Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-13480
Tsiviilasi
P. K. hagi A. J. vastu varalise kahju hüvitamises
Hagihind
hagi hind 1897,92 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx, xxx xxxxx); esindajad Hageja seaduslik esindaja: A. M. (e-post: xxx); Kostja: A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-xx, xxx xxxxx, epost: xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks õigeksvõtu alusel välja 1616,64 (üks tuhat kuussada kuusteist eurot ja 64 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja viivis põhinõudelt 1616,64 eurolt alates hagi esitamisest 27.08.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskuludest 92% kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
2.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskuluna välja 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot.
3.Mõista kostjalt A. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja viivis menetluskulult 529 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt liikus 13.05.2021 kell 19:03 kostja Lasnamäe linnaosas mööda Läänemere teed elektritõukerattaga sõidutee parema ääre lähedal ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Kostja sõitis vastu hageja sõiduki Honda parempoolset esinurka ja paiskus seejärel Honda kapotile. Oma tegevusega põhjustas kostja varalise kahju hagejale, sest sõiduki kere sai kahjustusi. Liiklusõnnetuse kohale oli kutsutud politsei asjaolude selgitamiseks. Politsei poolt väljastatud õiendi järgi on kostja mõistetud liiklusõnnetuse toimepanekus süüdi.
2.Pärast liiklusõnnetust pöördus hageja Honda ametliku esinduse Catwees OÜ poole kere- ja värvitöö teostamiseks, kuna hageja auto vanuseks oli 5 aastat ning sõidukil oli 10 aastat pärast ostu kehtiv kere garantii. Honda ametlik esindus tegi hagejale hinnapakkumise summas 1616,64 eurot, millega hageja oli nõus ning maksis arve krediitkaardiga.
3.Perioodil, kui hageja auto seisis remondikojas, kasutas ta liikumiseks neli korda taksoteenust, mille kogu summa on 40,70 eurot. Pärast liiklusõnnetust võttis hageja kostjaga ühendust kahju hüvitamisega seotud küsimuste lahendamiseks ning esitas kuludokumendid. Peale dokumentide kättesaamist lubas kostja kahju hüvitada, kuigi kinnitas, et tal on väike sissetulek ja ühe maksena kogu summat ta hüvitada ei saa.
4.Hageja pöördus juristi poole, kuna kostja käitumine tundus juba ettearvamatu. Hageja esindaja võttis kostjaga ühendust telefoni teel ja kõne käigus kinnitas kostja, et on nõus hüvitama kahju maksegraafiku järgi. 28.07.2021 esitas hageja esindaja kostjale maksegraafiku kuue peale võlgnevuse ajatamise kinnitamiseks. Kostja asus väitma, et hageja kahju peaks hüvitama kindlustus. 24.08.2021 saatis kostja kirja, et on nõus kahju hüvitamisega vaid summas 1616,64 eurot ja igakuise maksega 30 euro kuus. Kostja asus vastutusest kõrvale hoidma.
5.Kuna kostja ei vastanud ettepanekutele ja venitas asja lahendamist, pöördus hageja õigusabi saamiseks juristi poole, kes suhtles kostjaga ja koostas maksegraafiku. Esindaja katsed leppida kostjaga kohtuväliselt kokku ei andnud tulemusi, mistõttu on põhjendatud kostjalt hageja esindaja kulude 100 euro väljamõistmine.
6.Hageja viitas VÕS § 132 lõikele 4 ja leidis, et kuna hageja auto seisis parandustööde teostamiseks Honda remondikojas, oli hageja sunnitud kasutama taksoteenust hädavajalikuks
liikumiseks seoses tööülesannetega. Kostjalt tuleb välja mõista 40,70 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista 1757,34 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise.
7.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1757,34 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni 1757,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.28.01.2022 seisukohtades väitis hageja, et ta ei saanud kostja vastusele ja kompromissettepanekule vastata, sest kohtu 15.11.2021 kirja ei ole hageja saanud. Hageja leidis, et kostja kompromissettepanek kahju hüvitamiseks igakuiste 30 euro suuruste maksetega ei ole mõistlik. Hageja on nõus kompromissiga vaid mõistliku ettepaneku alusel. Hageja on nõus ajatamisega kuueks kuuks. Lisaks kahtles hageja, et kostja ei ole võimeline kogu summat hüvitama. Kostja põhjustas õnnetuse tõukerattaga, mille maksumus on 2400 eurot.
9.Taksoteenuse kulu nõude osas lähtub hageja VÕS § 132 lõikest 4. Liiklusõnnetuses kahju saanud auto on hageja pere ainus auto, mis oli igapäevases kasutuses. Autot samas vajati töösõitudeks üle Eesti, raske filmitehnika transportimiseks ning maksimaalseks mobiilsuseks. Auto remondi perioodiks oli hageja ja tema pere sunnitud majandus- ja töötegevust enda kahjuks planeerima, kuid mitut reisi ei suudetud vältida. Ajavahemikus 14.07.-16.07.2021 oli auto Tallinna remonditöökojas, kus parandati kõik liiklusõnnetusest tekkinud kahjud.
10.14.07.2021 kasutas hageja taksoteenust Catweesi remonditöökojast lahkumiseks tööülesannete tõttu. 15.07.2021 toimus taksosõit tööandja kontorisse ja tagasi elukohta. 16.07.2021 saabus hageja taksoga töökotta remonditud autole järele. Need taksosõidud olid vältimatud, sest olid otseselt seotud tekitatud kahju ja auto remondiga. Autoremondi ajaks kasutas hageja oma autoga võrdväärset transpordivahendit ehk taksoteenust, mida nõuab hageja tööülesannete iseloom.
11.Hageja ei saanud kasutada Tallinna ühistranspordi teenust terviseseisundi tõttu. Hageja ei ole kasutanud ühistransporti (va taksod) juba 15 aastat, kuna tervislik seisund ei võimalda tal umbsetes bussides sõita. Hageja põeb xxx ja palavates ruumides ei saa hageja xxx toime tulla. Vererõhk paratamatu tõuseb, mille tõttu võib tekkida insuldi või südameinfarkti oht. Kinnistes umbsetes ruumides tekivad hagejal xxx, mille tagajärjed nõuavad psühhiaatri abi ja ravi psühhotroopsete ravimitega. Arvestades psühhiaatrilise abi kõrget maksumust ja kättesaamatust Eestis, peab hageja mõistlikuks vältida traumaatilisi olukordi. Hageja oli sunnitud kostja tekitatud kahju tõttu kasutama taksoteenust.
12.Kohtueelsed õigusabikulud summas 100 eurot on põhjendatud. Kohtueelsetel läbirääkimistel kostjaga selgus, et tal ei ole rahalisi vahendeid hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejal puudub juriidiline haridus ning sellisesse olukorda sattumisel ei teadnud ta, kuidas on võimalik välja mõista kostjalt kahju hüvitist. Kostja hakkas veidralt käituma, sest ta kaasas läbirääkimistesse kõrvalisi isikuid ja tülitas hagejat võõrastelt numbritelt sõnumite saatmisega. Vältimaks võimalikke süüdistusi väljapressimises, otsustas hageja vestluse muuta juriidiliseks.
13.Edasisteks kohtueelseteks toiminguteks sõlmis hageja lepingu juristiga. Hageja lepinguline esindaja pidas kostjaga läbirääkimisi ning tegi kompromissettepaneku kuue kuuliseks järelmaksu graafikuga. Kostja oli läbirääkimistel ebakonstruktiivne ning eiras hageja kompromissiettepanekut. Kohtueelsed õigusabikulud summas 100 eurot ehk tasu 1 tunni eest on põhjendatud.
14.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud. Õigusabikulu osutati hinnaga 100 eurot. Kahju väljanõudmise menetlus, sh graafiku koostamine oli 100 eurot. Asjaoludega tutvumiseks, kliendi nõustamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulus 250 eurot (2,5 tundi). Kohtu nõudele vastuse koostamiseks ja esitamiseks
kulus 200 eurot (2 tundi). Kirjavahetuse tõlke tegemiseks kulus 13,08 eurot (0,872 lk, hinnaga 15 eurot leht – 1800 tähemärki). Kokku on hageja menetluskulud 788,08 eurot. Kulusid tõendavad arved, millised on hageja tasunud. Menetluskuludele ei lisandu käibemaksu, sest arved esitanud ettevõtte ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja palus ka välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
15.Kostja tunnistas hagi osaliselt ja teatas, et ei kahtle hageja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kostja tunnistas, et ta põhjustas 13.05.2021 ettevaatamatuse tõttu kahjustusi hageja sõidukile Honda Civic 5D registrimärgiga XXXXXX. Kostja ei ole vaidlustanud oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja on algusest peale väljendanud valmisolekut hüvitada vabatahtlikult sõiduki remondikulud.
16.Kuna kostjal puudub käesoleval ajal sissetulek, teatas ta hagejale, et ei saa tasuda kahju hüvitist 1616,64 eurot korraga. Kostja palus hagejal nõustuda kahju hüvitamisega 30 euro suuruste osadega. Hageja sellise kahju hüvitamise viisiga ei nõustunud ega võtnud rohkem kostjaga ühendust. Hageja pakutud maksegraafik koos nõude suurusega tuli kostjale ebameeldiva üllatusena. Kostja soovis teada, et hagejal ei ole kaskokindlustust ja kostjalt ei nõuta topelt maksmist.
17.13.08.2021 kirjas teatas hageja, et sõidukil ei olnud kaskokindlustust. Samas kirjas esitas hageja hagi hoiatuse. Kostja saatis 24.08.2021 uuesti ettepaneku, et tasub 1616,64 eurot 30 euro suuruste igakuiste maksetega. Hageja ei vastanud, vaid esitas hagi kohtusse. Ebaõige on hageja väide, et kostja on venitanud asja lahendamist ja püüab vastutusest kõrvale hoida. Kohtusse pöördumine ei olnud tingitud kostja käitumisest.
18.Kostja tunnistas nõuet summas 1616,64 eurot ehk sõiduki remondikulude osas. Kostja ei nõustunud taksoteenuse kasutamise kuluga 40,70 eurot. Hageja ei ole piisavalt tõendanud taksoteenuse kasutamise vajadust. Selle lühikese aja jooksul, mil sõiduk oli remondis, sai hageja kasutada ühistransporti. Kostja ei nõustunud ka õigusabikuluga 100 eurot, kuna kostja ei ole kahju hüvitamisest tahtlikult kõrvale hoidnud. Samal põhjusel vaidles kostja vastu viivise nõudele. Kostja soovis kompromissi sõlmida, kuid teatas, et kompromissi mittesaavutamisel tuleb hagi jätta osaliselt rahuldamata taksoteenuse kulu 40,70 euro nõudes ja õigusabikulu 100 euro nõudes. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 13.05.2021 põhjustas kostja Tallinna kergliikuriga liikudes liiklusõnnetuse, sest põrkas vastu hagejale kuuluvat sõidukit Honda; 2) kokkupõrke tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustusi, milliste kõrvaldamise maksumus oli 1616,64 eurot; 3) hageja tasus sõiduki remontimise eest 1616,64 eurot.
21.Kostja võttis omaks, et ta vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kostja tunnistas hageja nõuet sumas 1616,64 eurot. Pooled vaidlevad antud asjas täiendavalt selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kohtueelsed õigusabikulud summas 100 eurot ja taksoteenuse kasutamise kulu summas 40,70 eurot.
22.Kohus esmalt leiab, et 1616,64 euro ulatuses tuleb hageja nõue rahuldada kostja õigeksvõtu alusel. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks õigeksvõtu alusel välja mõista 1616,64 eurot.
23.TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kuna kostja võttis õigeks liiklusõnnetuse põhjustamise ja hageja sõidukile tekitatud remondikuludest tuleneva kahju, ei pea kohus vajalikuks hinnata nende asjaolude kohta esitatud hageja tõendeid.
24.Taksokulude osas leidis hageja, et ta kasutas neli korda taksoteenust ajal, mil sõiduk seisis remonditöökojas. Kahjustada saanud sõiduk oli hageja pere ainus auto, mida vajati töösõitudeks üle Eesti. Hageja kasutas taksot remonditöökojast lahkumiseks ja sinna sõitmiseks. 15.07.2021 kasutas hageja taksot sõitmiseks tööandja kontorisse ja tagasi. Hageja ei saa xxx tõttu kasutada umbset ühistransporti ja seal võivad tal tekkida xxx. Juristi poole pidi hageja pöörduma kostja ettearvamatu käitumise tõttu. Hageja esindaja suhtles kostjaga ja koostas maksegraafiku, millega kostja ei nõustunud.
25.Kostja vaidles nendele nõuetele vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole piisavalt tõendanud taksoteenuse kasutamise vajadust ja sõiduki remontimise ajal sai hageja kasutada ühistransporti. Kulud õigusabile olid põhjendamatud, sest kostja ei hoidnud kahju hüvitamisest tahtlikult kõrvale.
26.Kohus selgitas hagejale 06.01.2022 saadetud pöördumises (toimiku lk 31-32), et viimasel tuleb põhistada ja tõendada, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel ta nõuab kostjalt taksoteenuse kulu hüvitamist olukorras, kus Tallinna linnas liiklemiseks oli võimalik kasutada tasuta ühistransporti. Kohus selgitas hagejale VÕS § 134 lg 4. Samuti selgitas kohus hagejale, et ainuüksi maksegraafiku koostamine ei ole selline toiming, mille jaoks oli vaja õigusabi kasutada.
27.Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid nõudeid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et hageja taksoteenuse kasutamise kulu hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul.
28.Riigikohus on selgitanud, et eelviidatud sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarvilik või tulus majandus- või kutsetegevusega või tööga võrreldaval põhjusel (RK TKo 3-2-190-14, p 14, 3-2-1-82-16, p 32). Seega ei tulene ainuüksi mootorsõiduki remontimise vajadusest hagejale õigust nõuda kostjalt takso kasutamise kulu hüvitamist. Selline nõue oleks olnud põhjendatud vaid siis, kui hageja oleks kasutanud sõidukit igapäevaselt tööks või majandustegevuseks. Hageja väited selle kohta, milliseks eesmärgiks ta sõidukit kasutas, on üldsõnalised, põhistamata ja tõendamata. Ainuüksi hageja lepingulise esindaja üldiste seletuste alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et esinesid VÕS § 132 lõikes 4 toodud asjaolud.
29.Sisuliselt nõudis hageja kostjalt selliste kulude hüvitamist, mis ei olnud tegelikult otseselt seotud hageja töö või kutsetegevusega. Hageja on ise väitnud, et kasutas kahel korral taksoteenust remonditöökoja külastamiseks. Kahel korral kasutas hageja enda väidete kohaselt taksot tööandja kontorisse jõudmiseks. Kas hageja ka tegelikult taksot selleks kasutas, ei saa tõenditest järeldada. Tööandja kontorisse sõitmist ei saa samastada vajadusega kasutada sõidukit ennast töö tegemiseks või majandustegevuses.
30.Hageja väited selle kohta, et ta ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu kasutada ühistransporti, on jäänud tõendamata. Hageja esitas kohtule ambulatoorse epikriisi, mis tõendab (toimiku lk 36) tal xxx esinemist. Seda, et hageja ei võinud oma diagnoosi tõttu kasutada ühistransporti või et selle kasutamisel tekkisid tal xxx, ei ole hageja tõendanud. Sisuliselt on tegu asjakohatu väitega, sest VÕS § 132 lg 4 ei võimalda nõuda taksoteenuse kasutamise kulu juhul, kui isik ei soovi ühel või teisel põhjusel ühistransporti kasutada. Seega ei kuulu hageja nõue taksoteenuse kasutamise kulu 40,70 euro hüvitamiseks rahuldamisele.
31.Kohus leiab, et vaatamata kohtu selgitustele jäi põhistamata ja tõendamata ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et hüvitamisele ei kuulu mitte mistahes lepingulise esindaja kasutamisega seotud kulud, vaid mõistlikud kulud, mis on seotud kahju kindlakstegemise või sellega seotud nõuete esitamisega.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja saatis kostjale 13.08.2021 e-kirja (toimiku lk 9), milles teatas, et sõidukil ei olnud kaskot ja leidis, et kostja hoiab vastusest kõrvale. E-kirjas ei ole esitatud ühtegi nõuet ega väidet, mille esitamine oleks eeldanud õigusteadmiste olemasolu. Täiendava tõendina esitas hageja kohtule oma esindaja koostatud arve nr 2021043 (toimiku lk 17) summas 100 eurot. Arve sisuks oli „kahju väljanõudmise menetlus, sh graafiku koostamine“. Muid tõendeid hageja ei esitanud.
33.Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja, milliseid õigusalaseid toiminguid või teenuseid tema esindaja teostas, milles seisnes arvel kajastatud „kahju väljanõudmise menetlus“ ning miks oli graafiku koostamiseks vaja õigusabi. Kostja esitas kohtule enda koostatud maksegraafiku, mille koostamiseks ta õigusabi ei kasutanud. Kohus leiab, et teisele poolele informatiivse sisuga e-kirjade saatmiseks ja maksegraafikute koostamiseks ei ole õigusabi osutamine vajalik. Mõistlikuks ei saa pidada seesuguste toimingute tegemiseks kulutatud summat 100 eurot, mistõttu ei kuulu hageja õigusabikulust tulenev nõue rahuldamisele.
34.Kohus ei loe asjakohasteks muid hageja tõendeid. Asjas ei oma tähtsust see, kui palju hageja arvates maksis tõukeratas, millega kostja õnnetuse põhjustas, sest hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et see kuulus kostjale (tõendid toimiku lk 38-40). Samuti ei oma tähtsust see, millise sisuga sõnumeid kostja hagejale saatis (toimik lk 37).
35.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1616,64 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja vastuväited ei võimalda kohtul jätta viivisenõuet rahuldamata. Kostja ei ole vaatamata õigeksvõtule remondikulusid hüvitanud. Kohus ei saa sundida hagejat sõlmima kostjaga kompromissi nimelt kostja soovitud tingimustel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates hagi esitamisest 27.08.2021 põhinõudelt 1616,64 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõudest 92%, tuleb kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda ning hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
38.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud. Õigusabikulu osutati hinnaga 100 eurot. Kahju väljanõudmise menetlus, sh graafiku koostamine oli 100 eurot. Asjaoludega tutvumiseks, kliendi nõustamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulus 250 eurot (2,5 tundi). Kohtu nõudele vastuse koostamiseks ja esitamiseks kulus 200 eurot (2 tundi). Kirjavahetuse tõlke tegemiseks kulus 13,08 eurot (0,872 lk, hinnaga 15 eurot leht – 1800 tähemärki). Kokku on hageja menetluskulud 788,08 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise.
39.Esmalt osundab kohus, et hageja on menetluskulude taotlusega kohut eksitanud. Nimelt on hageja menetluskuluna nõudnud teistkordselt hagi nõude osaks olevate kohtueelsete menetluskulud hüvitamist summas 100 eurot. Kuna tegemist oli rahuldamata jäänud hagi nõudega, ei saa kohus sama summat kostjalt välja mõista menetluskuluna. Menetluskuludena ei kuulu hüvitamisele kohtueelse nõustamise kulud.
40.Kuigi kohus loeb hageja esindaja tunnitasu mõistlikuks, on menetlusdokumentide koostamise ajakulu üle paisutatud. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks sai esindajal maksimaalselt aega kulud 2 tundi ning kohtu täiendavale nõudele vastamisele 1,5 tundi. Hageja esindaja kulu tõlgete koostamisele ei ole põhjendatud, sest tõendid, mida tõlgiti, ei osutunud asjakohasteks. Seega on hageja õigusabikulud kokku põhjendatud 350 euro ulatuses. Lisaks on põhjendatud hageja kulu riigilõivu 225 euro tasumisele. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 575 eurot. Sellest 92% on 529 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 529 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 529 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.