nende Hageja: OÜ ParkIt (registrikood 12135716; aadress Turu tn 2, Tartu; e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige J B Kostja: M K (isikukood xxx; e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja M K taotlus vastuhagi esitamise võimaldamiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-21-142851 menetlus PARKIT OÜ hagi M K vastu võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot hageja arveldusarvele xxx.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.PARKIT OÜ esitas 22.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 92,00 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.12.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik M K esitas 04.01.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.01.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus
kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus ning selgitas osalistele, et kohus lahendab asja lihtmenetluses.
2.Hageja esitas 17.02.2022 hagiavalduse. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse 18.02.2022 ning edastas menetlusdokumendid kostjale. Kostja esitas 09.03.2022 vastuse, milles vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja esitas kostjale 04.04.2022 kompromissettepaneku, kostja teatas 06.04.2022, et ei nõustu hageja kompromissettepanekuga.
3.Kohus määras 06.04.2022 (dtl 86), et asi on lahendamiseks valmis, andis menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja hiljemalt 26.04.2022.
4.Hageja esitas 08.04.2022 taotluse hagiavaldusest loobumiseks menetlusökonoomia kaalutlustel ning palub kohtul võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21-142851 menetlus. Ühes loobumise avaldusega esitas hageja taotluse käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust poole tagastamiseks hageja arveldusarvele nr xxx.
5.Kohus küsis kostja seisukohta hageja hagiavaldusest loobumisele. Kostja teatas 12.04.2022 vastuses, et tema arvates tuleks asi lõpuni menetleda ning avaldas soovi esitada vastuhagi ning palus kohtu luba praeguses menetluse etapis vastuhagi esitamiseks. Lisaks teatas kostja, et tema menetluskuludeks on kokku 68,42 eurot (s.o kontoritarvetega seonduvad kulud summas 5 eurot ning enda esindamisega seotud kulud summas 63,42 eurot, mille moodustab 6 tundi tööd tunnihinnaga 10,57 eurot).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
7.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja avaldas, et tema arvates tuleks asi lõpuni menetleda.
8.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
9.TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada vastuhagi kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Vastav tähtaeg on möödunud ning kohus on teatanud lõpplahendi tegemise aja. Kostja soov esitada vastuhagi pärast hagejapoolset hagist loobumist ei ole kooskõlas kohtumenetluse eesmärgiga lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega ega anna alust asja arutamise uuendamiseks TsMS § 437 alusel.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 429 lg-st 1 ja § 428 lg 1 p-st 3 tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 75 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ning 27.01.2022 täiendavalt 30 eurot). Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 75 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool ehk 37,50 eurot.
12.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see hageja arvelduskontole nr xxx.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohtule teavitanud, et ta loobub hagist menetlusökonoomia kaalutlustel, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kostja on teatanud, et tema menetluskuludeks on kokku 68,42 eurot (s.o kontoritarvetega seonduvad kulud summas 5 eurot ning enda esindamisega seotud kulud summas 63,42 eurot, mille moodustab 6 tundi tööd tunnihinnaga 10,57 eurot).
17.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleval juhul on kostja menetluses osalenud isiklikult. Lepingulist esindajat TsMS § 218 tähenduses ei ole kostjal antud tsiviilasja menetluses olnud. Kostja ei ole ka väitnud, et tal oleks jäänud menetluse tõttu saamata töötasu või muu sissetulek (TsMS § 144 p 3), vaid on esitanud hinnangulise käsitluse oma mõistlik kulu kalkuleerimiseks. Sellist menetluskulu hüvitamist seadus ette ei näe. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid kontoritarvetega seonduvate kulude kohta ning selliste kulude kandmist menetlusest ei nähtu. Järelikult puudub kostjal kulu, mida kohus saaks teiselt poolelt välja mõista.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Lisaks, kuivõrd kohtutoimikust nähtuvalt kostjal muid menetluskulusid tekkinud pole, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
20.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.