Harju Maakohus
Kohtunik
Merit Helm
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-2349
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus XXX korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829) Avaldaja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa, e-post xxx Puudutatud isik: XXX korteriühistu (registrikood xxx), e-post xxx Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed V.Y (isikukood XXX), C.V (isikukood XXX) ja E.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada avaldus.
Mõista puudutatud isikult XXX korteriühistu (registrikood xxx) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu välja kahju hüvitis 2 427 eurot ning perioodil 10.02.2024 kuni 12.02.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 299,05 eurot.
Mõista puudutatud isikult XXX korteriühistu (registrikood xxx) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu välja viivis alates 13.02.2025 kuni põhinõude (2 427 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
Mõista puudutatud isikult XXX korteriühistu (registrikood xxx) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu välja menetluskulud 350 eurot.
Mõista puudutatud isikult XXX korteriühistu (registrikood xxx) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja/kindlustusandja) esitas 12.02.2025 Harju Maakohtule avalduse XXX korteriühistu (puudutatud isik/võlgnik) vastu, paludes välja mõista kahju hüvitise 2 427 eurot, perioodi 10.02.2024-12.02.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivise 299,05 eurot ning alates 13.02.2025 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Avalduse kohaselt toimus Xxx, Tallinn korteris 14.11.2023 kahjujuhtum. Xxx, Tallinn kortermajas toimus kanalisatsioonipüstaku ummistus, mille tagajärjel voolas Xxx, Tallinn korteri vannitoast korteri esikusse ja elutuppa reovesi. Kahjustada sai korteri siseviimistlus. Xxx, Tallinn korter oli kindlustatud. Seoses korteri kahjustamise ja remondiga esitati avaldajale hinnapakkumine (tööde ja materjalide maksumus) 3 609,96 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud kahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 2 427 eurot kindlustusvõtjale. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstikust, saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik nõuet ei tasunud.
Puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud.
Praegune vaidlus on hagita asi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1) ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477).
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
-
avaldaja kui kindlustusandja on sõlminud Xxx, Tallinn korteri omanikuga kindlustuslepingu (dtl 10-13);
-
14.11.2023 toimus kanalisatsioonipüstaku ummistus ning kindlustatud korter sai ummistuse tagajärjel kahjustada (dtl 14-18, 31-45);
-
seoses kindlustusjuhtumiga esitati avaldajale hinnapakkumine 3 609,96 eurot (dtl 19). Kindlustusvõtja soovis antud juhul remondi ise teostada ja seega lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises. Avaldaja hüvitas siseviimistluse taastamismaksumuse 2 427 eurot kindlustusvõtjale (dtl 20);
-
23.01.2024 saadeti puudutatud isikule kohtuväline nõudekiri, milles paluti kahju hüvitada hiljemalt 09.02.2024 (dtl 22-25). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikule tekkinud kahju (korteri remondikulud). Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on läinud üle avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja on praegusel juhul esitanud kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu.
Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ning korteriühistu kohustuseks on tagada kanalisatsioonipüstaku korrashoid. Kui korteriomanikule tekib kaasomandi esemest tulenev kahju, saab ta kahju hüvitamist nõuda ühistult.
Avaldaja on tõendanud, et kanalisatsioonipüstaku ummistuse tagajärjel sai kindlustatud korter kahjustada. Korteriühistu kohustuseks on hoone kanalisatsioonipüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab kanalisatsioonipüstiku ummistumine aluse eeldada, et korteriühistu ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kindlustatud korteri omanikule tekkis seeläbi kahju. Avaldaja maksis kindlustusandjana kannatanud korteriomanikele kahjuhüvitist 2 427 eurot. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult 2 427 euro hüvitamist. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost. Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus rahuldab avaldaja nõude ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2 427 eurot.
23.01.2024 saadeti puudutatud isikule nõudekiri, paludes hüvitada 2 427 eurot hiljemalt 09.02.2024. Puudutatud isik ei ole hüvitist tähtaegselt tasunud. Kohus mõistab avaldaja taotlusel puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise 299,05 eurot, s.o viivis põhinõudelt (2 427 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 10.02.2024 kuni 12.02.2025 eest.
Avaldaja taotlusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõudelt (2 427 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (käibemaksuta).
Kohus leiab, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud menetluskulu.
Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kulud õigusabile 300 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 12.02.2025 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku aega 2 tundi. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulu suurus on põhjendatud ning mõistlik.
Kohus määrab avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 300 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulu 300 eurot). Kohus mõistab nimetatud summas menetluskulud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.