Saneerimine › Saneerimisasjad

Avalduse on kohus kokku võtnud saneerimismenetluse algatamise määruses. Ettevõtja hinnangul oli tõenäoline, et saneerimiseta muutuks ettevõtja maksejõuetuks, sest sissenõutavaks muutunud nõuete maht on üle kriitilise piiri. Saneerimiskavaga on aga võimalik kujundada rahastamine ümber viisil, mis tagaks võlausaldajate nõuete täitmise ja säilitaks ettevõtte. Ettevõtja on juba alustanud oma tegevuse ümberkorraldamist. Peamise ümberkorraldusena on teostatud höövlitööstuse käivitamine ja toodangumahu suurendamine, kuna kõrgema lisandväärtusega tootmine on suurema kasumlikkusega. 2021.aastal on höövlitööstuse ja liimpuidu toodete osakaal olnud juba ca 50% käibest. Ümberkorralduste raames on ettevõtjast eraldatud saeveski ja höövlitööstuse majandusüksused tekkivasse tütarühingusse Sawmill Wood Product OÜ, mis tegeleb igapäevaselt saematerjali ja muu toodangu tootmisega. Ettevõtja on eraldunud majandusüksuse kasutusse andnud tootmishooned ja tootmisseadmed, mille kasutamise eest laekub ettevõtjasse igakuiselt 40 188 eurot + käibemaks. Ettevõtja jääb ise majandama metsakinnistuid ning realiseerima ettevõtja tegevuseks mittevajalikku vara. Peamiste saneerimismeetmetena soovis ettevõtja ümber kujundada nõuded ja müüa ebavajaliku vara. Saneerimisnõustaja seisukoht ja saneerimiskava Saneerimisnõustaja esitas ülevaate enda tegevustest saneerimismenetluses. Saneerimisnõustaja selgitas välja saneerimiskava koostamiseks vajalikud asjaolud ja pidas võlausaldajatega läbirääkimisi, mille järgselt koostas saneerimiskava. Saneerimiskava esitati 27.01.2022, s.o kaks nädalat enne saneerimiskava vastuvõtmise päeva, võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. Võlausaldajatele tehti ettepanek avaldada oma arvamus saneerimiskava kinnitamise poolt või vastu hiljemalt 11.02.2022. Saneerimiskava võeti võlausaldajate poolt vastu. Saneerimiskava hääletamistulemused on täpsemalt toodud hääletusprotokollis. Saneerimiskava poolt hääletas 7 võlausaldajat ehk 87,5% saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 79,27% häältest. Saneerimiskava hääletamisel rühmi ei moodustatud. Kava vastu hääletas 1 võlausaldaja, ehk 12,5% kõigist saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest, kellele kuulus 20,73% häältest. Hääletemata jätnud võlausaldajaid ei olud. Hääletamise tulemused on fikseeritud hääletuprotokollis. Tulenevalt eeltoodust, loetakse vastavuses SanS § 24 lg. 3 saneerimiskava vastu võetuks, kuivõrd selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on Sawmill of Sadala OÜ saneerimiskava täitmine (maksevõime taastamine), hoolimata riskidest, võimalik. Eesmärgi täitmiseks plaanib Sawmill of Sadala OÜ viia ellu saneerimiskavas kirjeldatud saneerimisabinõud, mille järgselt on võlausaldajate põhinõuded rahuldatud ning äriühingu jätkusuutlikkus tagatud. Sawmill of Sadala OÜ juhtkond ootab käimasoleval aastal (s.o 2022) käivet vähemalt 625 327 eurot ja järgnevatel saneerimiskavaga hõlmatud aastatel ca 578 000 eurot. Sissetulek saadakse põhivara rendile andmisest ja käesoleval aastal ka bioloogilise vara müügist. Antud prognooside täitmine peaks olema tõenäoline. Saneerimisnõustaja on kontrollinud võlausaldajate nõudeid seisuga saneerimismenetluse algatamise seisuga nii ettevõtja kui ka võlausaldajate poolt esitatud dokumentide alusel. Saneerimismenetluse käigus ei tekkinud ettevõtte ja selle võlausaldajate vahel lahkarvamusi saneerimiskavaga hõlmatud nõude suuruse osas ning lahkarvamused, mis tekkisid, lahendati (Sawmill of Sadala OÜ aktsepteeris võlausaldaja nõude jääki). Seega on kõik saneerimiskavas ümberkujundatud nõuded seisuga 23.12.2021 tõendatud ja õiguspärased ning ühegi võlausaldaja seadusest tulenevaid õigusi ei ole saneerimiskava koostamise käigus rikutud. Saneerimiskava koostamise käigus viis saneerimisnõustaja läbi analüüsi ettevõtte tulevikuväljavaadete ja saneerimise õnnestumise eelduste kohta, mis oli aluseks saneerimiskava koostamisel. Kavandatav rahavoo prognoos näitas, et ettevõte suuda äritegevuse raames saadud

vahenditega tasuda saneerimiskava maksed nõuete ümberkujundamise ulatuses hiljemalt 31.12.2029, mis on ka saneerimiskava täitmise tähtajaks. Nimetatud ajaks peaks omakapitali osakaal ettevõtte finantseerimises kasumite tõttu oluliselt kasvama ja võlakoormus langema. Nõustaja tõi välja nõuete ümberkujundamise põhimõtted, mis olid järgmised: 1) Võlausaldajate sarnane kohtlemine. Võrdse kohtlemise kriteeriumiks on saneerimisega võlausaldajatele pakutav sarnane nõude rahuldamise määr ja kasu (tulusus) saneerimisest võrreldes ettevõtte pankrotiga. Pandipidaja AS Swedbank nõudeid on koheldud sarnaselt pandiõigust mitteomava ülejäänud 7 võlausaldaja nõuetega. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte ei keela kohelda pandipidaja ja pandiõigus mitteomava võlausaldaja nõudeid sarnaselt. 2) Arvestatud on põhimõttega, et nõudeid ei tohi kohelda saneerimises halvemini kui pankrotimenetluses. Võlausaldajad saavad oma nõuded saneerimiskava alusel rahuldatud oluliselt mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. 3) Nõudeid ei ole kujundatud ümber suuremal määral kui on olnud vajalik saneerimise õnnestumiseks. Näiteks puudus vajadus võlausaldajate põhinõudeid vähendada. 4) Nõuete ümberkujundamisel on arvestatud saneerimise eesmärgipärasusega (SanS-e §-i 2). Nõudeid on ümber kujundatud määral, mis võimaldab ettevõtja majanduslikud raskused ületada (s.h. maksevõime taastada) ja looks eeldused, et ettevõte jätkaks äritegevust ka peale saneerimiskava täitmist. Nõuete ümberkujundamise aluseks oli äritegevuse poolt 5) Võlausaldajatele kuuluvaid pandiõigusi1 ei kujundata saneerimiskavaga ümber. Need jäävad kehtima muutumatul kujul. Ümberkujundatud nõuete täpsemad tingimused on toodud kava peatükis 3.2. Saneerimisnõustaja plaanib teostada saneerimisseaduses nõutud saneerimisnõustaja poolset järelevalvet kohtu poolt kinnitatava saneerimiskava elluviimise üle. Saneerimisnõustaja tõi välja ka riskid, mis võivad ohustada saneerimiskava täitmist. Peamise riskina saneerimiskava täitmisel nägi saneerimisnõustaja, et Maksu- ja Tolliamet halvab tütarühingu Sawmill Wood Product OÜ majandustegevuse, käsitledes Sawmill of Sadala OÜ saneerimiskavaga ümberkujundatavat nõuet solidaarvõlgniku Sawmill Wood Product OÜ kohustusena ja hakkab seda nõuet sisse nõudma. Sellisel juhul on ohustatud tütarühingu poolt rendilepingust tulenevate maksete tasumine Sawmill of Sadala OÜ-le, mis omakorda ohustab võlausaldajate nõuete rahuldamist. Hääletuse järgses suulises suhtluses avaldas MTA, kes ainsana hääletas saneerimiskava vastu, esindaja nõustajale kavatsust asuda Sawmill Wood Product OÜ-lt sisse nõudma saneerimiskavaga kustutatud intressinõuet summas 94 318,41 eurot. Nõustajale teada oleva info kohaselt on nimetatud ettevõtte tegevus käeolevalt kasumlik, kuid ja suudab igapäevase majandustegevuse raames täita jooksvaid kohustusi, s.h rendilepingust tulenevaid kohustusi. Küll aga halvaks Maksu- ja Tolliameti ca 100 000 euro suuruse nõude kohene sissenõudmine ettevõtte majandustegevuse. Saneerimisnõustaja avaldas lootust, et Maksu- ja Tolliamet mõistab Sawmill of Sadala OÜ saneerimise eesmärgipärasust ja vajalikkust, mille raames saaks tasutud ka kogu Maksu- ja Tolliameti põhinõue summas 759 781,09 eurot 4 aasta jooksul. Nõustaja tõi välja, et Sawmill of Sadala OÜ on alates 01.01.2021 kuni 14.02.2022 tasunud riiklikke makse kokku summas 433 197 eurot, kusjuures sellest intresse 82 344 eurot. Tütarühing Sawmill Wood Product OÜ on alates 01.11.2021 kuni 14.02.2022 tasunud riiklikke makse summas 29 973 eurot. Oleks äärmiselt kahjulik ja arusaamatu, kui Maksu- ja Tolliamet suretab toimiva ja jooksvalt makse maksva ettevõtte ning jääb ühtlasi ilma ka saneerimiskava täitmise tulemusena ca 760 000 euro suurusest maksuvõlast. Arvestades ka tavapäraselt suuremaid riske, on Sawmill of Sadala OÜ majandusliku olukorra parandamine saneerimiskava alusel saneerimisnõustaja arvates siiski tõenäoline. Võlausaldajad, kes on saneerimiskava poolt hääletanud, on samuti andnud oma toetuse ettevõtte

saneerimise õnnestumiseks. Eriti oluline on seejuures Swedbank AS toetus saneerimise läbiviimisele. Saneerimisnõustaja hinnangul võib Sawmill of Sadala OÜ-d pidada oluliseks tööandjaks, sest ta moodustab kontserni oma 100% osalusega tütarühinguga Sawmill Wood Product OÜ, millises töötab 55 töötajat. Kõik olulised tütarühingu kasutuses olevad varad on renditud Sawmill of Sadala OÜ-lt. Ettevõtete majandustegevus toimub Põltsamaal ja selle läheduses Lustiveres, pakkudes nii tööd just maakohas. Seega on saneerimisnõustaja arvates põhistamist leidnud asjaolu, et saneerimiskava kinnitamiseks kohtu poolt on täidetud kõik SanS § 28 sätestatud eeldused ja alused, ning saneerimiskava elluviimine tagab võimaluse parima lahenduse leidmiseks nii Sawmill of Sadala OÜ-le kui ka selle võlausaldajatele ehk oleks kokkuvõttes eesmärgipärane Saneerimiskava kohaselt on kava täimise tähtaeg 31.12.2029. Selleks tähtajaks peavad olema tasutud saneerimiskava kohaselt ümberkujundatud nõuded vastavalt kavas ettenähtud tingimustele ning on tagatud ettevõtte netovara vastavus seaduses sätestatud nõuetele.

Saneerimiskavas ei ole võlausaldajate osas rühmi moodustatud. Nõuete ümberkujundamisel tasutavate maksete ajatamise aluseks on rahavoo prognoos. Juhul kui Osaühingu saneerimine ei õnnestu on ettevõtja pankrot vältimatu. Saneerimise mõttekuse/teostatavuse hindamiseks viis saneerimisnõustaja läbi pankrotitesti, mille abil sai hinnatud võlausaldajate nõuete hinnangulist väärtust pankrotimenetluse korral. Osaühingu pankroti korral saaks tõenäoliselt täies ulatuses rahuldatud Swedbank AS-i kui pandipidaja nõue. Ülejäänud võlausaldajate nõuded jääksid rahuldamata või saaksid rahuldatud vaid osaliselt, sõltuvalt varade müügitulemist. Konservatiivse varade müügihinna puhul oleks nõuete rahuldamise määr ca 3,7% ja seda pankrotimenetluses jaotise alusel umbes mitte enne 3 aastat. Võimalike kohtuvaidluste korral võib pankrotimenetluse käigus jaotise väljamaksmine toimuda isegi pikema perioodi vältel. Saneerimise edukus sõltub Osaühingu sissetulekutest, millest põhiosa annab tütarühingult igakuiselt laekuv üüritulu. Üürilepingute alusel varade eest üüri saamine on kava täitmise seisukohalt määrava tähendusega, mistõttu teostab saneerimisnõustaja selle osas pidavat järelevalvet. Saneerimisnõustaja hindas Osaühingu saneerimiskava täidetavaks. Saneerimiskava heakskiitmine on ainuvõimalik viis võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ettevõtte majandustegevuse peatumisel ja pankrotistumisel puuduks sisuline võimalus tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Osaühingu kohustuste maht saneerimise algbilansi seisuga 23.12.2021 on kokku 3 900 556,15 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustavad 2 239 681,82 eurot. Osaühingu raamatupidamislik omakapital on saneerimisbilansi kohaselt 185 085,56 eurot. Osaühingul on bilansi kohaselt vara 4 085 641,71 euro väärtuses, millest käibevarasid 267 559,89 euro väärtuses ning põhivara 3 818 081,82 euro väärtuses. Tootmisüksuste kinnistud on kinnisvara eksperdi (Ober Haus Kinnisvarateenused, ekspert Kristjan Gross) poolt augustis 2021 antud hinnangu kohaselt kokku väärtusega 861 000 eurot (Lustivere külas asuv Töökoja kinnistu tootmisüksus 181 000 eurot ja Põltsamaal Tehase tee 5 asuv tootmiskompleks 680 000 eurot). Saneerimises aluseks võetud bilansi kohaselt on Osaühingul põhivara koosseisus kajastatud investeeringud tütarühingusse Sawmill Wood Product OÜ osalus väärtusega 1 003 197,16 eurot. Saneerimisnõustaja hinnangul võib esineda vajadus osaühingu varade bilansilist väärtust korrigeerida, kuna see ei pruugi vastata õiglasele väärtusele. ???? Saneerimisnõustaja palus saneerimiskava kinnitamiseks määrata enda tasuks 9520 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 11 424 eurot. Saneerimisnõustaja on kohustuste senisele täitmisele kulutanud kokku 56 töötundi. Saneerimisnõustaja töö tunnihinnaks on 170 eurot. Nõustaja palus nimetatud tasu summas 500 eurot välja maksta Advokaadibüroole WALLESS kohtu deposiitkontolt ja ülejäänud 6424 eurot kohustada tasuma Sawmill of Sadala OÜ-d. Kokkuleppel ettevõttega taotles saneerimisnõustaja iga-aastase järelevalveperioodi tasu kokku

3000 eurot, koos käibemaksuga 3600 eurot. Järelevalveperioodi tasu väljamaksmine toimub 2 korda aastas, 6 kuulise perioodi järgselt, vastavalt 31.detsembriks ja 30.juuniks, iga perioodi järgselt seega 1800 eurot. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks 18.02.2022 esitas MTA kohtule avalduse, milles palus jätta kinnitamata Sawmill of Sadala OÜ saneerimiskava. MTA teatas, et hääletas saneerimisnõustaja poolt esitatud saneerimiskava vastu. MTA oli seisukohal, et kava vastu võtmise poolt ei pruugi olla hääletanud piisav arv hääli. MTA andmetel pidi saneerimiskava vastuvõtmiseks poolt hääletama 1 388 823,14 häält. MTA hääletas vastu häältega 759 781,09. Saneerimiskava kohaselt on saneerimiskavaga hõlmatud 8 võlausaldaja (sh MTA) nõuded põhinõuetega kogusummas 2 083 234,71 eurot. Kui ülejäänud 7 võlausaldajat hääletavad kava poolt koguhäältega 1 323 453,62 häält, siis moodustavad nende koguhääled vähem kui kaks kolmandikku kõigust häältest ning kava jääb vastu võtmata. MTA esitas taotluse SanS § 26 alusel juhul, kui kava poolt anti siiski piisav arv hääli. Taotluse põhjenduste kohaselt on Sawmill of Sadala OÜ tema võlgade suurust ning pikaajalisust arvestades maksejõuetu. SanS § 40 lg 2 kohaselt lõpetab kohus ettevõtja maksejõuetuse ilmnemisel saneerimismenetluse. Maksukohustuslaste registri andmetel on seisuga 18.02.2022 Sawmill of Sadala OÜ maksuvõlg 855 477,72 eurot, sh intress 94 318,41 eurot. Äriühingul on püsiv maksuvõlg alates perioodist aprill 2020. Äriühingul on olnud kehtivad maksuvõla tasumise ajakavad, millest ei ole kinni peetud: - MTA 07.08.2020 otsusega kinnitatud ajakava kogusummas 508 292,27 eurot 8 kuuks. Äriühing tasus vaid kaks osamakset. Kuivõrd seisuga 19.03.2021 oli äriühingu maksuvõlg 697 355,38 eurot (tasumata olid graafikumaksed ja jooksvad maksukohustused) ning maksuvõlg oli ajakava perioodil oluliselt kasvanud, tunnistas MTA 19.03.2021.a otsusega kõnealuse ajakava kehtetuks. - MTA 30.07.2021 otsusega kinnitati uus ajakava kogusummas 758 612,37 eurot 3 kuuks. Äriühing ei tasunud ühtegi osamakset. Kuivõrd seisuga 13.10.2021 oli äriühingu maksuvõlg kokku 820 431,87 eurot (tasumata olid graafikumaksed ja jooksvad maksukohustused) ning maksuvõlg oli ajakava perioodil kasvanud, tunnistas MTA 13.10.2021.a otsusega11 kõnealuse ajakava kehtetuks. 25.10.2021 esitas äriühing uue taotluse maksuvõlgade ajatamiseks, mille MTA jättis otstarbekuse kaalutlustel rahuldamata 10.11.2021.a otsusega. Äriühing esitas nimekirja 12 kinnistule tagatise seadmiseks, jättes esitamata 8 kinnistu kohta eksperthinnangud (4 neist olid väärtusega kokku 60 200 eurot). Tagatise väärtus peab aga ületama 30% ajatatava maksuvõla suurust, kuid seda tõendavaid eksperthinnanguid äriühing MTA-le ei esitanud. 14.11.2021.a esitas äriühing uue taotluse maksuvõlgade ajatamiseks, mille MTA jättis samuti rahuldamata 03.12.2021.a otsusega. Enne nimetatud otsuse tegemist andis MTA äriühingule tähtaja, et ta tasuks 10.11 ja 22.11.2021 tähtpäevadega maksud ja esitaks BigBank AS kinnistuskirja. Äriühing tasumisele kuuluvaid makse täies ulatuses ei tasunud- tasuti 14 861.84 eurot vähem- ning ei tõendanud ka oma maksevõimet, mistõttu ei pidanud MTA otstarbekaks pikendada taotluse menetlemise aega. MTA on andnud äriühingule korraldusi maksuvõla tasumiseks ning korraldusi krediidiasutustele pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks MTA pangakontole (arestitud alates 21.06.2021), nende toimingute tulemusena ei saanud maksukohustused tasutuks. Sellest tulenevalt esitas MTA 03.12.2021 Sawmill of Sadala OÜle pankrotihoiatuse, mis saadi kätte 03.12.2021. MTA oli seisukohal, et Sawmill of Sadala OÜ ei ole võimeline täitma maksukohustusi ka saneerimiskava kinnitamise korral, kuivõrd saneerimiskava täitmine sõltub Sawmill Wood Product OÜ-lt (registrikood 14875096) laekuvast rahavoost, kelle äritegevuse mudel võrreldes

Sawmill of Sadala OÜ-ga ei muutu. MTA ei ole veendunud Sawmill Wood Product OÜ maksevõimes ning MTA-l on alust arvata, et maksuvõla tekkimine jätkub Sawmill Wood Product OÜ-s. Nimelt on Sawmill of Sadala OÜ jagunenud eraldumise teel (jagunemine äriregistrisse kantud 12.01.2022), koondades tootmistegevuse Sawmill Wood Product OÜ-sse. Ka äriühingu töötajad läksid üle nimetatud äriühingusse, mistõttu Sawmill of Sadala OÜl töötajad puuduvad. Tootmistegevusega seotud kinnistud ning muud põhivarad on Sawmill of Sadala OÜ omandis ja Sawmill Wood Product OÜ hakkab tasuma varade kasutamise eest Sawmill of Sadala OÜ-le igakuiselt renti. Sawmill Wood Product OÜ-l oli seisuga 18.02.2022 maksuvõlg kogusummas 26 082,74 eurot (01.2022 seisuga deklareeritud maksud ja neile lisanduvad intressid). Lisaks on äriühingul ÄS § 447 lg 1 alusel solidaarkohustus Sawmill of Sadala OÜ-ga kogusummas 854 636,12 eurot. Sawmill Wood Product OÜ oli maksukohustusi kokku 880 718,86 eurot, sh intress 94 732,41 eurot ning arvestuslik intress 122,62 eurot. Kuna ka Sawmill Wood Product OÜ esitas 02.02.2022 MTA-le taotluse maksuvõla ajatamiseks, osutab eelpool toodu sellele, et äriühingul on juba tekkinud raskused jooksvate maksukohustuste tasumisega. MTA viitas asjaolule, et Sawmill of Sadala OÜ maksukohustuse eest solidaarselt vastutav Sawmill Wood Product OÜ ei vabane maksuvõlalt arvestatud intressi tasumisest ka siis, kui kohus kinnitab Sawmill of Sadala saneerimiskava, milles intressid kustutatakse. On alust arvata, et nende kohustuste koheseks tasumiseks äriühingul rahalised vahendid puuduvad. Lisaks puudub äriühingul registervara, mille arvelt oleks võimalik kõnealuseid kohustusi rahuldada. Maksuvõla ajakava taotlemisel ilma piisava tagatise esitamiseta on MTA-l õigus jätta ajatamise taotlus rahuldamata. Seega on arusaamatu, mil viisil suudab Sawmill Wood Product OÜ tagada majandustegevuse normaalse jätkumise olukorras, kus MTA alustab maksuvõla sundtäitmist. MTA osundas, et saneerimiskava täitmine ei sõltu Sawmill of Sadala OÜ-st. Seetõttu on põhjendatud kahtluse all Sawmill Wood Product OÜ jätkusuutlik tegutsemise võimekus ning sellest tulenevalt Sawmill of Sadala OÜ saneerimiskava täitmine. On ilmne, et Sawmill of Sadala OÜ võlausaldajate nõuete täitmiseks Sawmill of Sadala OÜ vara realiseerimine tähendab äriühingu majandustegevuse lõppemist. Vara realiseerimist vältida ei saa, sest äriühingul puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Sellest tulenevalt on MTA seisukohal, et kohus ei tohiks kinnitada saneerimiskava, mida Sawmill of Sadala OÜ tõenäoliselt täita ei suuda Saneerimisnõustaja seisukoht MTA taotlusele Esmalt selgitas nõustaja, et MTA käsitlus hääletutulemusest on ebaõige. Häälte arvestamisel tuleb arvesse võtte kogu Swedbank AS nõue 1 862 178.50 eurot, mis sisaldab laenulepingu nr 21-012628-JI järgset laenujääki ehk põhinõuet summas 1 862 178,50 eurot ning lisaks laenulepingu 15- 043085-JI järgset põhivõlga summas 5839,95 eurot ja laenulepingu nr 21-012628-JI järgset põhivõlga summas 150 eurot. Sellise koguhäälte puhul anti kava kinnitamise poolt siiski rohkem kui 2/3 kõigist häältest. Saneerimisnõustaja leidis, et MTA käsitlus ettevõtte püsivast maksejõuetusest on ilmselgelt liialdus. Asjaolu, et maksuvõlad on tekkinud alates aprillist 2020, on paratamatus, mille tõttu ettevõte saneerimist vajabki. Võlgade tekkepõhjusi on saneerimiskavas selgitatud. Nõustaja pidas küüniliseks MTA esindaja etteheidet, et ettevõtja pole maksukohustusi täitnud, sest see on olnud takistatud just MTA poolt ettevõtja konto arestimise tõttu 21.06.2021.a. Peaks olema ilmne, et igapäevast majandustegevust ei ole võimalik mõistlikult korraldada olukorras, kus pangakontod ja varad on arestitud ning kohest tasumist nõutakse ca 700 000 euro ulatuses. Sisuliselt on Maksu- ja Tolliamet nõudnud enda eelistamist teistele võlausaldajatele ja hoolimata sellest, kas ettevõte suudab majandustegevusega jätkata või mitte. Saneerimismenetluse eesmärk on vältida pankrotti, säilitada ettevõte, taastada maksevõime ja täita võlausaldajate kohustused. Olukorras, kus saneerimiskava kohaselt on Maksu- ja Tolliametil

võimalik saada 4 aastaga tasutuks kogu põhivõlg, ei saa olla mõistlikuks alternatiiviks saneerimiskava kinnitamata jätmine ja seeläbi ettevõtte pankrotistumine, mille tulemusena saab Maksu- ja Tolliamet heal juhul ca vaid 4% oma nõudest. Saneerimisnõustaja leidis, et ettevõttele tuleb anda võimalus saneerimiskava täita. Kava kinnitamisega MTA jaoks olukord objektiivselt ei halvene.

Sawmill of Sadala esindaja seisukoht MTA taotlusele Ettevõtja leidis, et MTA taotluses on moonutatud tegelikke asjaolusid eesmärgiga näidata nii ettevõtja kui tema tütarfirma (Sawmill Wood Product OÜ) majanduslikust seisukorrast halvem pilt, kui see tegelikult on. Esindaja selgitas, et Sawmill of Sadala OÜ jagunemine oli vajalik selleks, et tagada igapäevase tootmistegevuse jätkumine. Kuna MTA oli arestinud Sawmill of Sadala OÜ pangakontod, oleks ettevõtte igapäevane majandustegevuse jätkumine olnud ilma tootmistegevuse Sawmill Wood Product OÜ-sse viimiseta võimatu. MTA on loonud ebaõige pildi Sawmill Wood Product OÜ-st kui maksuvõlglasest. Tõepoolest olid Sawmill Wood Product OÜ-l tootmisprotsessi ja toodete müügi tsüklilisusest tulenevalt ajutised raskused maksuvõla tasumiseks, kuid tänaseks on see maksvõlg likvideeritud. Taotlus kohustuste ajatamiseks esitati just seetõttu, et vastasel juhul oleks MTA arestinud äriühingu pangakontod ja seetõttu oleks muutunud võimatuks edasine majandustegevus. tootmistsüklist tulenevalt laekusid maksuvõla tasumiseks vajalikud rahalised vahendid kuu teises pooles, oli maksuvõla ajatamise taotluse esitamine ettevõtte majandustegevuse jätkamiseks vajalik ja kohane toiming. MTA väide, et on arusaamatu, mil viisil suudab Sawmill Wood Product OÜ tagada majandustegevuse normaalse jätkumise olukorras, kus MTA alustab maksuvõla sundtäitmist, osutab otseselt sellele, et MTA eesmärgiks on Sawmill of Sadala OÜ ja tema tütarettevõtja majandustegevuse lõpetamine ja likvideerimine. Ettevõtja selgitas, et tootmistsüklist tulenevalt laekusid maksuvõla tasumiseks vajalikud rahalised vahendid kuu teises pooles. Nimelt peab Sawmill Wood Product OÜ ostma tootmiseks vajaliku toorme ettemaksuga, mistõttu ei ole võimalik kõiki laekuvaid rahalisi vahendeid kohe ära maksta maksudeks. Valmitoodangu eest laekub raha ca 6-8 nädala pärast. Kuna rahavoog on pika lõtkuga, võivad maksude tasumisel tekkida väikesed viivitused. Sawmill of Sadala OÜ ja Sawmill Wood Product OÜ vaatamata raskustele kokku tasunud perioodil 2021-2022 riigile maksudeks ca 500 000 eurot. Seejuures suutis Sawmill of Sadala koroonaepideemia ajal säilitada töötjate töökohad ja sissetuleku ilma riikliku abita. Kohtu seisukoht Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 1 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega. Kohus määras 23.12.2021.a määruses, et saneerimiskava tuleb kohtule esitada hiljemalt 21.02.2022. Saneerimisnõustaja on saneerimiskava kohtule esitanud tähtaegselt. Kava lisad esitas nõustaja kohtule 31.03.2022. Saneerimiskavale on nõuetekohaselt lisatud ka hääletusprotokoll koos lisadega. SanS § 28 lg 2 peab kohus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel kontrollima kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele;

5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus kontrollis SanS § 28 lg 2 p-s 1-5 sätestatut ning leiab, et saneerimiskava vastab nimetatud nõuetele. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nõuetekohane saneerimisteade ning saneerimiskava ja üleskutse seisukoha esitamiseks kõigile võlausaldajatele edastatud ning kõik võlausaldajad on need ka kätte saanud. Kõigil võlausaldajatel on olnud võimalus esitada oma vastuväiteid saneerimiskavale kirjalikult. Hääletustulemuste kohta on koostatud protokoll. SanS § 24 lg 3 sätestab: Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Hääletusprotokollist nähtuvalt hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt seitse võlausaldajat kaheksast, kellel oli kokku 2 905 458 häält. Kokku oli hääletusel 3 665 209 häält. Seega hääletas kava vastuvõtmise poolt 79,27 % häältanud võlausaldajatest. Võlausaldajatele oli hääled antud vastavalt nende põhinõuete suurusele. Kohus leiab, et hääletuse tulemusel on saneerimiskava vastu võetud. Kohus leiab, et saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele- saneerimisnõustaja on piisvalt kirjeldanud nimetatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja analüüsinud esitatud andmeid. Kava kohaselt oleks sissetulekuks renditulu 48 225€ aastas. Kohustused täidetaks põhinõuete osas järgmiselt: Swedbank AS laen koos intressiga (pandiga tagatud laen) kogu perioodi vältel kuni 01.12.2029, Swedbank AS muud väiksemad nõuded (nt intressivõlg, MES ja Kredex tagatistasud), Swedbank Liising AS ning MTA nõuded esimesel neljal aastal (2022-2025) igakuiste osamaksena igale võlausaldajale, seejärel täidetakse 2026.aastal Avokol Ehitus OÜ ja Desingwild OÜ nõuded, 2027.aastal Avikol OÜ ja Sawmill Wood Product OÜ nõuded ning kõige viimasena juhatuse liikme Vxxxx Kxxxxx enda nõuded 2028.aastal. Samal ajal tasub ettevõtja jooksvad maksud. Kava kohaselt peaks vabaks kasutamiseks jääma vahendeid keskmiselt 30-50 tuhat eurot aastas. SanS § 28 lg 3 annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Käesolevalt on sellise avalduse seaduses sätestatud tähtja jooksul esitanud Maksu ja Tolliamet. Sans § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui: 1) ta on hääletanud saneerimiskava vastu; 2) tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või 3) saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. Käesoleval juhul on MTA hääletanud saneerimiskava vastu, kuid kohtu hinnangul ei ole esitatud avalduses esitatud põhjendusi eelviidatud paragrahvi lg 2 või lg 3 eelduste esinemisele. MTA on peamise asjaoluna toonud välja oma arvamuse, et avaldaja puhul ei ole saneerimine võimalik, sest ta ei suudaks saneerimiskava täita ja on tegelikult maksejõuetu. Kohus selgitab, et SanS § 26 sätestatud avalduse esitamine ei ole mõeldud olukordadeks, kui ettevõtja on võlausaldaja hinnangul maksejõetu. Kohtule esitatud saneerimiskava, saneerimisnõustaja arvamuse (koos lisadega) ja MTA avalduse alusel ei ole ka kohtul endal põhjust asuda seisukohale, et täidetud oleks kas SanS § 26 p 2 või 3 eeldused. Kohtu hinnangul on saneerimiskvas kõiki võlausaldajad koheldud ühetaoliselt ning kava koostamise ja vastuvõtmisel ei ole rikutud ka muid MTA õigusi.

Kohus leiab, et MTA avaldus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib ka, et MTA on taotluses teinud etteheited hoopis teise äriühingu- Sawmill Wood Product OÜ- majandustegevuse korraldusele. Ettevõtja on ka selgitanud, miks tekkis sellel äriühingul ajutiselt maksuvõlg. Kohus möönab, et nimetatud äriühingud on seotud, kuid käesolevalt kohus hindab siiski just Sawmill of Sadala OÜ võimalust oma majandustegevuse tervendamiseks. Kohus nõustub ka saneerimisnõustaja etteheitega, et MTA on takistanud ettevõtja majandustegevust ja nõudnud enda nõude eelistamist teiste võlausaldajate nõuetele. Kohus leiab, et MTA peaks enne kohtule taotlust esitamist sisuliselt analüüsima, millised olid tema enda otsuse mõjud ettevõtja majandustegevusele. Käesolevalt on MTA koostanud 30.07.2021 kohtu hinnangul mittetäidetava ajatamiskava: kavas on märgitud, et 2021.aastal on ettevõtja kuu keskmine käive 303 526 eurot (2020aastal velgi väiksem), kuid kavas on kahe määratud makse suuruseks 344 044.77 eurot, seega käibest suurem summa, kusjuures samal ajal tuleb täita ka jooksvaid maksekohustusi. Kohus märgib, et see kava kinnitati olukorras, kus MTA vahetult enne ajatamise otsuse tegemist (avalduse kohaselt 21.06.2021-otsust kohtule esitaud ei ole) ettevõtja kontod arestiti ja eelnevalt oli piiratud ka muu vara käsutusõigusi (ajatamise otsuse kohaselt samuti 26.06.2021 kohaldatud üheksa kinnistu käsutamise keelumärked). Kohus leiab, et sellises mahus nõude tagamise abinõude kohaldamine ja samal ajal isikule väga lühiajalise ajatamise kava koostamine viivad kokkuvõttes selleni, et ettevõtjal pole võimalik enam igapäevast majandustegevust jätkata (puudub võimalus osta tooret ja maksta palka) ning see võib viia maksejõuetuseni. Seega on MTA avalduses toodud etteheited osaliselt ka etteheited MTA enda tegevusele, mis aitasid kaasa ettevõtja oluliste makseraskuste süvenemisele ja võivad viia majandustegevuse seiskumiseni ning lõppkokkuvõttes ka võimaliku ettevõtja maksejõuetuseni. Saneerimismenetluse eesmärgiks ongi aidata ettevõtjal sellises olukorras taastada või säilitada igapäevane majandustegevus, taastada rahavood ja likviidsus ning täita kas kõik või suurem osa kohustusi, kuid pikema aja jooksul ning kokkuvõttes vältida maksejõetust ja pankrotti. Juba Sans S § 2 sätestab saneerimismenetluse sisu ja eesmärgi: ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Kuna kohus vaatab asja läbi hagita menetluse, peab kohu ka ise hindama asjaolusid, mis võivad tingida saneerimiskava kinnitamata jätmise. SanS § 28 lg 5 kohaselt jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist. Kohus eelpool leidis, et saneerimiskava koostamisel ja vastu võtmisel ei ole SanS nõudeid rikutud ning ühtegi võlausaldajat pole koheldud teistega võrreldes halvemini. Käesolevalt on kõigi võlausaldajate puhul kustutatud kõrvalnõuded (viivised, maksuvõla intressid, lepptrahvid) ning põhikohustuste täitmise tähtaega on pikendatud ning kohustused täidetakse osamaksetena. Esisatud bilansi kohaselt praeguse seisuga ettevõtja varad ületavad tema kohustused. Ettevõtjal on tõepoolest suured kohustused- nii laenude kui võlakirjadena, kohustena tarnijatele kui ka maksuvõlad. Samas on ettevõtjal nii ehitisi kui masinaid ja seadmed ning ka kinnisvara, mille

väärtus ületab kohutused. Kohus märgib senise kogemuse põhjal, et kuna tegemist on spetsiifiliste seadmetega ja ehitised asuvad maapiirkonnas, ei ole sellist vara pankrotimenetluses võimalik müüa hinnaga kui need varad on hinnatud bilansis. Seega on võlausaldajate vaatest kasulikum, kui see vara töötab ja teenib jätkuvalt tulu, millest saab osamaksetena täita kohustusi. Kohus leiab, et pakutud abinõudega on võimalik saneerimine läbi viia. Kava ja selle lisaks olevate prognooside kohaselt peaks ettevõtja sissetulekud võimaldama teha plaanitud osamakseid selles järjekorras nagu kavas on ette nähtud, lisaks tuleb tasuda jooksvad maksud ja jääks ka rahalisi vahendi muudeks jooksvateks kuludeks. Kohus nõustub saneerimisnõustaja arvamusega, et tegelikult sõltub saneerimismenetluse edukus just MTA soovist seda võimaldada- kui MTA otsustab oma kõrvalnõuded maksma panna solidaarvõlgniku Sawmill Wood Product OÜ- u vastu, võib saneerimiskava täitmine kujuneda keerukaks, sest suur osa ettevõtja saadavatest tuludest, millest ta plaanib kava täita, peaks tulema Sawmill Wood Product OÜ-lt saadavatest renditasudest. Selles osas loodab kohus MTA mõistlikkusele, et säilitada piirkonnas pikalt tegutsenud ettevõtte (ettevõtete) tegevus ja säilitada maapiirkonnas inimetele töökohad. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kava kinnitamata jätmist. Ettevõtte saneerimine on võimalik. Kui saneerimismenetlust läbi ei viidaks on väga tõenäoline, et ettevõtja suhtes tuleb välja kuulutada pankrot, mille tulemusel ei saaks võlausaldajate nõuded täidetud samas määras kui saaks saneerimiskava täitmisel. Seega on saneerimismenetlus mõistlikum ning kõigi osapoolte huve rohkem arvestavam kui pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus saneerimiskava. Kohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. (SanS § 45 lg 1,5) SanS §-st 50 lähtuvalt määrab kohus, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Margo Lemetti. Kohus määrab saneerimisnõustajale tähtajad aruannete esitamiseks võlausaldajatele ja kohtule kord aastas, milles saneerimisnõustaja kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Saneerimisnõustaja peab järgima SanS § 50 lg-s 3 ja 6 sätestatud nõudeid. Vastavalt SanS § 50 lg-le 5 on ettevõtja kohustatud andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. Menetluskulud SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud tegevuse aruande, mille põhjal taotleb määrata saneerimisnõustaja tasuks 9520 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja ajatasu määr 170€/h on mõistlik ja põhjendatud, vastab tehtud töö mahule ja kvaliteedile. Saneerimisnõustaja toimingute sisu ja nendele kulunud aeg 56h on vastavuses asja keerukuse ja mahuga. Seega on põhjendatud saneerimisnõustaja tasu 9520 eurot, mille lisandub käibemaks 1904 eurot, kokku 11 424 eurot ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest, s.o 5000 eurot. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Vastavalt taotlusele tuleb tasu ja kulud maksta advokaadibüroo arvele, mille kaudu saneerimisnõustaja advokaadina tegutseb. Eelviidatud Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 § 9 lg 1 kohaselt lähtub kohus saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel sama määruse §-dest 2, 3 ja 4. Lõike 2 kohaselt on saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast. Saneerimisnõustaja ja ettevõtja on omavahel kokku leppinud ka tasus järelvalve teostamise eest kogu perioodi vältel 3600 eurot aastas, mis tasutakse kahe võrdse osamaksena. Kokku lepitud tasu jääb alla eelviidatud määrusega kehtestatud tasu alamäära. Kui pooled on vastavalt kokku leppinud ja see pole seadusega vastuolus, tuleb kokkulepe kinnitada. Muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest nii on saneerimismenetluse olemust ja eesmärki arvestades õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.