole, et hageja programmi väärkasutamine lõppes 2019. a juunis. 2019. a juunis võidi vastav arvuti üksnes internetivõrgust välja lülitada. Kostja vastus
11.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja valduses ei olnud hageja viidatud ajal, s.o 14.03.2019 – 09.05.2019, arvutit nimega DESKTOP- 78|11|D. IP aadressi 84.50.115.217 kasutajaks on kostja, kuid kostja asukohas Viimsis, Aiandi tee 21 on IP aadressiga 84.50.115.217 seotud vastav ruuter, mille kaudu toimib Viimsis, Aiandi tee 21 Wi-Fi võrk. Avalikult on Viimsis, Aiandi tee 21 asuvatel kuulutustahvlitel teada antud Wi-Fi kasutamiseks vajalikud paroolid. Tahvlid on pärast hagiavalduse saamist maha võetud.
12.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja on rikkunud hageja autoriõigust tarkvaraprogrammi osas. Hagiavaldus ei ole selge, kuivõrd ei ole arusaadav, kes ja millal on rikkunud hageja autoriõigust. Hagiavalduse väide, et tarkvaraprogrammi kasutus on jätkunud peale 09.05.2019, on täielikult põhistamata. Hageja nõutav kahjuhüvitis ei ole kohane, proportsionaalne ega mõistlik. Hageja tarkvaraprogrammi on võimalik kasutada ka vaba tarkvara versioonide alusel.
13.Juhul, kui hageja oleks enne kohtusse minemist pöördunud kostja poole küsimustega, oleks kostja hagejale osutanud igakülgset abi vastuste saamisel. Kostja, soovides omada head mainet oma klientide ja koostööpartnerite ees, ei pea õigeks kellegi õiguste rikkumist. Kostjal ei ole vaja kasutada hageja tarkvara. Hageja ei ole 2019. a kevadel hoiatanud kostjat tarkvaraprogrammi väärkasutusest. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus rahuldas 08.02.2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise tarkvara ebaseadusliku kasutamise eest 71 113 eurot ja kohustas kostjat lõpetama hageja tarkvara loata kasutamise ja hoiduma sellest tulevikus. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
15.Maakohus tuvastas alljärgnevad asjaolud: - hageja on ülemaailmselt tuntud tarkvaratootja, kellele kuuluvad tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 autoriõigused; - Solid Edge ST9 tarkvaraprogramm on mõeldud erinevate toodete ja konstruktsioonide konstrueerimiseks, disainimiseks, modelleerimiseks, tootmise haldamiseks ja toote valmistamise juhtimiseks (tl 7); - kostja on määratlenud ennast oma koduleheküljel sõidukite haagisekonksude, kaitseraudade, karterikaitsete ja teiste metallist toodete arendamise, valmistamise, paigaldamise ja müügiga tegeleva ettevõttena (tl 9).
16.AutÕS § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud. Sealhulgas kuulub autorile AutÕS § 13 lg 1 p 1 kohaselt õigus lubada ja keelata oma teose reprodutseerimist. AutÕS § 132 sätestab täiendavalt, et arvutiprogrammi autorile kuulub lisaks AutÕS §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. AutÕS § 46 kohaselt peab teose (sh arvutiprogrammi) kasutajal olema selleks vastav luba/litsents.
17.AutÕS § 803 lg 1 kohaselt võivad autorid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad oma õiguste kaitseks teosele või kaasnevate õiguste objektile lisada tehnilisi kaitsemeetmeid. Hageja on selgitanud, et hageja tarkvaraprogrammidele on lisatud tehnilised kaitsemeetmed, mis jälgivad nende kasutamist ja võimaldavad tuvastada muuhulgas isikuid, kes kasutavad hageja tarkvaraprogramme ilma vastava õiguseta. Osundatud kaitsemeetmete poolt edastatud andmete alusel kasutati ajavahemikul 14.03.2019.a. – 09.05.2019.a. Solid Edge ST9 tarkvaraprogrammi IP aadressil 84.50.115.217 ühest seadmest (arvuti nimega – DESKTOP- 78|11|D) kokku 32 korda. Tarkvaraprogrammi kasutus on jätkunud ka peale 09.05.2019.
18.Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-19-6459 läbi viidud eeltõendamismenetluse käigus on tuvastatud, et IP aadressi 84.50.115.217 kasutajaks on kostja (tl 8). Seega käesoleval juhul fikseerisid osundatud kaitsemeetmed hageja tarkvaraprogrammi Solid Edge kasutamise kostja poolt (tl 38-38 pöördel).
19.Kostja ei eita, et IP aadressi 84.50.115.217 kasutajaks on kostja, kuid märgib, et tema valduses ei olnud arvutit nimega DESKTOP-78/11/D. Kostja väitel on tema asukohas Viimsis, Aiandi tee 21 IP aadressiga 84.50.115.217 seotud ruuter Inteno DG200A, mille kaudu toimis Viimsis, Aiandi tee 21 asuv Wi-Fi võrk kuni 17.06.2020. Avalikult olid Viimsis, Aiandi tee 21 asuvatel kuulutustel, mis asusid kostja kasutuses oleva kaarhalli seinal, teada antud Wi-Fi kasutamiseks vajalikud paroolid.
20.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ajavahemikul 14.03.2019 – 17.06.2019 oli kostja asukohas Viimsis, Aiandi tee 21 avalik Wi-Fi võrk. Isegi kui sellel perioodil oli kostja asukohas Wi-Fi võrk, siis oli tegemist parooliga kaitstud võrguga, mis välistab avatud võrgu olemasolu. Kohtule on esitatud Telia Eesti AS-i 19.11.2020 vastus, millest selgub, et kostja on pöördunud 11.11.2020 Telia Eesti AS-i poole sooviga saada logisid (st alustada kostja võrgus toimunu uurimist) (tl 66). Sellest tõendist nähtub, et kostja pole peale tema vastu hagi esitamisest teada saamist teinud midagi selleks, et ka tegelikult üritada tuvastada arvutit, milles hageja tarkvaraprogrammi õigusvastaselt kasutati (kui kostja seda ise ei teinud). Eelnimetatud tõenditest nähtub, et kuni 17.06.2020 kasutas kostja kliendiseadet Inteno DG200A ning alates 25.06.2020 võttis kostja kasutusele uue ruuteri DG 400 PRIME. Telia Eesti AS-il ei ole säilinud ühtegi kostja poolt küsitud logi. Telia Eesti AS ei logi sisevõrgu tegevusi. Eeltoodu tähendab seda, et Telia Eesti AS teenuse osutajana ei tea, mis toimub kostja sisevõrgus ja kuidas see on üles ehitatud. Muuhulgas tähendab see seda, et Telia Eesti AS ei tea, kas kostja üldse kasutas 14.03.2019 – 17.06.2019 ruuteri lisafunktsioonina Wi-Fi võrku ja mis selles toimus.
21.Maakohus leidis, et kostja poolt kohtule esitatud 13.11.2020 APIT Consulting OÜ poolt läbi viidud ülevaatus ei kirjelda olukorda, mis oli perioodil 14.03.2019 – 17.06.2019, sh võrgu täpset arhitektuuri sel ajal, rääkimata Wi-Fi signaali levikust ja ulatusest. Kostja on väitnud, et IP-aadressiga 84.50.115.217 oli seotud ruuter, mille kaudu toimis Wi-Fi võrk. Kostja poolt kohtule esitatud APIT Consulting OÜ ülevaatuse aktist nähtub, et tegelikult on eelnimetatud IP-aadressi taga 4 Wi-Fi ruuterit (sh 5 Wi-Fi võrku). Olukorras, kus puuduvad logifailid, mis said aga olemas olla ainult kostjal endal, ei ole võimalik tuvastada, millise konkreetse Wi-Fi võrguga (seadmega) pidi väidetava kolmanda isikuga ühendus üldse toimuma. 13.11.2020 APIT Consulting OÜ läbi viidud ülevaatusest ei nähtu, et kostja oleks loonud eraldi võrgutsooni klientidele. Ülevaatusaktist nähtub, et mõlemas angaaris asuvad eraldi Wi-Fi ruuterid, samuti asuvad mõlema angaari välisküljel Wi-Fi ruuterid. Kohus leidis et see kinnitab hageja poolt esitatud väidet, et kui Wi-Fi seade asub metallist angaaris, siis selle signaal angaarist välja ei levi. Seega ei olnud võimalik kostja väidetavasse Wi-Fi võrku sisse logida väljaspool metallist angaari välisseina, vaid sisse logimine pidi toimuma metallist angaaris sees. APIT Consult OÜ ülevaatusega on tuvastatud, et kostja Wi-Fi võrk (juhul, kui see ajavahemikus 14.03.2019 – 17.06.2019 üldse eksisteeris) ei saanud olla
avatud võrk, kuivõrd kogu sisevõrk oli kaitstud paroolidega. Lisaks on tuvastatud, et andmesessioonid olid krüpteeritud (viide krüpteerimisstandardile WPA), mis kaitseb omakorda sisevõrku pahatahtliku sissetungimise eest (tl 70-77).
22.Kostja on väitnud, et Wi-Fi võrgu paroolid oli kaarhalli seinal välja toodud, et kliendid saaksid vajadusel ootetöö juures seda kasutada, ning see on autoteenindustes ja muudes kohtades tavapärane. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et Viimsis, Aiandi tee 21 aadressil vastavatel kuulutustel anti klientidele teada Wi-Fi võrgu kasutamiseks vajalikud paroolid. Lisaks sellele on kostja väide eluliselt ebausutav. Kostja on eelkõige tootmisettevõte, mitte teenindusettevõte, ja sellest tulenevalt pole mõistlik eeldada, et kostja tegi oma tootmishoones ootetöid.
23.Kohtule esitatud Aiandi tee 21 ehitiste ja rajatiste plaanilt nähtub, et tegemist on tootmisalaga, kus tegutseb suhteliselt vähe ettevõtteid ning kuhu satub tõenäoliselt harva kõrvalisi isikuid. Tegemist on aiaga piiratud alaga, kus valdavalt on metallist ehitised ning kuhu ei ole loodud ka teenindussfäärile iseloomulikku keskkonda. Kuna tegemist on aiaga piiratud tootmisalaga, siis ei saa kõrvaliste võõraste isikute viibimine kolme järjestikuse kuu jooksul kostja Wi-Fi võrgu levialas jääda märkamatuks (tl 85-88). Tegemist ei olnud ühekordse kasutusega. Tõendamist on leidnud, et seade, milles kasutati hageja tarkvara, asus üle 3 kuu kostja võrgus. Arvuti nimi, DESKTOP-78/11D, näitab, et tegemist on lauaarvutiga (sõnaga „desktop“ tähistatakse lauaarvuteid). Seega ei saanud hageja tarkvara kasutamine toimuda välitingimustes, vaid pidi toimuna angaaris sees.
24.Kostja väide, et ta kasutab oma igapäevatöös arvutiprogramme, mis on vabavarana kättesaadavad, on paljasõnaline. Kostja ei ole välja toonud ühtegi tema poolt igapäevatöös kasutatavat arvutiprogrammi, rääkimata selle väite tõendamisest. Kohus ei pea usutavaks kostja juhatuse liikme MK selgitust, nagu ei kasutaks kostja infotehnoloogiavahendeid oma toodete arendamisel ja valmistamisel. See läheb vastuollu kostja kodulehel kostja tegevuse kohta antud selgitusega (tl 9).
25.Ülaltoodule tuginedes asus maakohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et kostja on ise kasutanud oma majandustegevuses vaidlusalust tarkvaraprogrammi.
26.Kostja väidab, et tema näol on tegemist infoühiskonna teenuse pakkujaga ning väidetava litsentsikahju nõudmiseks ja edasisest rikkumisest hoidumise nõude lahendamise kontekstis omab tähendust eelneva hoiatuse tegemine enne kahju nõude esitamist, kuid hoiatust ei ole tehtud.
27.Vastavalt infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 2, infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole
faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus. Seega peavad infoühiskonna teenuse puhul muuhulgas olemas olema järgmised kohustuslikud tunnused: a) tegemist on teenusega, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuses ja b) osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Direktiivi 2015/1535 art 1 p 1) alapunkt b) määratleb neid samu tunnuseid järgmiselt: a) tavaliselt tasu eest osutatavad teenused; b) vahemaa tagant.
28.Seega, lisaks sellele, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kostja oleks kolmandale isikule juurdepääsu internetile võimaldanud, siis isegi juhul, kui see ka oleks nii juhtunud, ei oleks see ikkagi infoühiskonna teenuse osutamine, sest: 1) väidetavat teenust (elektroonilise side teenus - internet) ei ole kostja osutanud oma majandus- või kutsetegevuses ega tasu eest ning selle osutamisel ei ole kostja sellisel juhul taotlenud ka mingit muud majandusliku kasu saamise eesmärki; 2) väidetav teenus on toimunud kostja asukohas kostja sisevõrgus, mitte aga sellest väljaspool. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited sellest, nagu oleks tema tootmisettevõtte sisevõrk infoühiskonna teenus, ebaõiged. Kostja on viidanud Euroopa Kohtu 15.09.2016 otsusele kohtuasjas C-484/14. Maakohus leidis, et Euroopa Kohtu lahend asjas C-484/14 ei puutu antud vaidlusesse, sest kostja ei ole käesoleval juhul infoühiskonna teenuse osutaja.
29.Tulenevalt AutÕS § 817 lg 1 p 1 on teose õigusvastase kasutamise korral autoriõiguste omajal muuhulgas õigus nõuda teose õigusvastase kasutamisega/valdamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043. Antud juhul on kostja rikkunud hageja intellektuaalomandiõigusi (sh autoriõigusi) ja AutÕS § 46 tulenevat kohustust kasutada/vallata arvutiprogrammi ainult vastava loa/litsentsi olemasolul. Sellest tulenevalt on kostja ka kohustatud hüvitama hagejale oma õigusvastase teoga tekitatud kahju. Tulenevalt Riigikohtu 29.11.2017.a. otsusest asjas nr 2-14-56641 on kahju tekitamine autoriõiguse rikkumise teel eelduslikult õigusvastane (otsuse p 18).
30.Maakohus nõustus hageja väitega, et hagejal on õigus piraatkoopia tegemise ja selle kasutamise eest nõuda kostjalt tasu, mida viimane oleks pidanud maksma programmi seaduslikul kasutamisel ja litsentsi hankimisel. Riigikohus on leidnud, et hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määratlemisel saab VÕS § 127 lg 6 alusel lähtuda sellest, millise suurusega tasu hageja tavapäraselt oma teoste eest küsib, ning lähtuda tuleb konkreetsest teosest ja selle kasutusõiguse väärtusest. Autoril on ainuõigus ise otsustada, kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada (RKTKo 2-14-56641, p 20).
31.Maakohus leidis, et kahjuhüvitis, mis hõlmab vaid ebaseaduslikult kasutatud/vallatud toote kasutusõiguse ühekordset hinda või oleks sellest madalam, ei ole kohane. Õigusrikkumine ei tohi olla rikkujale majanduslikult soodne. Ülaltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 71 113 eurot.
32.AutÕS § 817 lg 1 p 2 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise
lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055. Riigikohus on 02.05.2018 otsuses asjas 2-16-4856 (p 11) selgitanud, et juba toimunud rikkumise või kestva rikkumise tuvastamine on olulised tulevikus toimuda võiva rikkumise ohu hindamisel. Juba toimunud rikkumised loovad eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja tarkvaraprogrammi kasutamisega seotud õigusi. Kostja poolt tarkvaraprogrammi Solid Edge kasutamise lõpetamine ei ole tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud, et 2019. a juunis on vastav seade kostja internetivõrgust välja lülitatud. Hageja on selgitanud, et antud programmi kasutamine võib toimuda ka ilma internetivõrku ühendamata. Seega võib kostja jätkata sellist käitumist.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja nõude ja kohustas kostjat lõpetama hageja tarkvara loata kasutamine ja hoiduma sellest tulevikus. Apellatsioonkaebus
34.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
35.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud kostja esitatud vastuväiteid hagiavaldusele ega ka vastuväidete kinnituseks esitatud tõendeid. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Peale eelistungit antud võimalus tõendite kogumiseks ei olnud suures ulatuses asjakohane, kuivõrd kostjal puudus mistahes viisil võimalus objektiivsete tõendite kogumiseks asjaolude kohta, kes ja kuidas võis olla hageja autoriõiguse rikkuja ajavahemikus 14.03.2019 – 17.06.2019. Hagiavaldusest teada saades muutis kostja IP aadressi 84.50.115.217 kaudu toimuva Wi-Fi võrgu parooli ja kasutajatunnust. Samuti ei olnud need enam nähtavad kolmandatele isikutele. Kui hageja oleks kostjat teavitanud juba 14.03.2019, oleks kostja saanud kaitseabinõud võtta tarvitusele juba 14.03.2019.
36.Hageja viivitamine nõude esitamisega oli seotud hageja sooviga tekitada olukord, milles tema õiguste rikkumine kestabki. See on olnud eelduseks käesolevas tsiviilasjas suures ulatuses kahjunõude esitamiseks. Kui hagejal on võimekus tuvastada tema tarkvara programmide väärkasutamise juhtumeid, peab olema tagatud võimalus vastavasisuliste hoiatuste saatmiseks võimalikele väärkasutajatele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjale esitanud hoiatuse või nõudekirja enne kohtusse pöördumist. Kostja on väikeettevõte, kellel pole oma tegevuses vajalik kasutada Solid Edge tarkvara. Hageja kahjuhüvitise nõude suurus ei ole VÕS § 127 lg 6 tähenduses mõistlik. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
39.Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt kasutati hageja tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 tasulist versiooni perioodil 14.03.2019 – 17.06.2019 arvutist, mis oli ühendatud internetiga IP aadressi 84.50.115.217 kaudu (tl 11, 13, 38). Viidatud IP aadressi kasutaja on kostja (tl 8). Vaidlus puudub, et kostja ei ole selle tarkvaraprogrammi versiooni kasutamiseks litsentsi ostnud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vaidlusaluse tarkvaraprogrammi kasutajaks ei olnud tema, vaid keegi kolmas isik. Kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Alusetu on kostja seisukoht, et maakohus ei ole tema vastuväidetega ja tõenditega arvestanud. Maakohus on kostja vastuväiteid käsitlenud ja nendele piisava põhjalikkusega vastanud, samuti on maakohus hinnanud kostja esitatud tõendeid. Põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus on selgitanud, et kostja ülesanne on tõendada väidet, et tema ei kasutanud vaidlusalust tarkvaraprogrammi. Tõendeid, mille pinnalt saaks lugeda kostja väite tõendatuks, ei ole kostja esitanud. Kostja on avaldanud, et temal puudub võimalus tõendada, kes oli hageja õiguste rikkuja. Ringkonnakohus märgib, et tarkvaraprogrammi kasutamine toimus arvutist, mis oli ühendatud internetiga kostja kasutuses oleva IP aadressi kaudu. Väite, et selle IP aadressi kaudu ei kasutanud tarkvaraprogrammi kostja, vaid kolmas isik, tõendamiskoormis saab olla üksnes kostjal, mitte hagejal. Lisaks on hageja selgitanud, et allalaetud tarkvaraprogrammi kasutamine on võimalik ka nii, et arvuti ei ole internetiga ühendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on tarkvaraprogrammi kasutamise lõpetanud. Seega on tõendatud, et kostja on rikkunud hageja autoriõigust, kasutades tarkvaraprogrammi Solid Edge ST9 tasulist versiooni ilma litsentsita (AutÕS § 13 lg 1, § 13 lg 1 p 1, § 132, § 46).
40.Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist (AutÕS § 817 lg 1 p 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5). Süü puudumist ei ole kostja tõendanud (VÕS § 1050 lg 1).
41.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab
hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
42.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvist summas 71 113 eurot (sisaldab käibemaksu), mis koosneb tarkvaraprogrammi viimase versiooni Solid Edge 2019 litsentsitasust 58 052,40 eurot ja üheaastase hoolduspaketi hinnast 13 060,60 eurot. Hageja edasimüüja Eestis (ProSTEP OÜ) 16.05.2019 teate kohaselt oli eeltoodud hind tarkvaratoode hind 2019.a märtsismais lõppkasutaja jaoks Eestis. Hageja edasimüüja teate kohaselt tohib Solid Edge 2019 litsentsi alusel hoolduspaketi olemasolul kasutada ka varasemat versiooni Solid Edge ST9. Hageja leiab, et tal on õigus nimetatud kahjuhüvitist nõuda VÕS § 127 lg 6 teise lause alusel. Maakohus rahuldas hageja nõude.
43.Kolleegiumi hinnangul on kahjunõude rahuldamine osaliselt põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et temale tekkinud kahju suurus on 71 113 eurot. Ringkonnakohus tegi 11.02.2022 ja 25.03.2022 e-kirjades hagejale ettepaneku selgitada ja esitada andmed, milline tulu jäi hagejal endal saamata kostja rikkumise tõttu. Ühtlasi selgitas kohus 25.03.2022 e-kirjas, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus määrata kahjuhüvitise suuruse kindlaks siseveendumuse alusel või selle võimatuse korral jätta kahjuhüvitise nõude rahuldamata. Hageja ei pidanud vajalikuks ringkonnakohtule andmeid esitada. Hageja jäi selle juurde, et tal on õigus nõuda VÕS § 127 lg 6 teise lause, kui erinormi, järgi kahjuhüvitist selliselt, nagu see on hagiavalduses esitatud. Ühtlasi selgitas hageja, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, nagu näiteks negatiivsed majanduslikud tagajärjed (kaotatud tulu on vaid selle üheks komponendiks), kostja teenitud tulud, õiguste omajale tekkinud moraalne kahju, õiguste omajale tekkinud kulud jms.
44.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohus palus esitada andmeid, mis ei oma tähtsust. Kolleegium märgib, et VÕS § 127 lg 6 (sh teise lause) eesmärgiks on võimaldada kahjuhüvitise määramist ka siis, kui tegelikult tekkinud kahju suurus ei ole täpselt tõendatav või see on keeruline. Kuigi VÕS § 127 lg 6 teine lause võimaldab lähtuda litsentsitasust, ei või kahju hüvitamine viia olukorrani, kus hageja rikastuks (VÕS § 127 lg 5). Käesoleval juhul on autoriõiguse omaja hageja, mitte tema edasimüüja Eestis. Seega ei ole alust lähtuda kahju hüvitamisel litsentsitasust, mida oleks kostjalt küsinud hageja edasimüüja, vaid oluline on see, mis jäi hagejal endal saamata. Hageja edasimüüjal müümata jäänud toote hinda ei saa pidada hageja kahjuks. Iseenesest on õige hageja väide, et hagejale tekkinud kahju võib seisneda ka muus, kui vahetult saamata jäänud tulus, kuid hageja ei ole põhistanud, et temale on tekkinud kahju ka muul viisil, vaid on üksnes selgitanud, milles see tema hinnangul teoreetiliselt võiks seisneda.
45.Arvestades, et kahju tekitamine hagejale on tõendatud, kuid hageja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid teha kindlaks hagejale tekkinud kahju täpset suurust, siis otsustab kohus kahju suuruse siseveendumuse alusel (VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1). Hageja kahjunõue koosneb tarkvaraprogrammi litsentsitasust ja hoolduspaketi hinnast kokku 71 113 eurot (käibemaksuga), mis oli hageja edasimüüja Pro-STEP OÜ poolne hind lõppkasutajale Eestis 2019. a märtsis-mais. Käibemaksu osa on sellest 11 852,17 eurot. Kolleegium leiab, et hageja edasimüüja Pro-STEP OÜ poolt ostjaga tehtud tehingule lisatav käibemaks ei saa olla saamata jäänud tulu hageja jaoks, mistõttu ei ole nimetatud käibemaksu arvestamine kahjuhüvitise hulka kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja lg 5 sätestatuga.
46.Kuna hageja on lähtunud edasimüüja hinnast, siis on põhjendatud eeldada, et selles sisaldub ka edasimüüja juurdehindlus. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud. Kuna hageja ei ole selle kohta mingeid andmeid esitanud, siis lähtub kohus avalikult kättesaadavatest üldistest andmetest Statistikaameti andmebaasist. Andmebaasi kohaselt oli kaubanduslik juurdehindlus 2019. a arvutite, välisseadmete ja tarkvara jaemüügi ja telekommunikatsiooni jaemüügi puhul keskmiselt 21% (vt https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__sisekaubandus__sisekaubandusemajandusnaitajad/KM0081/table/tableViewLayout2). Edasimüüja juurdehindlus ei ole hageja jaoks saamata jäänud tulu, mistõttu vähendab kohus hageja nõuet 21 % võrra (s.o 12 444,77 euro võrra) tarkvaraprogrammi litsentsitasu ja hoolduspaketi koguhinnast ilma käibemaksuta (s.o 59 260,83 eurot). Eeltoodust tulenevalt hindab ringkonnakohus hagejale tekitatud kahju suuruseks 46 816,06 eurot. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostjalt mõisteti välja kahjuhüvitis 46 816,06 eurot ületavas osas. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
47.Lisaks kahju hüvitamise nõudele palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja tarkvara loata kasutamine ja hoiduma sellest tulevikus. Maakohus rahuldas hageja nõude esitatud kujul. Ringkonnakohus leiab, et kuna on tuvastatud, et kostja on rikkunud hageja autoriõigust, ning tõendamata on rikkumise lõpetamine, siis on VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1 järgne rikkumise lõpetamise ja sellest tulevikus hoidumise nõue põhjendatud.
48.Kolleegiumi hinnangul on maakohus rahuldanud aga hageja nõude põhjendamatult laiaulatuslikult. Tuvastatud on kostja poolt hageja õiguste rikkumine seoses Solid Edge ST9 tasulise versiooniga, mitte seoses hageja muu tarkvaraga. Samuti järeldub hageja selgitustest, et on olemas ka Solid Edge ST9 tasuta versioone. Kuna Solid Edge ST9 tasuta versioonide ja ka hageja muu tarkvara osas ei ole kostja poolt hageja õiguste rikkumist tuvastatud, siis puudub alus hageja nõuet nendele laiendada. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat lõpetama hageja tarkvara loata kasutamise ja hoiduma sellest tulevikus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, milles kohustab kostjat lõpetama hageja tarkvara Solid Edge ST9 tasulise versiooni loata kasutamise ja hoiduma sellest tulevikus.
49.Põhjendamatu on kostja väide, et kahjuhüvitise ja edasisest rikkumisest hoidumise nõude rahuldamise eelduseks on eelneva hoiatuse tegemine. Sellist kohustust seadusest ei tulene.
50.Hageja esitas 01.04.2022 vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt on kohus nõudnud hagejalt põhjendamatult täiendavaid andmeid saamata jäänud tulu tuvastamiseks. Kolleegiumi hinnangul on vastuväide alusetu. Käesoleval juhul on kostja vaielnud vastu hageja kahjuhüvitise nõudele muuhulgas väitega, et see on ebamõistlikult suur. Tehes hagejale ettepaneku selgitada ja esitada andmeid selle kohta, milline tulu jäi temal endal saamata, on ringkonnakohus täitnud selgitamiskohustust. Seda ei saa pidada menetlusnormi rikkumiseks. Vastuväide tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 333 lg 1).
51.Kostja esitas ringkonnakohtule 11.04.2022 tõendina Harju Maakohtu 21.05.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-19217 (hageja hagi ASG Robotics OÜ vastu autoriõiguse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks), millega soovib näidata, kuidas hageja on tegutsenud teises autoriõiguse rikkumisega seotud kahju hüvitamise menetluses. Ringkonnakohus leiab, et see tõend ei tõenda käesolevas vaidluses tähtust omavaid asjaolusid, mistõttu ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
53.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gea Lepik, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.