Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx vahel sõlmitud krediidileping nr xxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Hagis väidetu kohaselt tuli kostjal laen tagastada miinimummakse alusel vastavalt iga kuu esitatud arvele. Samuti tuli hagi täienduse järgi intressi tasuda igakuise arve alusel. Seega oli kostjal õigus raha kasutada kuni tal tekkis arve alusel kohustus põhisumma tagastamiseks. Sama kuupäevani sai krediidiandja nõuda kostjalt vastavalt põhisvõla summalt intressi tasumist. Pärast tagasimakse kuupäeva saabumist, polnud kostjal enam õigust raha kasutada ning vastavalt ei saa temalt nõuda ka raha kasutamise eest tasu. Kui kostja jäi osamaksetega viivitusse, oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt viivituses oldud summalt viivist. Hageja poolt esitatud intressiarvestus on vastuolus hagis kirjeldatud võla tagasimakse korraldusega. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele asjaolusid intressinõude kujunemise kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik esitatud asjaoludel kontrollida intressinõude põhjendatust ning kuna intressinõue ei ole esitatud asjaoludega põhjendatud, jätab kohus intressinõude rahuldamata.

2(3)

Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Seega on sissenõudmiskulude nõude põhjendatus seotud meeldetuletuskirjade saatmisega. Meeldetuletuskirjana ei saa käsitleda menetlusosalisele helistamist.1 Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja, lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju.2 Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest (VÕS § 1132 lg 3). Leping öeldi üles 06.09.2022. Hagi täienduse kohaselt saadeti kostjale meeldetuletuskirjad 07.09.2021, 17.09.2021 ja 27.09.2021. 07.10.2021 ning 22.10.2021 saadeti hagihoiatus. Kohus jätab arvestamata 07.09.2021 meeldetuletuskirja, sest selleks ajaks ei olnud lepingu ülesütlemisest möödunud 7 päeva. Seega arvestab kohus meeldetuletuskirjadena 17.09.2021 ja 27.09.2021 saadetud meeletuletuskirju, millest esimene kiri oli 25,00 eurot ja järgmine 5,00 eurot. Kohus arvestab esimese hagihoiatuse meeldetuletuskirjaks, millelt sai arvestada sissenõudmiskulu täiendavalt 5,00 eurot. Ülejäänud osas ei ole hageja põhistanud kulude tekkimist konkreetsete asjaoludega ja seetõttu jätab kohus ülejäänud osas sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

VÕS I komm vlj, § 1132, p 5. VÕS I komm vlj, § 1132, p 7.3.1(b).

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.