Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-17391
Kohtuasi
AS LHV Pank hagi Fepower OÜ ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) panktorihaldur Indrek Lepsoo (endine haldur Veli Kraavi) vastu AS LHV Pank nõude tunnustamiseks Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Fepower OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja AS LHV Pank (registrikood 10539549), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja I Fepower OÜ (registrikood 12325730), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli AS LHV Pank (hageja) hagi Fepower OÜ (kostja I) ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) panktorihalduri Veli Kraavi (kostja II) vastu hageja nõude tunnustamiseks Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus tegi 27.09.2019 otsuse, millega rahuldas hagi. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning otsustas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.10.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus jättis kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ning 98% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda. Ringkonnakohus kulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 05.04.2021 määrusega menetlusse võtmata.
3.Harju Maakohtu 02.12.2020 määrusega tsiviilasjas 2-16-16617 vabastati Veli Kraavi Kohila tn Muuseum Arendus OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest ja uueks halduriks nimetati Indrek Lepsoo.
4.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja kulu 12 536,50 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, tõendi saamise kulu 20 eurot ja 21.08.2019 istungil osalemisega seotud kulu 630 eurot. Ringkonnakohtu menetluses on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 5813,50 eurot ja 16.09.2020 istungil osalemisega seotud kulu 160 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise.
5.Kostja I vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu. Kostja II ei ole hageja menetluskulude nimekirjade osas seisukohta esitanud.
6.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus 6241,50 eurot (käibemaksuta), mille moodustavad lepingulise esindaja kulud. Lisaks on kostja I lepinguline esindaja palunud arvesse võtta lepingulise esindaja kulu 21.08.2019 kohtuistungil osalemisel vastavalt kohtuistungi kestusele. Kostja I menetluskulud ringkonnakohtus on 1934 eurot, mille moodustavad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ning kulutused lepingulisele esindajale summas 1634 eurot. Kostja I palus välja mõista ka viivise.
7.Hageja vaidlustas kostja I maakohtu menetluskulud osaliselt. Kostja I ringkonnakohtu menetluskulud jättis hageja kohtu hinnata.
8.Kostja II on maakohtus ja ringkonnakohtus teatanud, et ei soovi menetluskulude nimekirja esitada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohtu 27.05.2021 määrusega määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 344,50 eurot, millest kostjal I tuli hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 49% ehk 5558,80 eurot ning kostjal II 49% ehk 5558,80 eurot. Maakohus määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 7358,50 eurot, millest hagejal tuleb kostjale I vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 2% ehk 147,17 eurot. Maakohus tasaarvestas 2 (5)
hageja ja kostja I vastastikused nõuded, mille tulemusel mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 5411,63 eurot. Kostjalt II mõistis maakohus välja 5558,8 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt on hageja menetluskuludest põhjendatud ja vajalik menetluskulu riigilõiv 300 eurot. Maakohus märkis, et käesolevas asjas on hagejat esindanud kolm lepingulist esindajat, kellest kolmas lisandus ringkonnakohtu menetluses seoses esindaja vahetumisega. Maakohus tugines TsMS § 175 lg-le 3 ja asus seisukohale, et samaaegselt kahe lepingulise esindaja kasutamist võib käesoleva asja sisu ja keerukust arvesse võttes pidada põhjendatuks. Kohus pidas lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel siiski silmas, et toimingute ajakulu oleks toimingu sisu arvesse võttes proportsionaalne ning ei oleks suures osas dubleeriv. Maakohus hindas esindaja Liis Könni ajakulu põhjendatuks 49,75 tunni osas, Rety Estorni ajakulu põhjendatuks 27,05 tunni osas ning Mailis Meieri ajakulu põhjendatuks 0,35 tunni osas. Maakohus pidas R. Estorni ja M. Meieri tunnitasu põhjendatuks summas 130 eurot käibemaksuta. L. Könni tunnitasu pidas maakohus põhjendatuks summas 150 eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate kulude suurus kokku 11 024,50 eurot (49,75*150+27,05*130+0,35*130). Samuti on põhjendatud hageja poolt lisatud registrite väljavõtted tõenditena kokku summas 20 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud summas 11 344,50 eurot (300+11024,50+20). Vastavalt menetluskulude jaotusele on kostjate poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud sellest 98% ehk 11 117,61 eurot (s.o kumbki kostja 5558,80 eurot).
11.Kostja I esindajakulud luges maakohus põhjendatuks summas 7058,50 eurot (74,30h*95). Samuti on põhjendatud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulud põhjendatud kokku summas 7358,50 eurot (300+7058,50). Vastavalt menetluskulude jaotusele on hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud sellest 2% ehk 147,17 eurot.
12.Kuna kostja II on teatanud, et ei soovi menetluskulude nimekirja esitada ega nende hüvitamist taotleda, siis määrab kohus kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
13.Hageja ja kostja I vastastikute nõuete TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestamise tulemusel tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 5411,63 eurot (5558,80147,17). Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 5558,80 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
14.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras hageja menetluskulud kindlaks 7782,50 eurot ületavas osas ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud rohkem kui 3666,26 eurot.
15.Määruskaebuse kohaselt on maakohus hageja poolt mitme esindaja kasutamise vajalikkust käesoleval juhtumil põhjendanud sisuliselt ühe lausega. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 175 lg 3 ja 465 lg 2 p 8, kuna on jätnud täielikult motiveerimata, milles konkreetselt seisneb käesoleva tsiviilasja eriline keerukus. Põhjendusi, mida ei ole määruses esile toodud, ei saa ka ringkonnakohus hinnata. Käesolevas asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse 3 (5)
analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 3 tähenduses. Asjas ei olnud küsimusi, mis oleksid olnud õiguslikult väga keerukad.
16.Hageja ei ole ka ise menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sõnagagi motiveerinud, miks on mitme esindaja menetlusest osavõtt vajalik. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et põhjendatuks saab pidada vaid L. Könni ajakulu 49,75 tunni osas, kuna tema on teinud ära põhilise töö. Seega on lepingulise esindaja kulu põhjendatud summas 7462,50 eurot (49,75*150), millele lisandub tõendi saamise kulu 20 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Hageja menetluskulud on seega põhjendatud summas 7782,50 eurot (7462,50+20+300). Teiste lepinguliste esindajate töö on selgelt põhjendamatu ja mittevajalik, olles valdavas osas dubleeriv. Arvestades, et kostja I peab kandma 49% menetluskuludest ning hageja peab kostjale I tasuma 147,17 eurot, vastustab kostja I hageja menetluskulude eest summas 3666,26 eurot.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSTELE
17.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata. Kostja II ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles temalt mõisteti välja menetluskulud 5558,80 eurot. Maakohtu määruse on vaidlustanud kostja I ning seda osas, milles temalt mõisteti tasaarvestuse tagajärjel välja menetluskulud suuremas summas kui 3666,26 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust kostja I poolt vaidlustatud osas.
20.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
22.Kostja I ei ole esitanud määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid konkreetsete menetlustoimingute osas, vaid on leidnud, et hagejale piisanuks ühest lepingulisest esindajast, mistõttu tuleb lugeda põhjendatuks üksnes vandeadvokaat Liis Könni ajakulu. 4 (5)
Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on sedastanud, et peab käesoleval juhul põhjendatuks kahe lepingulise esindaja kasutamist, on maakohus selgitanud, et arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel, et toimingute ajakulu oleks sisu arvesse võttes proportsionaalne ja ei oleks suures osas dubleeriv.
23.Käesoleva asja menetluses on esitatud mahukaid menetlusdokumente. Arvestades menetlustoimingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindajate ajakulu pidada ilmselgelt ülemääraseks. Sealhulgas on maakohus hageja esindajate ajakulu oluliselt vähendanud. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindajate ajakulu kokku 77,15 tundi on võrreldav maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja I esindaja ajakuluga 74,30 tundi. Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindajate ajakulust ning arvestades menetluses esitatud menetlusdokumente ja tehtud menetlustoiminguid, siis puudub alus väita, et hageja esindajate ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja menetlustoimingute tegemisel on olulises osas dubleeriv. Üksnes asjaolust, et menetlusdokumendi koostamisega on tegelenud mitu advokaati, ei saa järeldada, et nad on ilmselgelt teinud dubleerivat tööd. Kuigi dubleerivaks võib pidada kahe lepingulise esindaja osavõttu maakohtu 21.08.2019 istungist, siis arvestades asja sisu ja mahtu, sealhulgas kohtuistungi sisu ja mahtu, ei saa kahe lepingulise esindaja osalemist 21.08.2019 kohtuistungil pidada käesoleval juhul selgelt ebavajalikuks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
24.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.