Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-21-13005 Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-21-13005 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on AMGL OÜ hagi ASTOR INVEST OÜ vastu võla nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 700 eurot ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175 eurot ja hageja õigusabikulud 390 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel sõlmitud 26.01.2021 Tallinnas töövõtulepingust, mille kohaselt hageja kohustus tegema kostjale keevitustööd ajavahemikul 26.01.2021 kuni 31.03.202. Töö kogumaksumus oli kokku summas 4412.50 eurot. Tunnitasu lepiti kokku 25 eurot tund. Kostja tasus hagejale tehtud töö eest osade kaupa ülekannetega järgmiselt: 01.02.2021 summas 400 eurot; 15.03.2021 summas 1000 eurot ja 20.04.2021 summas 1312 eurot (viidatud ülekandele on märgitud kostja poolt arve nr. 2 lõpposa). Hageja esitas kostjale 31.03.2021 teostatud tööde eest lõpliku arve nr. 3 tasumistähtajaga 07.04.2021 summas 1700 eurot ja märtsikuu 2021 tööaja tabelid 68 töötunniga. Kostja, vaatamata korduvatele lubadustele arvet nr. 3 ei tasunud. Hageja edastas kostjale 25.06.2021 pretensiooni, milles tuletas kostjale meelde, et kostjal on tasumata arve nr. 3, summas 1700 eurot. Hageja andis kostjale nimetatud arve tasumiseks tähtaja 28.06.2021 ja hoiatas kostjat kirjalikult, et kui arvet nr. 3 28.06.2021 ei tasuta, pöördub hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja tegi hagejale ülekande 29.06.2021, kuid summas 700 eurot, selgitusega nr. 3 osa 1. Kostja tasus hagejale vähem 1000 eurot. Rohkem kostja hagejale ei tasunud ja hagejal ei olnud enam võimalik kostjaga kontakti saada. Hageja edastas 02.08.2021 kostjale teise pretensiooni, milles tuletas meelde, et kostja võlgneb hagejale ikka 1000 eurot. Hageja andis kostjale tasumise tähtaja 04.08.2021. Kostja polnud hagiavalduse esitamise seisuga tasunud hagejale võlgnevust 1000 eurot. 25.10.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama määruses osundatud puudused hiljemalt 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. 04.11.2021 edastas hageja kohtule puuduste kõrvaldamise ja haginõudest osalise loobumise. Hageja loobus alates 18.08.2021 viivise nõudest, mis oli esitatud 18.08.2021 hagiavalduse punktis

2-21-13005 OÜ kasuks, põhivõlgnevus seisuga 24.08.2021 kokku summas 700 eurot; TsMS § 407 lg 1 tingimuste olemasolul rahuldada hagi tagaseljaotsusega; jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja teavitas täiendavalt, et on nõus kirjaliku menetlusega. 07.12.2021 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Harju Maakohus on kostjale menetlusdokumendid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud kostjale vastavalt TsMS § 3111 lg 51 alusel e-postiga ([email protected]) 23.03.2022. Menetlusdokumendid on edastatud 16.03.2022, äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes ehk seega 23.03.2022 registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Kostja ei ole tänaseni hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 700 eurot ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 125 eurot ja hageja õigusabikulud 390 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot, kuid 04.11.2021 edastas hageja kohtule haginõudest osalise loobumise. Kohus selgitab, et haginõudest osalise loobumise tulemusena jäi hageja põhinõudeks 700 eurot, hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS (25.10.2021 - 30.11.2021) redaktsiooni lisa 1 alusel tsiviilasja hinnalt kuni (kaasa arvatud) 750 eurot on riigilõivu määraks 125 eurot. Hageja tasus 18.08.2021 hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 175 eurot, kuid hageja ei ole esitanud kohtule taotlust riigilõivu tagastamiseks hagi osaliselt loobumisega seonduvalt, millest tulenevalt kohus leiab, et riigilõivu summas 175 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ning TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv kokku summas 175 eurot ja lepingulise esindaja tasu 390 eurot (sisaldab käibemaksu).

2-21-13005 Hageja tasus riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 175 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust 3.25 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot tunnis. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel 18.08.2021 tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot, kuid 04.11.2021 edastas hageja kohtule haginõudest osalise loobumise. Kohus selgitab, et haginõudest osalise loobumise tulemusena jäi hageja põhinõudeks 700 eurot, hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS (25.10.2021 - 30.11.2021) redaktsiooni lisa 1 alusel tsiviilasja hinnalt kuni (kaasa arvatud) 750 eurot on riigilõivu määraks 125 eurot. Hageja tasus 18.08.2021 hagiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 175 eurot, kuid hageja ei ole esitanud kohtule taotlust riigilõivu tagastamiseks hagi osaliselt loobumisega seonduvalt, millest tulenevalt kohus leiab, et riigilõivu summas 175 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et 125 eurot ulatuses on tegemist põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu summas 50 eurot tagastamiseks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab põhjendatuks esindaja kuluga suuruses 390 eurot, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.