Võlaõigus › Kompromissilepingud

471.90 442.40 412.90 383.40 353.90 324.40 294.90 265.40 235.90 206.40 176.90 147.40 117.90 88.40 58.90 29.40

29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.50 29.40

442.40 412.90 383.40 353.90 324.40 294.90 265.40 235.90 206.40 176.90 147.40 117.90 88.40 58.90 29.40 0.00

Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. S. vastu 596.40 eurot nõudes.

III.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 596.40 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2022 aadressil xxx. Võlgnik M. S. saatis 12.01.2022 e-posti aadressilt xxx kohtule e-kirja. E-kirja kohaselt ei võimalda võlgniku majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib nõude tasuda maksegraafiku alusel. Võlgniku poolt 12.01.2022 kohtule saadetud e-kirja luges kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda. Kohus teavitas 12.01.2022 võlgnikule, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. 07.02.2022 tegi kohus

2-22-100413 avaldajale järelepärimise sooviga täpsustada, kas võlgnik on avaldaja poole pöördunud kokkuleppe sõlmimiseks ning kas antud menetluses on võlgnikuga maksegraafik sõlmitud. Avaldaja vastas kohtu järelepärimisele, et maksegraafikut võlgnikuga ei sõlmita. Tulenevalt TsMS § 489 lõikest 22 kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Harju Maakohus palus 18.03.2022 kohtunõudega pooltel teatada, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. Kohus andis pooltele 12.04.2022 täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled on 18.04.2022 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.

2-22-100413 TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kompromissi kinnitamine Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 596.40 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.01.2022 aadressil xxx. Võlgnik M. S. saatis 12.01.2022 e-posti aadressilt xxx kohtule e-kirja. E-kirja kohaselt ei võimalda võlgniku majanduslik olukord nõuet korraga tasuda ning ta soovib nõude tasuda maksegraafiku alusel. Võlgniku poolt 12.01.2022 kohtule saadetud e-kirja luges kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda. Kohus teavitas 12.01.2022 võlgnikule, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. 07.02.2022 tegi kohus avaldajale järelepärimise sooviga täpsustada, kas võlgnik on avaldaja poole pöördunud kokkuleppe sõlmimiseks ning kas antud menetluses on võlgnikuga maksegraafik sõlmitud. Avaldaja vastas kohtu järelepärimisele, et maksegraafikut võlgnikuga ei sõlmita. Tulenevalt TsMS § 489 lõikest 22 kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Harju Maakohus palus 18.03.2022 kohtunõudega pooltel teatada, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. Kohus andis pooltele 12.04.2022 täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled on 18.04.2022 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise ja hagiavalduse esitamise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist.

2-22-100413 Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu 1⁄2 määras summas 32.50 eurot ning käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Kohus leiab, et tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise nõudmise näol. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seega tasunud hagiavalduse esitamiselt riigilõivu, mis kuuluks tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.