Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-4945
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (Petter) 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Kuldar Kirt Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Priit Petter (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus Y (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 21.04.2022 määruse resolutsioon, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui
menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 04.04.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (kohtutäitur) 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Täiteasjas oli sissenõudjaks Y. Avaldaja palus kohtult järgmist: − peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse läbi vaatamiseni ja kaebuse suhtes tehtava lahendi jõustumiseni; − tühistada kohtutäituri 23.03.2022 otsus, mis oli tehtud avaldaja 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebuste suhtes; − rahuldada avaldaja 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele; − tühistada kaebustes märgitud põhjustel enampakkumine või alternatiivselt tunnistada enampakkumine kehtetuks; − lõpetada täitemenetlus, mh põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudus nõue, mida oleks võimalik sisse nõuda; − alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot.
2.Avalduse asjaolude kohaselt koostas kohtutäitur 25.09.2017 hüpoteegiga tagatud nõude arestimise akti. Arusaamatul põhjusel märkis kohtutäitur arestimise hinna akti alles 06.09.2019. Hinnaks märkis kohtutäitur 10 000 eurot. Seejuures ei küsitud avaldajalt seisukohta arestimise hinna kohta. Kohtutäitur rikkus oma kohustusi. 16.09.2019 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse aktis märgitud hinna osas. Seetõttu määrati hinna osas ekspertiis (tsiviilasi nr 2-1915761), mille tulemusena jõudsid eksperdid järeldusele, et hüpoteegiga tagatud nõude hind oli vahemikus 91 393,66 eurot – 168 726,75 eurot, olles vähemalt 91 393,66 eurot. Tsiviilasjas polnud menetlus lõppenud, mistõttu ei olnud teada lõplik arestimise hind. Kohtutäitur avaldas 17.02.2022 Ametlikes Teadaannetes „Täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate“, mille kohaselt enampakkumisel parima pakkumise teinud isik omandab enampakkumise teel võlgniku ja Z vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused. Võlgnik esitas kohtutäiturile seoses teatega 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused. Täitur tegi 23.03.2022 otsuse avaldaja kaebuste suhtes (rahuldamata jätmine). Avaldaja ei nõustunud otsusega ega selles märgitud põhjendustega. Avaldaja hinnangul polnud teatest võimalik aru saada, mida kohtutäitur tegelikult müüs. Muuhulgas ei nähtunud teatest õigusi, mida müüakse ega ka nende sisu. Seetõttu avaldas kohtutäitur segast ning eksitavat informatsiooni, mille puhul ei olnud enampakkumisest huvitatud isikutel võimalik saada aru, mida tegelikult müüakse ning teha adekvaatset otsust enamapakkumisel osalemiseks. Sellega kahjustati avaldaja õigusi. Seetõttu tuli teade ja enampakkumine tunnistada tühiseks ja tühistada, alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Teatest ei nähtunud kohustusi, mida müüdi ja kohustuste müümiseks oli vajalik võlausaldaja nõusolek. Kohtutäitur avaldas teates, et talle teadaolevalt oli võlgniku poolt nõue kohtumenetluses vaidlustatud ning võlgnik nõuet ei tunnistanud. Avaldaja hinnangul puudus täituril õigus sellise subjektiivse arvamuse avaldamiseks. Lisaks jäid selgusetuks asjaolud ja tõendid, millele tuginedes oli selline seisukoht avaldatud. Avaldaja märkis, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr 213-21550, et laenuleping polnud rahatu. Seega avaldas kohtutäitur ebaõiget teavet. Võlgnikule ja sissenõudjale tuli enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur nimetatud kohustust ei täitnud. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761 polnud menetlus lõppenud, puudus kohtutäituril õiguslik alus enampakkumise läbiviimiseks ja teate avaldamiseks, sest vara arestimise hind oli teadmata.
Seetõttu tuli enampakkumine ja teade tühistada, alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Puudusid õiguslikud alused, mis annaksid kohtutäiturile õiguse enampakkumise väljakuulutamiseks eksperdiarvamusest madalama hinnaga. Lisaks leidis avaldaja, et sissenõudjal puudus õiguslik alus väidetava nõude sissenõudmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-16531 välja mõistetud summa kuulus sissenõudja ja tema abikaasa Q ühisvara hulka. Ühisvara käsutamiseks oli vajalik abikaasa nõusolekut. Sissenõudja oli ka nõude loovutanud. Avaldaja hinnangul loovutati nõue tahtlikult tema huvide ja õiguste kahjustamiseks. Nõude loovutamise leping oli tühine ja täiteasjas tuli menetlus lõpetada. Arvestades eeltoodud asjaolusid tuli asuda seisukohale, et kohtutäitur oli kallutatud ning polnud sõltumatu. Lisaks rikkus kohtutäitur „Hea Ametitava“ tingimusi (§ 4 lg 3, § 5 lg 1, lg 3, lg 4, lg 5, § 7 lg 2 ja § 8). Kohtutäituri otsuses märgitud põhjendused tuli jätta tähelepanuta. Kohtutäitur ei esitanud ühtegi põhjendatud seisukohta ega selgitust avaldaja kaebustes esitatud rikkumise ega etteheite kohta.
3.Avaldaja esitas 08.04.2022 korduva taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma otsuses esitatu juurde. Võlgniku nõue oli juba mitmendat korda enampakkumisel alandatud hinnaga. Nõude hinda langetati, kuna enampakkumised nurjusid ja ostuhuvilised puudusid. Kohtutäitur kirjutas avaldatud kuulutuses selgelt, et müüakse võlgniku nõuet, mis oli tagatud (nõuet tagavad hüpoteegid kinnistutele). Ka alandatud hinnaga ei tulnud huvilisi. Võlgnikul oleks olnud endal võimalik tasuda täitemenetluses olev võlgnevus, võttes laenu ja tagades laenukohustused oma kinnistute arvelt. Mingil põhjusel ei soovi võlgnik seda teha ega võlgnevust tasuda, vaid eelistab tasuda esindajatele ja vaielda. Võlgniku nõude müügiks väljakuulutatud enampakkumine oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle vaieldi kohtus ja kohtulahendid olid jõustunud. Kaebusega soovis võlgnik ligi viis aastat kestnud täitemenetluse protsessi venitada, et takistada oma vara müüki ja sissenõudja nõude rahuldamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus lahendas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, § 477 lg-te 1, 2, 5 ja 7 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-te 1 ja 2 alusel. Võlgnik oli aastatel 2019-2021 esitanud sissenõudja vastu mitu edutut hagi, paludes sundtäitmine lubamatuks kuulutada. Kohus võlgniku hagisid ei rahuldanud, sundtäitmist lubamatuks ei tunnistanud ega peatanud täitemenetlust, kuid võlgnik esitas korduvalt ka kohtutäiturile kaebusi täitemenetluse peatamiseks ja/või lõpetamiseks. Võlgnikku korduvalt teavitati, et kohtutäituril puudub seaduslik alus täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks ilma sissenõudja kirjaliku nõusolekuta, kui täitemenetluses olev nõue on täitmata. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi (KIS2) alusel, kas Harju Maakohtu menetluses oli seoses sama täiteasjaga paralleelseid menetlusi. Lisaks käesolevale asjale oli kohtu menetluses: 1) tsiviilasi nr 2-17-14107 võlgniku hagi Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 25.09.2017, lahend jõustunud 13.10.2017); 2) tsiviilasi 2-19-12266 võlgniku hagi võlgniku vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 14.01.2020, lahend jõustunud 02.06.2021); 3) tsiviilasi 2-21-16885 võlgniku hagi võlgniku ja sissenõudja vastu täiteasjas nr 023/2017/1366 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (asi lahendatud 04.11.2021); 4) tsiviilasi nr 2-22-3866
võlgniku hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366 (menetlusse võetud 23.03.2022). Kohtu hinnangul polnud avaldaja väljendatud nõuded piisavalt selged. Avalduse kohaselt oli esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale, kuid selle sisult oli tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Kaebus kohtutäiturile ja tema otsusele polnud kohane õiguskaitsevahend vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle ning arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas oli võlgnik juba korduvalt kohtule hagisid esitanud ning kohus oli vastavad vaidlused jõustunud kohtulahendiga lahendanud. Kohtutäitur selgitas, et võlgnik oli teadlik alates 2017 tema suhtes täitemenetluse algatamisest ja sellele järgnenud täitemenetlusest. Võlgnik esitas korduvalt erinevaid kaebusi nii kohtutäiturile kui kohtule ja seega kasutas enda huvides mitmeid erinevaid õiguskaitsevahendeid. Arvukad kohtumenetlused aeglustasid täitemenetluse käiku. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus oli pikka aega kohtumääruse alusel peatatud. Kohtud asusid seisukohale, et täitemenetlus oli õiguspärane tegevus ja aastal 2022 oli selle ainuvõimalik lahendus võlgniku vara müümine ja saadud rahast võlausaldaja nõude rahuldamine. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks oli välja kuulutatud selliselt, nagu see oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle esitatud kaebus oli kohtus lahendatud ja lahend jõustunud.
6.Maakohus jättis täitemenetluse peatamata 05.04.2022 määrusega. Kohus jättis avaldaja korduva taotluse 11.04.2022 määrusega rahuldamata. Avaldaja määruskaebus
7.Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Maakohus polnud sisuliselt hinnanud ühtegi võlgniku toodud asjaolu, väidet ega etteheidet kohtutäiturile. Maakohus rikkus hagita menetluse ülesandeid, asjaolude ja tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust. Selgusetuks jäid asjaolud ja tõendid, millele tuginedes oli maakohus oma järeldusteni jõudnud. Kohus tsiteeris kohtutäituri seisukohti ega hinnanud neid sisuliselt. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellel vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Avaldaja esitas 14.06.2022 ringkonnakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks, mille ringkonnakohus jättis 15.06.2022 rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus muudab osaliselt ja täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juured.
Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus sisuliselt ei hinnanud ühtegi võlgniku toodud etteheidet kohtutäiturile. Sellega rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust. Samas maakohtu rikkumised ei toonud praegusel juhul kaasa ebaõiget lahendit. Maakohus jõudis õigele lõppjäreldusele. Vastuseks avaldaja etteheidetele ja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Maakohus lahendas avaldust õigesti TsMS § 475 lg 1 p 15, § 477 lg-te 1, 2, 5 ja 7, TMS § 218 lg-te 1 ja 2 alusel. Samas maakohus jättis märkimata, kas maakohtule esitatud kaebus oli tähtaegne TMS § 218 lg 1 mõttes. Asjaolude kohaselt tegi kohtutäitur otsuse 23.03.2022 ja avaldaja esitas kaebuse kohtule 04.04.2022. Kui eeldada, et avaldaja sai otsuse kätte selle tegemise päeval, siis saab kohtusse pöördumist lugeda tähtaegseks.
13.Ringkonnakohus tuvastab kohtute infosüsteemi (TsMS § 477 lg 7) alusel, et tsiviilasjas nr 2-22-3866 (avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2017/1366) peatas Harju Maakohus 16.06.2022 avaldaja hagi tagamise taotlusel täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetluse kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagi tagamise määrus jõustus 23.08.2022. Menetlus viidatud tsiviilasjas oli pooleli.
14.Kohtutäitur kuulutas enampakkumise 17.02.2022 teate avaldamisega. Avaldaja esitas selle toimingu peale kohtutäiturile kaks kaebust, mis jäid rahuldamata. Avaldaja palus kohtul tühistada kohtutäituri otsus kaebuste lahendamise kohta, rahuldada avaldaja kaebused ja tühistada enampakkumine või tunnistada see kehtetuks. Lisaks soovis hageja täitemenetluse lõpetamist (võlausaldajal puudub nõue) ja alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta (praegusel juhul 23.03.2022 otsus), on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse (tegevuse/toimingu) tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse (tegevuse/toimingu), seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus (tegevus). Küll ei saa kohus algse otsuse (tegevuse/toimingu) tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust (toimingut) teha (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Arvestades eeltoodut, ei saa võlgnik käesolevas menetluses nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Selleks tuleb esitada TMS § 223 vastav hagi. Samuti ei saa käesoleva kaebuse lahendamise raames nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamise alused ja kord on sätestatud TMS 3. peatükis 5. jaos. Seadus ei anna kohtule pädevust lõpetada võlgniku avalduse alusel täitemenetlust põhjusel, et sissenõudjal puudub nõue. Selleks tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel.
15.TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Väited, et kohtutäitur märkis 06.09.2019 arestimise hinnaks 10 000 eurot ja ei küsinud avaldaja seisukohta, ei oma käesoleva vaidluse kontekstist tähtsust, sest kohtutäituri toimingust on ilmselgelt möödunud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kümne päevane tähtaeg ja avaldaja ei tuginenud, et talle polnud viidatud asjaolu varasemalt teada.
16.TMS § 84 lg 1 p 2 näeb ette, et enampakkumise kuulutuses märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus. Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate avaldamise
eesmärk on võimalikult laiale huviliste ringile pakkumisest teada anda. Kohtu hinnangul vastab enampakkumise teade (I kd lk 22) seaduses ettenähtud nõuetele ja võlgniku vastuväited on alusetud. Avaldaja etteheidetest ei nähtu, missuguse sisuga teate oleks pidanud kohtutäitur avaldama, st mida oleks kohtutäitur saanud teha teistmoodi. Asjaolu, et kohtutäitur märkis teates, et talle teadaolevalt võlgnik on nõude täitemenetluses vaidlustanud ja nõuet ei tunnista, ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Sisuliselt on tegemist vara kirjeldusega TMS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohus leiab, et kohtutäitur on toimingud õigesti, sest enampakkumisel tuleb kohtutäituril avaldada ostjatele kogu tähtsust omav teave vara (käesoleva nõue) kohta. Asjaolu, et võlgnik nõuet vaidlustab ja ei tunnista on oluline asjaolu, mida kohtutäitur peab avaldama. Lisaks nähtub asjaoludest ja avaldaja nõuetest, et tegelikkuses avaldaja sissenõudja nõuet ei tunnistagi. Seega pole kohtutäitur avaldanud ebaõiget infot, sh teates pole märgitud, millisel põhjusel võlgnik nõuet ei tunnista. Võlgniku õiguste rikkumist ei saa tuvastada, sest puuduvad tõendid, et enampakkumine ebaõnnestus võlgniku väidetu tõttu. Potentsiaalsetel ostjatel oli võimalik pöörduda huvi korral kohtutäituri poole täpsustuste saamiseks (I kl lk 25 pöördel ja TMS § 85). Kohtutäitur tõi esile, et ostjate puudus huvi enampakkumise vastu. Samuti polnud kohtutäituril keelatud ostjate pöördumise korral neile avaldada, et võlgnik nõuet ei tunnistanud.
17.Võlgnik tugines TMS § 84 lg 3 rikkumisele, mis sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Enampakkumise teates ei nähtunud, et tegemist oli kordusenampakkumisega (I kd lk 22). Praegusel juhul pole kohtutäitur ega sissenõudja võlgniku väidet ümber lükanud. Samuti ei nähtu tõenditest, kas ja millal on võlgnikku enampakkumisest teavitatud. Seega tuleb lähtuda avaldaja väidete õigsusest. Kohtutäituril tuli võlgnikku teavitada. Ringkonnakohus leiab, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et praegusel juhul viidatud rikkumine ei ole siiski kohtutäituri otsuse ja tegevuse tühistamise aluseks, sest võlgniku teavitamata jätmine ei toonud kaasa antud juhul võlgniku õiguste rikkumist. 17.03.2022-24.03.2022 toimus enampakkumine alghinnaga 91 393,66 eurot (I kd lk 22) ning enampakkumine nurjus (täituri selgitused I kd lk 187 pöördel). Kohtutäitur selgitas, et ta lähtus hinna määramisel ekspertiisist (tsiviilasi nr 2-1915761). Hilisem enampakkumine, mis toimus 07.04.2022-28.04.2022 alghinnaga 69 900 eurot samuti nurjus, sest puudusid huvilised (selgitused I kd lk 187 pöördel). Ühelt poolt heitis võlgnik kohtutäiturile ette, et täitur lähtus hinna määramisel ekspertiisist, mis oli tehtud tsiviilasjas nr 2-19-15761 ja milles lõpplahend polnud jõustunud. Samas lähtus võlgnik ise samast ekspertiisist – võlgnik soovis, et enampakkumise hind määratakse 168 726,75 eurot. Ekspert oli leidnud, et hind võis olla vahemikus 91 393,66 eurot168 726,75 eurot. Kuna võlgnik ise lähtus samast ekspertiisist, siis polnud võlgniku etteheited kohtutäiturile põhjendatud. Lisaks arvestades tsiviilasjas nr 2-19-15761 avaldaja esitatud määruskaebusi ringkonna- ja Riigikohtule, ei olnud võlgniku etteheited samuti põhjendatud, sest avaldaja ei vaidlustanud ekspertiisi tulemust ja eksperdi poolt määratud hinda (TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollis ringkonnakohus kohtute infosüsteemi). Praegusel juhul nähtus asjaoludest, et enampakkumine hinnaga 91 393,66 eurot aga ka hinnaga 69 900 eurot ebaõnnestusid. Kohus leiab, et isegi kui kohtutäitur oleks määranud alghinnaks võlgniku soovitud summa, siis oli arvestades täitemenetluse kulgu ja kestust oli vähetõenäoline nõude realiseerimine kõrgema hinnaga, mh arvestades, et ka väiksema alghinnaga enampakkumine ebaõnnestus. Lisaks märkis kohtutäitur, et ostjatel puudus huvi. Kuigi kohtutäitur peab TMS § 82 lg 3 alusel võlgnikult ja sissenõudjalt seisukohta küsima hinna muutmise osas, siis pole kohtutäitur nende arvamustega seotud (kordusenampakkumise osas hinna muutmist vt § 100 lg 5). Kohus leiab, et praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis annaks kohtule aluse kohustada kohtutäiturit lähtuma võlgniku soovitud alghinnast 168 726,75 eurot.
18.Võlgnik tugines mh asjaolule, et sissenõudjal puudus õiguslik alus nõude sisse nõudmiseks. Selline vastuväide kuulub lahendamisele TMS § 221 ettenähtud korras ja käesoleva menetluse raames täidedokumendi sisu ei kontrollita. Tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse põhimõttest ei ole kohtutäituril õigust ise otsustada selliste asjaolude üle. Kohtutäitur kontrollib, kas täitedokument vastab formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13207, p 11; 16.11.2016. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt nt Riigikohtu 15.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16; 21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32). Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemi (TsMS § 477 lg 7) ja II kd lk 172-183 alusel, et praegusel juhul esitas võlgnik sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-223866), milles menetlus on pooleli. Viidatud menetluses kontrollitakse täitedokumenti sisuliselt.
19.Lisaks tugines avaldaja asjaolule, et kohtutäitur ei olnud sõltumatu ning oli kallutatud. Kohus ei tuvastanud esiletoodud asjaoludel ja tõenditel, et kohtutäitur oleks kallutatud. Samuti puudub alus arvata, et kohtutäitur ei tegutse sõltumatult. Avaldaja etteheited olid alusetud ega anna alust kohtutäituri otsuse ega toimingute tühistamiseks sellel alusel.
20.Arvestades eeltoodut, puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et praegusel juhul puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
21.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub vajadus maakohtu menetluskulude muutmiseks.
22.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd tema määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.