Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-22-4945 põhjendatud on täitemenetluse peatamine avaldaja poolt esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks ning kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni arvestades: avaldaja 04.04.2022 kaebuses esitatud asjaolusid ja taotlusi; puudutatud isik I jätkab täitemenetluse läbi viimisega, mida tõendab kordusenampakkumise kuulutuse avaldamine; kui tühine on algne enampakkumine, siis ei ole puudutatud isikul I mistahes õiguslikku alust kordusenampakkumise korraldamiseks ja läbi viimiseks; kuna kordusenampakkumise sisu on kopeeritud esimesest enampakkumise kuulutusest, siis sisaldab kordusenampakkumise kuulutus kõiki rikkumisi ja kogu eksitavat informatsiooni nagu esimene enamapakkumise kuulutus, mistõttu jätkab puudutatud isik I avaldaja huvide ja õiguste kahjustamist; enampakkumise ega kordusenampakkumise kuulutusest ei ole absoluutselt aru saada, mida puudutatud isik I tegelikult müüb, muuhulgas ei nähtu kuulutustest õigusi, mida müüakse ega ka nende sisu. Seetõttu on puudutatud isik I avaldanud segast ning eksitavat informatsiooni, mille puhul ei ole enampakkumisest huvitatud isikutel võimalik saada aru, mida tegelikult müüakse ning teha adekvaatset otsust enamapakkumisel osalemiseks. Vaidlust ega kahtlust ei saa olla selles, et sellised asjaolud on vastuolus enampakkumise eesmärgiga ehk efektiine ja parima kasuga müük ning kahjustavad avaldaja õigusi; kuna puudutatud isik I püüab müüa kohustusi, siis on selline tegevus alusetu ja õigusvastane, lisaks sellele, et enampakkumiste kuulutustest ei nähtu kohustusi, mida müüakse, siis on mistahes kohustuste väidetavaks müümiseks vajalik väidetava võlausaldaja nõusolek, mida puudutatud isikul I ei ole; enampakkumiste kuulutustes on avaldatud ebaõiget informatsiooni justkui kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku poolt nõue kohtumenetluses vaidlustatud ning võlgnik nõuet ei tunnista; kordusenampakkumise kuulutuse hind on vale ning puudutatud isikul I ei ole mistahes õiguslikke aluseid hinna vähendamiseks; väidetaval sissenõudjal puudub õiguslik alus väidetava nõude sisse nõudmiseks; puudutatud isik I ei ole oma tegevuses sõltumatu ning on kallutatud. Avaldaja hinnangul hagi tagamata jätmise korral on puudutatud isikul I võimalik täitemenetlust jätkata, mida puudutatud isik ikka teeb, viia välja kordusenampakkumise, ning samuti jätkata tegevustega avaldaja huvide ja õiguste kahjustamiseks, sh vähendada põhjendamatult ja õigusliku aluseta (kuna esimene enampakkumine on tühine) enampakkumise eseme hinda. Lisaks oleks puudutatud isiku I rikkumisi arvestades, avaldaja suhtes täitemenetluse jätkamine ebaõiglane ning vastuolus täitemenetluse sisu ja eesmärgiga. Arvestades avaldaja poolt välja toodud asjaolusid ning puudutatud isiku I rikkumisi, siis ei saa olla avaldaja hinnangul olla vaidlust ega kahtlust selles, et puudutatud isiku I rikkumised on tahtlikud, pidevad ja süsteemsed. Kohus jättis 11.04.2022 kohtumäärusega avaldaja M. Z. 08.04.2022 hagi tagamise taotluse rahuldamata. 14.04.2022 esitas kohtutäitur seisukoha täiteasjas nr 023/2017/1366 ja tsiviilasjas nr 2-22-4945 ehk M. Z. kaebuses kohtutäitur Priit Petter-ile. Kohtutäitur jäi oma otsuses esitatu juurde. Kohtutäitur selgitas, et seisuga 14.04.2022 on võlgniku nõue juba mitmendat korda, enampakkumisel, alandatud hinnaga 69 900 eurot. Nõude hinda on langetatud, kuna enampakkumised on nurjunud ja ostuhuvilised jätkuvalt puuduvad. Kohtutäituri seisukohal vastupidiselt võlgniku poolt kohtule kaevatule on kohtutäitur avaldatud kuulutuses selgelt kirjutanud, et müüakse võlgniku nõuet, mis on tagatud, ehk müüakse nõuet, mida tagavad hüpoteegid kinnistutele. Ometi, ka alandatud hinnaga ei ole tulnud välja huvilisi, kes sooviksid omandada võlgniku nõuet. Samas juhib kohtutäitur kohtu tähelepanu, et võlgnikul oleks ka ise võimalik tasuda täitemenetluses olev võlgnevus, võttes laenu vms ja tagada laenukohustused oma kinnistute arvelt. Mingil põhjusel täituri selgituste kohaselt ei soovi võlgnik seda teha ja võlgnevust tasuda, vaid eelistab tasuda esindajatele ja vaielda. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle juba kohtus vaieldud ja otsused jõustunud. Seega on kohtutäitur seisukohal, et võlgniku nõuded ei ole sisulised, vaid ajendatud muudest soovidest. Kaebusega saab ja soovib võlgnik täitemenetluse protsessi venitada, mis on juba tänaseni kestnud ca 5 aastat ja takistada jätkuvalt oma vara müüki ja sissenõudja

2-22-4945 nõude rahuldamist. Eeltoodule tuginedes kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja, võlgniku kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt kaebused kohtutäituri otsuste peale on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 218 lg 1 kohaselt kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. 04.04.2022 esitas M. Z. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petter 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Avaldaja palub peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse läbi vaatamiseni ja kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni; tühistada Tallinna kohtutäituri Priit Petter 23.03.2022 otsus, mis on tehtud M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 esitatud kaebuste suhtes; rahuldada M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele; tühistada kaebustes märgitud põhjustel enampakkumine (17.02.2022 „Täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate“) või alternatiivselt tunnistada enampakkumine kehtetuks; lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 023/2017/1366, muuhulgas põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudub nõue, mida oleks võimalik sisse nõuda. Alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726.75 eurot. Koos kaebusega esitas avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks. 14.04.2022 esitas kohtutäitur seisukoha täiteasjas nr 023/2017/1366 ja tsiviilasjas nr 2-22-4945 ehk M. Z. kaebuses kohtutäitur Priit Petterile. Kohtutäitur jäi oma otsuses esitatu juurde. Kohtutäitur selgitas, et seisuga 14.04.2022 on võlgniku nõue enampakkumisel juba mitmendat korda, seekord alandatud hinnaga 69 900 eurot. Nõude hinda on langetatud, kuna enampakkumised on nurjunud ja ostuhuvilised jätkuvalt puuduvad. Kohtutäituri seisukohal vastupidiselt võlgniku poolt kohtule kaevatule on kohtutäitur avaldatud kuulutuses selgelt kirjutanud, et müüakse võlgniku nõuet, mis on tagatud ehk müüakse nõuet, mida tagavad hüpoteegid kinnistutele. Ometi, ka alandatud hinnaga ei ole tulnud välja huvilisi, kes sooviksid omandada võlgniku nõuet. Samas juhib kohtutäitur kohtu tähelepanu, et võlgnikul oleks ka ise võimalik tasuda täitemenetluses olev võlgnevus, võttes laenu vms ja tagada laenukohustused oma kinnistute arvelt. Mingil põhjusel täituri selgituste kohaselt ei soovi võlgnik seda teha ja võlgnevust tasuda, vaid eelistab tasuda esindajatele ja vaielda. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle juba kohtus vaieldud ja otsused jõustunud. Seega on kohtutäitur seisukohal, et võlgniku nõuded ei ole sisulised, vaid ajendatud muudest soovidest. Kaebusega saab ja soovib võlgnik täitemenetluse protsessi venitada, mis on juba tänaseni kestnud ca 5 aastat ja takistada jätkuvalt oma vara müüki ja sissenõudja nõude rahuldamist. Eeltoodule tuginedes kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja, võlgniku kanda. TMS § 218 lg 2 on sätestatud, et kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu.

2-22-4945 Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5 lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele Kohtutäitur Priit Petteri 23.03.2022 otsuse põhjendustest selgub, et võlgnik on aastatel 2019-2021 esitanud sissenõudja vastu mitu edutut hagi, paludes sundtäitmine lubamatuks kuulutada. Kohtutäituri selgituste kohaselt ei ole kohus võlgniku hagisid rahuldanud, sundtäitmist lubamatuks tunnistanud ega täitemenetlust peatanud, kuid võlgniku esindaja on korduvalt esitanud ka kohtutäiturile kaebusi täitemenetluse peatamiseks ja/või lõpetamiseks. Võlgnikku on korduvalt teavitatud, et täitemenetluse peatamise alused sätestab TMS § 46 ja kohtutäituril puudub seaduslik alus täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks ja kohtutäitur ei saa omaalgatuslikult täitemenetlust peatada või lõpetada, ilma sissenõudja kirjaliku nõusolekuta, kui täitemenetluses olev nõue on täitmata. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi (KIS2) alusel, kas Harju Maakohtu menetluses on seoses sama täiteasjaga paralleelseid menetlusi. KIS2 andmete kohaselt on kohtu menetluses lisaks käesolevale tsiviilasjale olnud tsiviilasi nr 2-17-14107 M. Z. hagi E. Z. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 25.09.2017, lahend jõustunud 13.10.2017); tsiviilasi 2-19-12266 M. Z. hagi E. Z.e vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 14.01.2020, lahend jõustunud 02.06.2021), tsiviilasi 221-16885 M. Z. hagi E. Z.e ja B. M. vastu täiteasjas nr 023/2017/1366 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (asi lahendatud 04.11.2021) ja tsiviilasi nr 2-22-3866 M. Z. hagi B. M.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (menetlusse võetud 23.03.2022). Avaldaja on palunud käesolevas tsiviilasjas peatada täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse läbi vaatamiseni ja kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni; tühistada Tallinna kohtutäituri Priit Petter 23.03.2022 otsus, mis on tehtud M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 esitatud kaebuste suhtes; rahuldada M. Z. 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele; tühistada kaebustes märgitud põhjustel enampakkumine (17.02.2022 „Täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate“). Alternatiivselt tunnistada enampakkumine kehtetuks; lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 023/2017/1366. Muuhulgas põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudub nõue, mida oleks võimalik sisse nõuda; alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726.75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja selliselt väljendatud nõuded piisavalt selged. Avalduse kohaselt on esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kuid selle sisult on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Kaebus kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle ning arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid võlgnik on juba korduvalt kohtule hagisid esitanud ning kohus on vastava vaidluse jõustunud kohtulahendiga lahendanud. Kohus on seisukohal, et taotluses väljatoodud põhjendused ei anna alust kaebuse rahuldamiseks kohtutäituri otsusele. Kohtutäitur on 23.03.2022 otsuses ja täiendavalt 14.04.2922 seisukohas selgitanud, et võlgnik on teadlik alates 2017 tema suhtes täitemenetluse algatamisest ja sellele

2-22-4945 järgnenud täitemenetlusest. Võlgnik on esitanud lepinguliste esindajate kaudu korduvalt erinevaid kaebusi nii kohtutäiturile kui kohtule ja seega kasutanud enda huvides mitmeid erinevaid õiguskaitsevahendeid. Arvukad kohtumenetlused on täitemenetluse käiku aeglustanud. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus oli pikka aega kohtumääruse alusel peatatud. Kohtud on aga asunud seisukohale, et täitemenetlus on õiguspärane tegevus ja aastal 2022 on selle ainuvõimalik lahendus võlgniku vara müümine ja saadud rahast võlausaldaja nõude rahuldamine. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle juba kohtus vaieldud ja otsused jõustunud. Lisaks selgitas kohtutäitur, et: „Nõude hinna määramise aluseks on võlgniku suhtes tagatud nõude suurus. Kohus on andnud hinnangu võlgniku nõudele, mis ei ole tagatud ja leidnud, et tagatud nõudest üle jääv osa on hoopis aegunud. Seega ei saa mõistlik inimene mõistlikult eeldada, et keegi peaks tulema ja omandama läbi enampakkumise võlgniku nõude suurema hinnaga, kui on kehtiv nõue. Kohtutäitur ei saaks ka teadlikult ja ebaeetiliselt müüa nõuet, mis on teadaolevalt aegunud ja petta seeläbi ostjat. Ometi sooviks kaebuse esitaja panna kohtutäituri olukorda, kus ostjat peaks petma. Tegemist saab olla vaid pahatahtlike kavatsustega kohtutäituri suhtes. Lisaks saab kohtutäitur kinnitada, et ka praegusel enampakkumisel, mis kestab alates 18.02.2022 kuni 24.03.2022 enampakkumisel huvilised ja registreerujad puuduvad, ning enampakkumine hinnaga 91 393.66 eurot nurjub. Seega ei saa kaebaja kuidagi kinnitada, et hind on liialt väike ka tagatud kuid vaidlustatud nõudele, kuna puudusid osalejad ja huvilised sellistel tingimustel enampakkumisel osaleda.“ Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldaja ei ole põhistanud kohtule esitatud kaebuse asjaolusid ning M. Z. kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (Petter) 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud puudutatud isiku huvides, siis tuleks menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätta puudutatud isiku kanda. Kohus leiab asjaolusid arvestades aga, et asja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuivõrd kohtutäituri

2-22-4945 tegevus ei ole põhjustanud avaldaja poolt kohtu poole pöördumise vajaduse ja kohus ei pea põhjendatuks kaebust rahuldada. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.