Tagaseljaotsus ja hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022 Tallinn Tsiviilasja number
2-21-20384
Tsiviilasi
E M hagi E M ja I M’i vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: E M (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: A B (e-post: xxx); Kostja 1: E M (isikukood xxx, xxx, e-post: xxx); Kostja 2: I M (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus
kirjeldatud nõusolekud asendatuks kohtuotsusega. Välja mõista hagejalt E M kostja E M kasuks hüvitis summas 4905,66 (neli tuhat üheksasada viis eurot ja 66 senti) eurot. Välja mõista hagejalt E M kostja I M kasuks hüvitis summas 4905,66 (neli tuhat üheksasada viis eurot ja 66 senti) eurot. Välja mõista kostjalt I M hageja E M kasuks menetluskuludena 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv on 150 eurot ja õigusabikulud 330 eurot. Välja mõista kostjalt I M hageja E M kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tagaseljaotsus ja hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuuluvad tagatiseta viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus Jätta kõik tagaseljaotsusega seotud menetluskulud kostja I M’i kanda ning kõik hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud hageja E M kanda. Edasikaebamise kord Hageja E M võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja I M võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostja I M’il oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale võivad hageja E M ja kostja E M esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused tagaseljaotsuse kohta Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et kuna hagi on esitatud kahe kostja vastu, siis ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses seostatavad kostja I M vastu esitatud hagi ja tema suhtes tehtava tagaseljaotsusega. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid kostja I M kanda, vaid kostja I M kanda tuleb jätta üksnes kõik tagaseljaotsusega seotud menetluskulud. Kuna hageja esitas mõlema kostja vastu sisult identseid nõudeid, siis on pooled hageja menetluskuludest seostatavad kostja I M suhtes tehtava tagaseljaotsusega. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt I M hageja kasuks välja poole hageja menetluskuludest (st riigilõivu summas 150 eurot ja õigusabikulud summas 330 eurot). Kohtu põhjendused hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse kohta Kohus asub seisukohale, et kostja E M vastu esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja E M märkis oma 19.02.2022.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta tunnistab hagi täies mahus ning on nõus üle andma oma osa korterist hagejale. Kuna kostja E M võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi kostja E M suhtes rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 154 lg 1 kohaselt, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Kostja E M võttis hagi kohe õigeks ning leidis, et menetluskulud peaksid jääma kostja I M kanda, kuna kostja I M ei soovinud notari juures ümber vormistada korterit hageja nimele ja hagejal tuli pöörduda kohtusse. Kohus andis oma 12.04.2022 e-kirjas hagejale menetluskulude jaotamise seisukoha, menetluskulude nimekirja ja menetluskulude suurust tõendavate dokumentide esitamiseks 7 päeva alates kohtu e-kirja kättesaamisest. Kohus märkis, et kui hageja leiab, et õigeksvõtuga seotud menetluskulud tuleb jätta kostja E M kanda, siis tuleb hagejal kohtule veenvalt põhistada, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus selgitas, et kui kostja E M võtab hagi õigeks, siis tuleb hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud jätta kas hageja kanda (kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks) või kostja E M kanda (kui kostja võtab hagi õigeks, aga on oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks), sest I M ei ole hagi õigeksvõtmises osaline. Hageja sai kohtu 12.04.2022.a e-kirja kätte 12.04.2022, ent ei ole tähtaegselt (so 19.04.2022) ega hiljem veenvalt põhistanud, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Selle asemel on hageja esitanud 19.04.2022.a menetluskulude nimekirja, milles palub kogu hageja menetluskulu väljamõistmist kostjalt I M. Kohus märgib, et eelnev ei ole põhjendatud, kuna I M ei ole hagi õigeksvõtmises osaline. Kostja I M vastutab vaid nende menetluskulude eest, mis on seotud kostja I M vastu esitatud hagiga ning tema suhtes tehtud tagaseljaotsusega. Hageja oleks kooskõlas PärS § 152 lg-ga 4 ja PärS § 154 lg-ga 1 võinud saavutada kostjalt E M vajalikud nõusolekud ja kokkulepped kohtuväliselt ning ilmselt puudus vajadus pöörduda kostja E M vastu hagiga kohtusse. Kuna kostja E M võttis hagi kohe õigeks ja hageja ei ole vaatamata kohtunõudele veenvalt põhistanud, et kostja E M on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis tuleb kõik hagi õigeksvõtuga seotud menetluskulud jätta hageja E M kanda. Kuna kostjal E M menetluskulusid ei tekkinud, siis tähendab eelnev, et pooled kõigist hageja menetluskuludest jäävad hageja enda kanda ning kohus hagi õigeksvõtu osas menetluskulusid täiendavalt rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.