lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2157/9

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-2157/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1051
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2157

Tsiviilasi

A P (P, isikukood xxx, pankrotis, elukoht xxx) hagi pankrotihaldur Martin Kruppi (Krupp, asukoht xxx) vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta A P kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud A P esitas hagi pankrotihaldur Martin Kruppi vastu 1 066 832,76 euro ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati hageja pankrot välja 21.12.2017 ja pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. Pankroti väljakuulutamise hetkel kuulus hagejale 60 888 AS Q aktsiat nimiväärtusega 5,1 eurot. AS Q oli igati krediidikõlbulik äriühing omakapitaliga (31.12.2016 seisuga) 1 399 489 eurot. Pankrotihaldur otsustas aktsiad müüa. Korraldati 12 enampakkumist, mis nurjusid. 12.11.2021 lõpetati AS Q pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu ja praegu on AS Q registrist kustutatud. Hageja leiab, et kostja pole hagejale kuuluva vara valitsemisel ja säilitamisel käitunud piisava hoolsusega ja teadlikult jätnud arvestamata hageja huvidega. Võttes arvesse AS Q omakapitali suurust, pidanuks hageja saama aktsiate eest 1 060 000 eurot. Aktsiate müümisega viivitamine on toonud hagejale kahju. Kostja müüs ka hagejale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz S 350 (ehitusaasta 2004) hinnaga 500 eurot. Pankroti väljakuulutamise hetkel hindas kostja sõiduki hinnaks 6 800 eurot. Kostja mitmeaastase tegevusetuse tõttu jäi hagejal see raha saamata. Hageja leiab, et kostja on hagejale süüliselt kahju tekitanud ning see tuleb hagejale hüvitada. Kohus võttis hagi 21.02.2022 menetlusse.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kostja palus hagi jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning kohustada hagejat andma menetluskulude tagatis 4200 eurot. Kostja leiab, et hagi on vääralt menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Pankrotivara valitsemisõigus on pankrotihalduril ning võlgnik ei või sellega seotud tehinguid teha. Seetõttu ei saa võlgnik esitada pankrotivaraga seotud hagisid, mis on suunatud tema pankrotivara suurendamisele. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-15-13. Ka käesolev hagi on pankrotivara suurendamisele suunatud ning seda võlgnik esitada ei saa. Võlgnik saab kahju hüvitamise nõude esitada pärast pankrotimenetluse lõppu. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, palub kostja alternatiivselt määrata hagejale menetluskulude tagatis summas 4200 eurot. Seoses tagatise taotlusega palub kostja pikendada ka hagile vastamise tähtaega. Hageja ei vaidle tagatise määramisele vastu, kuid palub seda määrata 4 võrdses osas igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht 21.02.2022 määrusega on kohus hagi menetlusse võtnud. Kohus leiab, et hagi on menetlusse võetud ekslikult. Kohus nõustub kostja positsiooniga, et hagejal ei ole pankrotimenetluse ajal käesolevat hagi õigus esitada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Hageja pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 21.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5365 ja pankrotihalduriks on nimetatud kostja. Pankrotimenetlus ei ole käesolevaks ajaks lõppenud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel pankrotivara. Pankrotivara on PankrS § 108 lg 2 järgi „vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal“. Seega, kui kohus hagi rahuldaks, omandaks võlgnik hagi rahuldamise tagajärjel pankrotimenetluse ajal vara, mida tuleb lugeda pankrotivaraks. Seetõttu on käesolevat hagi põhjust pidada pankrotivara suurendamisele suunatud hagiks. Pankroti väljakuulutamisega kaotab aga võlgnik õiguse teha pankrotivaraga mistahes tehinguid (PankrS § 35 lg 1 p 3), samuti ei või võlgnik olla menetlusosaliseks kohtuvaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (PankrS § 35 lg 1 p 2). Kuna käesolev hagi puudutab pankrotivara, siis ei või võlgnik enda nimel seda hagi pankrotimenetluse ajal esitada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-15-13 rõhutanud, et PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankrotihalduril on õigus olla kohtumenetluses võlgniku asemel, mitte nimel ning eelviidatud sätetest tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik osaleda ise menetlusosalisena kohtumenetluses, milles nõutakse vara tagasi pankrotivara hulka. Kuna käesoleval juhul on hageja pankrotis ning pankrotimenetlus kestab, ei saa hageja olla käesolevas hagis hagejaks. Seetõttu on hagi menetlusse ebaõigesti võetud ning TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kuna hageja ei saa kehtiva õiguse järgi antud hagi esitada, ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Hageja saab PankrS § 63 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist, kui PankrS § 157 järgi pankrotimenetlus lõpeb ning pankrotihaldur PankrS § 165 lg 3 alusel vabastatakse. Selle tulemusena tekib võlgnikul jälle õigus oma varaga tehinguid teha ning käesolev hagi esitada. Võlgniku õigused on kaitstud ka pankrotimenetluse ajal ning seda efektiivsemalt kui hagi esitamisega. Kui võlgnikul kahtlusi, kas haldur on oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud, saab ta pöörduda

pankrotimenetluse organite poole, kes teostavad järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle ning saavad otsustada ka halduri tehingute tegemise küsimust. Halduri tegevust saavad kontrollida kutsekogu, Justiitsministeerium, kohus, võlausaldajate üldkoosolek ja pankrotitoimkond (kui on). Need organid toimivad oluliselt tulemuslikumalt kiiremini ja odavamalt kui seda on eraldiseisev hagimenetlus. Pankrotivara võimalikult kõrge hinnaga müük on nii halduri (sellest sõltub halduri tasu suurus), võlausaldajate kui võlgniku ühine huvi, mistõttu ei teki ka huvide konflikti. Seetõttu leiab kohus, et võlgniku õigused ja huvid on pankrotimenetluses piisavalt kaitstud. Kohus märgib ka seda, et täiendavalt hagi esitamine võlgniku poolt oleks ebaotstarbekas ja pikendaks pankrotimenetluse kulgu, muutes seda kulukamaks. Riik ei peaks sellist täiendavat õiguskaitset andma. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada kostja alternatiivseid taotlusi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulu moodustub riigilõivust summas 5000 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel täies ulatuses. Kostja on esitanud menetluskulude tagatise taotluse, millest nähtub, et menetluskulusid veel tekkinud pole, kostja on esitanud menetluskulude kalkulatsiooni. Seetõttu ei ole midagi rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja