Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

muutunud viivised summas 218,72 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning hüvitatavatelt menetluskuludelt mõista hageja kasuks välja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.01.2021 käsunduslepingu nr xxxx. Lepingu kohaselt volitas kostja hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Hageja ja kostja sõlmisid vastava akti käsunduslepingu juurde. Hageja poolt osutatud teenuse tulemusena selgus, et kostja poolt menetlusse antud nõude puhul oli tegemist valenõudega, st väidetav võlgnik K KÜ oli esitanud juba 23.12.2020 hagi oma endise juhatuse liikme A. R. vastu 3694,41 euro nõudes ning vastav hagi rahuldati. Kostja eelnevast hagejat ei teavitanud. Kuivõrd tegemist oli alusetu nõudega, siis sellest tulenevalt on hagejal tekkinud õigus teenustasule, milleks oli vastavalt kokkuleppele 15% nõudest, so 477,14 eurot (3180,92 x 15%), millele lisandub käibemaks 20%. Hageja on kostjale esitanud arve nr 21056 summas 572,57 eurot. Kostja enda lepingulist kohustust täitnud ei ole, st ei ole tasunud hagejale saadud teenuse eest teenustasu vastavalt lepingule. 25.01.2022 võttis kohus hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. 20.02.2022 edastas kostja kohtule kompromisslepingu, milles pakkus välja, et kostja tasub hagejale 265 eurot ning kohtukulud jäävad poolte endi kanda. 21.02.2022 avaldas hageja, et ta ei nõustu kostja kompromissettepanekuga. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida kompromiss summas 1500 eurot ning lõpetada menetlus ilma täiendavate menetluskulude tekkimiseta. 23.03.2022 teavitas kostja kohut, et ta nõustub kompromissisummaga 300 eurot. Kohtu põhjendused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2021 käsunduslepingu nr xxxx. Nõude aluseks olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistati vastav akt, milles fikseeriti käsundisaaja teenustasu 15% 3180,92 euro suuruselt nõudelt. Hageja on kostjale esitanud arve nr 21056, summas 572,57 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja on esitanud hagejale täitmiseks nõude, milles K KÜ oli esitanud juba 23.12.2020 hagi oma endise juhatuse liikme A. R. vastu 3694,41 euro nõudes ning hagi rahuldati 29.04.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-18990. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Lepingu järgi oli pooltel kokku lepitud, et kui käsundiandja poolt menetlusse antud nõue osutub eelnevalt tasutuks või ekslikult esitatud nõudeks, millel puudub alus, siis tasub kostja hagejale 15% teenustasu sissenõutava summa pealt, so 15% 3180,92 eurolt, millele lisandub käibemaks.

VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,2% päevas. Kostja ei ole vastuväiteid hagiavalduses väljatoodule esitanud. Kostja on teinud üksnes kompromissettepaneku, millega hageja ei ole nõustunud. Hageja on 05.07.2021 esitanud kostjale arve nr 21056, maksetähtajaga 10.07.2021 summas 572,57 eurot. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja kostja nimel nõudma sisse võlgnikult K KÜ võlgnevust summas 3180,92 eurot. Hageja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused kostja ees täitnud. Kostjal on hageja ees käsunduslepingust tulenev põhinõue summas 572,57 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid nõude suurusele esitanud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 572,57 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,2% päevas kogusummas 218,72 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 11.07.2021 kuni 17.01.2022. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas 572,57 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 218,72 eurot hageja poolt taotletud viivisemääras ning edasiulatuva viivise alates 18.01.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 837,10 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 6 tundi ja 35 minutit, tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Lisaks puuduvad kostja sisulised vastuväited hagiavaldusele. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist ei ole keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, leiab, et hageja poolt nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 4,5 tundi (so konsultatsioon kliendiga, probleemi hindamine ja õiguslik hinnang 1 tund; dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi), mille eest on tasu 540 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 785 eurot (riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.